Jõelaevad Emajõel

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
retti
Liige
Postitusi: 1270
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

aurik kirjutas:
retti kirjutas:
aurik kirjutas:Laevapildid on enamuses 1941 maiparaad
Kui ma ei eksi, on pildid ise siit
http://www.htg.tartu.ee/~priit/Tartu/
Seal on üldse igasugu põnevat.
Arvan et viide 1.mai paraadile 1941 ei ole õige.Linn,laevad ja Kivisild oli niimoodi dekoreeritud SSOR aastapäeva pidustusteks 1940 aasta sügisel.
17191266_1248252425244188_1585301411585662714_n.jpg
Retti, kui Sa vaatad selle seeria pilte (osad väljas lk 12), siis tuleb arvestada veel ühte tegurit- veeseis! Muideks, neil aastatel oli Emajõel madala veetaseme periood, aga fotodel vesi kõrgepoolne.
Veetaseme järgi fotol aastaarvu paikapanemine ei ole küll kõige õigema tulemuse saavutamine.Teisalt Kivisild ise annab veetaseme kohta ka tänapäeval väga täpse tulemuse.Kivisilla keskmiste sammaste ülalt lugedes 13-s kividerivi ongi keskmine veetase.14 kividerivi on ülalpoolsetest kõrguses kahekordne, st kui need on fotol näha,peaks veetase olema alla keskmise.
Kui piltidel on tõesti maiparaad Emajõel 1941, siis dekoratsioonid kesklinna majadel (nt.Barclay maja,pangamaja ja Kivisild) on olnud paigal sügisest 1940 või kevadel 1941 dekoreeritud detailselt samamoodi uuesti.
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

retti kirjutas:
aurik kirjutas:
retti kirjutas: Retti, kui Sa vaatad selle seeria pilte (osad väljas lk 12), siis tuleb arvestada veel ühte tegurit- veeseis! Muideks, neil aastatel oli Emajõel madala veetaseme periood, aga fotodel vesi kõrgepoolne.
Veetaseme järgi fotol aastaarvu paikapanemine ei ole küll kõige õigema tulemuse saavutamine.Teisalt Kivisild ise annab veetaseme kohta ka tänapäeval väga täpse tulemuse.Kivisilla keskmiste sammaste ülalt lugedes 13-s kividerivi ongi keskmine veetase.14 kividerivi on ülalpoolsetest kõrguses kahekordne, st kui need on fotol näha,peaks veetase olema alla keskmise.
Kui piltidel on tõesti maiparaad Emajõel 1941, siis dekoratsioonid kesklinna majadel (nt.Barclay maja,pangamaja ja Kivisild) on olnud paigal sügisest 1940 või kevadel 1941 dekoreeritud detailselt samamoodi uuesti.
Nõus, et 100% kindlust see alati ei anna, aga järeldusi saab teha, vaadates ka teisi allikaid.
Üleüldse polnud küsimus niivõrd aastas, kuivõrd selles, kas on tegu sügise või kevadega (ja selle järgi õige aasta tuletamisega). Ja see on selge vastuse saanud.
Siin üks link 1940 suve "Postimehe" artiklile, kus viidatakse eriliselt madalale veetasemele
http://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/06/19/48
Poleks paha tutvuda selle materjaliga lk 18-19. Seal Emajõe veeseisudest
https://www.envir.ee/sites/default/file ... miseks.pdf

Kivisillaga foto puhul (mida saab edukalt suurendada) soovitaks vaadata silla alt läbi. Mis seal paistab- Vabaduse puiestee kaldarinnatis on suuremalt jaolt vees. Meil foorumis on küllaga eri aastate pilte, kus näha, et sealkandis taandub aasta edenedes kuivadel perioodidel vesi nii kaugele, et põhi tuleb välja ja päris mitme meetri jagu kaldast. Lk 49 on just üks pikk vaade Vabaduse pst kaldaäärele EW lõpuajal.
Kasutaja avatar
skulmars
Liige
Postitusi: 252
Liitunud: 06 Veebr, 2007 17:57
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas skulmars »

02-24-2011-21-48_160.jpg
02-24-2011-21-48_160.jpg (79.42 KiB) Vaadatud 4424 korda
05-03-2011-18-26_275.jpg
05-03-2011-18-26_275.jpg (77.77 KiB) Vaadatud 4424 korda
05-03-2011-18-26_273.jpg
05-03-2011-18-26_273.jpg (76.19 KiB) Vaadatud 4424 korda
Alati võib pakkuda Eesti üliõpilasorganistasioonide sümboolikat, fotosid 2MS eelsest ajast
Kasutaja avatar
skulmars
Liige
Postitusi: 252
Liitunud: 06 Veebr, 2007 17:57
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas skulmars »

