Jõelaevad Emajõel

[Kriku]

Teine tiibur ehk Raketa 2 ehitati samuti Feodossias, kuid 1967. aastal. Sama aasta hilissuvest sai laeva kodusadamaks Tartu. Viimased sõidud tegi laev 1988. Samast laevast püüti 90ndate algul Vabaduse pst kandis, praeguse Haridusministeeriumi majaga kohakuti tekitada Emajõele Junga baari, aga selle tegutsemisaeg oli üsna lühike. Raketa 2 edasine käekäik on teadmata.

https://www.tehnikamaailm.ee/sisemere-lainekundjad/

Aga see teises kohas

[aurik]

Hea ksf Linde meenutab seda kanaliäärset. Kaks aastat tagasi, kui valgustasin kuulsa Mäo ristis põlenud "Meteori" lugu, siis lisasin jutu lõppu veel need read.

Aga üks Riia tiibur siiski Tartusse jõudis. Omaaegses artiklis
http://www.militaar.net/phpBB2/images/joelaevad.pdf
kõlab üks pildiallkiri niimoodi
Lk 3 ,pilt 3
Üks Raketa leidis oma kurva lõpu laste mänguplatsil Tartus Anne kanali juures.
Pildistatud 1994.aasta suvel.
See toodi mingil hägusel eesmärgil Riiast. Seal oli vist kokku 3 