02-24-2011-21-03_049.jpg
Alati võib pakkuda Eesti üliõpilasorganistasioonide sümboolikat, fotosid 2MS eelsest ajast
retti
Liige
Postitusi: 1270
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

05-03-2011-18-26_273.jpg
[/quote]
Seda pilti vaadates tekivad küll väga kahesed mõtted.
Eesti Vabariigi sõdurid SSOR 23 aastapäeva paraadil püssid käes huraaa hüüdmas...
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas herman30 »

retti kirjutas: Seda pilti vaadates tekivad küll väga kahesed mõtted.
Eesti Vabariigi sõdurid SSOR 23 aastapäeva paraadil püssid käes huraaa hüüdmas...
Kui ma ei eksi siis 23;s aastapäev = 1940. Mis tähendab et Eesti oli juba Vene poolt okupeeritud. Nii et vaevald et Eesti sõduritelt küsiti kas tahate, vaid kästi marssida.
Võimalik on ka et nemad ei ole Eesti sõdurid vaid maskeeritud punaarmeelased.
Zoig
Liige
Postitusi: 93
Liitunud: 11 Sept, 2009 9:57
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Zoig »

aurik kirjutas:Raketade jätkuks. Üks foto 1979.aastast. Hetk enne kl 8-t hommikul. võetud siit http://muis.ee/museaalview/3236580
Raketad79.jpg
Siin peal „R-2“ ja „R-3“. Üldiselt on Raketasid piltidel väga raske eristada erinevalt „Koidulast“ ja „Kreutzwaldist“, mis on küll ühe projekti järgi, kuid erinevatest seeriatest mitme detailierinevusega. Raketasid saab eristada vaid mõne välisviimistluse omapära järgi, kusjuures 2-l ja 3-l on see väga sarnane. Aga sellel jäädvustusel on vahe näha ja „Raketa-3“ on jõepoolne.
„R-3“ on seega esitluses Raketade sõitude slaidil võimalik veel tuvastada Pihkva pildil kõige kaipoolsema laevana.
Mis puutub suletud esiakendesse, siis on vanadest fotodest jäänud seni mulje, et „R-2-l“ on juba 70-te II poolel teine aken kinni pandud. Siin on aga veel vaba. Uurisin oma pildiarhiivi üle ja tuli välja võimalus, et tegu on mingi heleda kardinalaadse asjaga.
Üht Pihkva materjali vaadates jäi ette, et 70-tel oli ühel nende Raketal tormiga järvel sõites teine aken puruks läinud, siis pandigi kohe kapitaalselt kinni.
Nüüd kui neid väikeseid erinevusi mainisid, vaatasin uuesti vähe teise pilguga. Kui just vahepeal Raketa-3 ülevärvi ei saanud, siis Pihkva kaipoolne pole seal esitluses see laev kindlasti. Pildil oleval laeval on veeliin on värvitud heledamat tooni kui korpusele värvitud triip, sealjuures on tiiva ülemine osa korpuse pealmise poolega sama värvi ja veeliin jätkub sirgjooneliselt tiivale koos kontrastse triibuga. Raketa 3 peal sellist triipu ei ole, ning korpuse alumise poole värv on oluliselt tumedam.
Küll on pigem samal slaidil Raketa-3 Piirissaare kai ääres kus Raketa-1 end kanalis ringi keerab. See kaipoolne pole värvitud küll sedasi, et see Tartu laevadega klapiks. 165M korpus allpool veeliini oli punane, see ei sobiks sinna. Kui teaks, et 178 vööriosa ülevärvi sai, siis pakuks seda. Teise variandina sobib 144 kui see mingi ajahetkel veeliini triibu sai.

Edit: Praegu märkasin, et Pihkva pildil oleval Raketal pole avatavaid salongi aknaid. See teeb vähe lihtsamaks, kiirelt kontrollides jääb ainsaks variandiks Raketa-3, teistel paistavad avatavad aknad olema.

Kokkuvõttena sain sellise tulemuse esialgu, kindlasti see pole täiesti täpne ja aastate lõikes ka laevu värviti ümber, nt Raketa-2 oli Tuuslarina sõites veeliinil kontrastse triibuga (lõppes enne esimest tiiba) ja veeliin oli värvitud ka esimesele tiivale.
Raketa-1: Korpus on valge, tiibade alumine osa on värvitud. Korpusel tähistab veeliini kontrastne joon mis katkeb tiibadel, vööris on olemas.
Raketa-2: Korpus on kahevärviline, veeliinil kontrastne triip puudub, Esimene tiib on värvitud veeliinist kõrgemale kuni korpusega liitumiseni.
Raketa-3: Korpus on kahevärviline, veeliinil kontrastset triipu pole, veeliin on värvitud ka tiibadele.
Raketa-143: Korpus on kahevärviline koos kontrastse triibuga, kuid triip lõpeb enne esimest tiiba ära. Tiib on terves ulatuses värvitud kuni korpuseni.
Raketa-144: Korpus on valge nagu Raketa-1 kuid ilma kontrastse triibuta. Vööris on osadel piltidel latern.
Raketa-165: Korpus on kahevärviline, alumine osa ilma kontrastse triibuta, veeliin on värvitud ka tiibadele.
Raketa-178: Korpus on kahevärviline, kontrastne triip lõpeb enne esimest tiiba. Tiib on terves ulatuses värvitud kuni korpuseni.

Seeria pilte kuupäevaga 14.08.1991.
Eelneva järgi pakuks, et antud pildil on justnimelt Raketa-3, foto pöördel on number veidi raskelt loetav. Foto taga kirjas "14.08.1991 Tartu Sadam, Raketa No3"
http://muis.ee/museaalview/2710081

Raketa-1 kaile tõstetuna:
http://muis.ee/museaalview/2710084
http://muis.ee/museaalview/2710086

Vees olev laev on kas mõni pihkvalane(143 või 178) või Raketa-2
http://muis.ee/museaalview/2710082

Fr. R. Kreutzwald, taustal näha üks Polesje, Raketa-3 ning sellest vasakul Raketa-1.
http://muis.ee/museaalview/2710099
Viimati muutis Zoig, 13 Mär, 2017 18:08, muudetud 1 kord kokku.
Et oleks raskem!
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

Zoig, meie jutt läheb nii spetsiifiliseks, et kardan, et see tavalugejale enam midagi ei paku. Aga ma vastan veel avatud postiga, edasi võime privaatselt suhelda.
Mul on veel väike kogus Peipsi Raketade fotosid, mis foorumis üleval ei ole. Kõige lihtsam on vaadata eesotsas tiibade vahelist ruumi.
Pihkva 143 ja 144 oli see ala üleni hall allosas kitsa sinise joonega. 165 oli venelastest ainus, mille tiibadevahe ülemine jagu oli valge, aga alumine kolmandik selline sügav kirsipunane. 178-l oli üleni helesinine. Üksvahe oli Pihkvas 156, vahe üleni rõvedalt tumepunane.
Slaidikava Pihkva foto on tehtud 1985.a. Pihkva omadest olid siis liikumas 143, 144 ja 165. Kuigi tolle aja fotode kvaliteet on ebaühtlane, on näha, et 165 jaoks on kaipoolse laeva alumine osa liiga hele. Teised pihkvalased ei tule arvesse. Ja et tiiva peal on triip (originaalis sinine) siis jääb ikkagi meie nr 3. Muideks, nii 2-l kui 3-l oli ninaosas ikkagi kitsas helesinine jutt olemas, aga et sellest allpool hakkas hall ala pihta, on ta fotodel enamasti pea eristamatu. Nr 1-ga oli lihtsam, pärast triipu valge osa jätkus.
Veel üks pisidetail 1985 foto juurde. Pihkvalased väljusid hommikul korraga kl 7, vaevalt et sel kellaajal lastekari kala püüdis või niisama jõe ääres passis. Tagasi koju tulid nad õhtul eri aegadel ja pärast reisijate kaldalelaskmist nad ei jäänud reisisadamasse seisma, vaid sõitsid teisele poole jõge randumisalasse.
Ainus Raketa, mille värvi olulisemal määral muudeti, oli meie nr 2. Tehasest tulles oli tiibadevahe üleni hall nagu Pihkva 143 ja 144-l.
"Tuuslarina" laskis ta niimoodi ringi, ja alles sellest nimest lahti saades värviti esiosa uut moodi.
Mulle on jäänud aeg-ajalt mulje, et Raketasid värviti tehases ninast ja veeliini juurest pisut selle põhjal, mis värvi parajasti laos oli. See näitab, et meie nr 2 on nende kahe pihkvalasega ühest partiist ja muud lähedased numbrid olid samuti hallid. Mõni aeg hiljem sai vist hall värv otsa ja järgmine ports olid puha tumepunased.
Muusumiportaalide fotodest- Kaldalolevate Raketade suhtes on asi paigas, ainult veesoleva suhtes ei oska ma öelda, kas on tegu Pihkva 143 või 178-ga. Ei meie 2 ega venelaste 144 1991.aastal enam ei liikunud.
Kumb "Polesje" pildil- täiesti võimatu öelda. Ehk aitaks, kui keegi uuriks välja, millal nr 36 paugu ära sai. Kui enne 14.augustit, siis ta reisijate randumissilla ääres vaevalt et seisaks. Sealt tegid "Polesjed" 1990-91 aastatel nendel päevadel, kui tellitud ekskursioone polnud, huvireise Peipsile kestusega nii 1.40-1.45.
Üks Raketadepilt kah
R-143144.jpg
Pihkvalased. 143 jõepoolne ja 144. Siin on näha, kuidas pilt petab, 143 tundub sinakas olevat. Aga mul on mõned minutid hiljem teiselt poolt tehtud foto samuti ja seal laeva alumine ots jumala hall
edit: muuseumiportaalis Võidu silla juures seisev vene Raketa on suure tõenäosusega 178. Sellel puudub üks 143-le iseloomulik värvilatakas. Ehkki pilt on essukombel udune, peaks see ikkagi silma hakkama.
Zoig
Liige
Postitusi: 93
Liitunud: 11 Sept, 2009 9:57
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Zoig »

Selline spetsiifika annab vähe süvenedes hoopis uue mõõtme vanade piltide vaatamisele, on võimalik ilma laeva numbrit eristamatai aru saada millega tõenäoliselt tegu on. 143 ja 144 on küll väga sarnased, kuid kaptenisilla lael on 143 puhul 2 laternat, aga 144 puhul olen näinud ainult ühte.

Pihkva pildil pettis kõige rohkem just see kontrastne triip korpusel mis ulatus ka tiivale. Vaatasin läbi niipalju materjali kui päeval leidsin ja kuskil seda Tartu raketade juures ei paistnud. Ilmselt õiges valguses pildistatuna on see veeliini hall vastavalt siis piisavalt tume, et triip ära peita või jällegi liiga hele tekitades lihtsalt segadust.

Raketa-3 tundub olevat ainus millel polnud avatavaid aknaid, vähemalt mitte täies ulatuses nagu vanematel laevadel.
Et oleks raskem!
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

Zoig kirjutas:Raketa-3 tundub olevat ainus millel polnud avatavaid aknaid, vähemalt mitte täies ulatuses nagu vanematel laevadel.
Vot, ma sain Raketasid teadvustatult vahtida kaks aastakümmet, aga akendevärk mulle meelde jäänud pole. Avatava osa raam osati teha üsna klaasi toonis ja väga silma ei jäänud. Aga vanuigi fotosid uurides- ka nr 1-l oli vaid paar avatavat akent. Üldiselt vanematele aastakäikudele olidki sätitud enamuses kompaktsed aknad ja sekka mõni avatav. See toetab mõtet, et nr 3 on väljalaskeaastalt varasem kui nr 2 ja kõik pihkvalased.
Kaks fotot nr 2-st ja mitte väga suure ajavahega tehtud. Vaata kuidas tahad, avatavad osad silma ei paista, ometi peaks nad olemas olema. Hakka või mõtlema, et ta aknad vahetati välja... aga miks pidi? Mitmel varasema aasta fotol on raame õrnalt, aga selgelt näha. Ju siis asi oleneb pildistamise rakursist, valgusest jne.
R2Värska3.jpg
Rak21P.jpg
Zoig
Liige
Postitusi: 93
Liitunud: 11 Sept, 2009 9:57
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Zoig »

Raketa-1 peal tunduvad jah ainult osad avatavad olema, ei paista ühtegi pilti kus oleks kogu rivi avatavaid. Vanematel "esimese seeria" Raketadel ei tundu avatavaid aknaid üldse leiduvat. Loogiliselt asjale lähenedes pakuks põhjuseks soojemas kliimas salongi parema ventilatsiooni tagamise. Kui tolleaegsest autotööstust näitena võtta, siis vanad laojäägid kasutati ka ära (kinnised aknad), enne kui mindi üle täielikult uuendatud osadele (avatavad aknad). See paigutaks Raketa-1 Akente uuendamise järgu keskele (1963), Raketa-2 selle lõppjärku (1967) ning Raketa-3 oma täiesti kinniste akentega peaks olema ajaliselt kuskil "esimese seeria" lõpu ning Raketa-1 tootmise vahel tekkinud. Kui spkflotis sinna vahemikku jäänud raketasid vaadata (Pilt), siis oli küll olemas sarnase värvilahenduse ja kinniste akentega Raketasid. Muidugi see ei välista, et neid poleks mingil muul ajal ka sarnaselt ehitatud.

Tuuslari aegsetel fotodel on näha, et Raketa-2 peal on kõik aknad avatavad, ei tundu väga mõistlik ega loogiline kõigi akente välja vahetamine.
http://muis.ee/museaalview/1517584
http://muis.ee/museaalview/1517530

Samas Tuuslari järgsest perioodist värvilisega sarnane vaade värskast, no ei erista kuidagi avatavaid aknaid. Täpselt sama nagu eelmistel värvilistel fotodel.
http://muis.ee/museaalview/2172646
Et oleks raskem!
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

On võimalus, mis võis viia akende väljavahetamiseni. Õnnetus.
Meie foorumiski mainiti mitu aastat tagasi juhust, kui üks Raketadest lendas Praaga soos kaldasse. Mul on endal häguselt meeles, et Edasi lehes oli samateemaline nupuke ja tiibur oli lahti saadud vaid puksiiri abil. On need samad juhused, ei oska öelda.
Juhul kui ukraina Raketade arvestus peab paika, on kõige tõsisem nr 3 kandidaat see http://fleetphoto.ru/ship/37898/

Pilti kah. Võtsin kunagi fotise arhiivist
R2-68.jpg
R2-68.jpg (43.86 KiB) Vaadatud 4097 korda
"R-2" 1968 varakevadel. Vahtisin suurendusega, sinine jutt külgjoonte jätkuna oli täitsa aimata
Zoig
Liige
Postitusi: 93
Liitunud: 11 Sept, 2009 9:57
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Zoig »

aurik kirjutas:On võimalus, mis võis viia akende väljavahetamiseni. Õnnetus.
Meie foorumiski mainiti mitu aastat tagasi juhust, kui üks Raketadest lendas Praaga soos kaldasse. Mul on endal häguselt meeles, et Edasi lehes oli samateemaline nupuke ja tiibur oli lahti saadud vaid puksiiri abil. On need samad juhused, ei oska öelda.
See õnnetus kus üks Raketa pani Praaga lähistel kaldale käis siit kunagi läbi, tookordne arvamus oli, et tegu oli Pihkva Raketaga
OLAVI kirjutas:"Üks Pihkva Raketa sõitis järvelt tulles, Praagal, niimoodi kaldale, et esimesed tiivad olid kõhuall mudas ja tagumised tiivad rippusid vee kohal. Pani esimeses kurvis otse. Reisijad olevat istunud kohtadel ja viga polevat saanud. Laevamehed olevat silmini täis olnud." - Rääkis sõber kes nägi seda pealt. Raketa oli just enne emajõkke sisenemist temast täisgaasil möödunud ja ta tagant nägi seda kaldale hüpet. (Mäletan, nagu et ta sõitis "tiibadega Volga"ga et mispärast Raketa tast kindlasti mööda tahtis ajada.)
Vist oli "Edasis" ka mingi nupuke sellest.

Raketa-2-le omistati kunagi kokkupõrge paadiga, aga viimase õgvenduse järgi olnud see ikkagi Raketa-1 mis selles osales. Hetkel ei meenu ühtegi juhust kus konkreetselt oleks Raketa-2 mingi korralikuma jamaga hakkama saanud.
aurik kirjutas: veel üks õiendus
Lk 20 kirjutas Manurhin
Ühe Raketaga juhtunud millalgi Piirissaare lähedal õnnetus - mootorpaat Progress sõitnud täie hooga külje pealt sisse, nii et laevakeresse tulnud auk ja laev vajunud põhja. Õnneks polnud tolles kohas sügavust kuigi palju ja Raketa mitte ei uppunud vaid jäi lihtsalt põhja peale seisma, salongiosa veest väljas. Inimohvreid minu teada polnud. Mis reisijatest sai, ma täpselt ei teagi. Võimalik, et evakueeriti mõne teise laevaga või paatidega.
Minu tollane vastus
olen kuulnud küll, oli 80-te keskpaiku Raketa 2-ga, sellest isegi Edasis kirjutas, aga minu mälu järgi oli tegemist venelaste kalapaadiga
Nojah, vanaks jäänud... mälu hakkab petma :(
Aasta oli 1983, aga laev siiski "Raketa-1M". Juhuslikult ühest Pihkva saidist leidsin, kuna kokkupõrge toimus vene vetes, siis peeti kohus Pihkvas. Arvasin, et kuna R2 esimesena maha kanti, siis kui kõige avariilisem laev. Kõige kehvemas seisus oli R2 tõesti, aga põhjuseks olevat hoopis olnud tema põline kapten, kes Peipsi lainetuses liiga uljast sõidustiili harrastas, mille tagajärjel laeva põhi enneaegu ära kuluma hakkas.
Et oleks raskem!
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

See õnnetus Emajõe alamjooksul, millest seitung kirjutas, oli kindlasti Tartu Raketaga.
Kuulu järgi oli jamasid veel, aga need ei jõudnud avalikkuse ette. Võis ka midagi sellist olla, et kui sügisel pukkidele vinnati, läks tross katki ja kukkus alla, tont teab. Mul ehk õnnestub nädalavahetusel trehvata üht 70-tel jõesadamas töötanud meest, uurin, äkki tema mäletab asjadest midagi.
Taas pilti
R123b.jpg
1985.a Pihkva stseenil on kaks võtet veel, üks siis neist, kus näha, et meie poole Raketad seisavad pontoonil asuva nö jõevaksali kõrval. Et olen muuhulgas 1986.a. Raketaga Pihkvas käinud, siis minu mälu järgi Tartu laevad kõik need neli ja rohkem tundi vaksali ääres ei tolgendanud, seda võis vaja minna ka teiste Pihkva laevade sõitudeks.(eraldi pontoon, kus Tartu laevad 70-tel Pihkvas olles kogu aeg seisid, oli kadunud) Nii et hommikupoole pärast reisijate mahaminekut liikusid ka Tartu laevad teisele poole jõge sadama alale seisma ja kui väljumisaeg, vist kl 15.30, liginema hakkas, tulid tagasi. Aga ei välista, et mingitel nädalapäevadel kohalik liin lõuna paiku ei sõitnud ja Tartu laevu vaksali peatuses miski ei seganud. Pihkva kohalikest liinidest sel ajal niipalju, et "Zarja-223" graafik oli väga täis, pani 2-3 korda päevas Pihkva järve äärsete külade vahel ringi. Tõsi, tema pontooni ei vajanud, laskis ninaga kaldasse. "Aleksander Nevski" sõitis vähemalt kolmel päeval nädalas Talabski saartele. Temaga sai vedada sinna nimelt suuremaid pakke, mida kiirlaeva peale ei võetud ja legendi järgi olla ükskord isegi lehm laevaga saarele viidud. Ja siis oli veel Fontanka tüüpi jõetramm, aga vist see ka iga päev ülesvoolu regulaarreise ei teinud.
"Burevestnik" oli ka liikumas, aga tõenäoliselt ei kuulunud enam ammu Pihkva sadamale, vaid mõnele ettevõttele/organisatsioonile. Pidasin ühe vene spetsiga natuke kirjavahetust ja jõudsime järeldusele, et nimevahetus "Admiral Makarovist" "Burevestnikuks" toimuski tõenäoliselt koos üleandmisega, aga millal see oli ja üleüldse kellele anti, täpselt välja ei peilinud. Ikka vast 60-te lõpp- 70-te algus, kui kiirlaevad Pihkva poolel toimetama asusid. Ja mõni suurettevõte, kellel järve ääres puhkekodusid.
Zoig
Liige
Postitusi: 93
Liitunud: 11 Sept, 2009 9:57
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Zoig »

Facebooki gruppi "Nostalgiline Tartu" ilmus Kalju Laari arhiivist üks huvitav pilt. Puuduv kapteniruhv peaks ju viitama kõrge veeseisu ajale, kuid veetase on pigem madal.
Manused
17358543_10206481114465498_8018831574031082395_o.jpg
Et oleks raskem!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: EiTahaÖelda, metsanurk ja 28 külalist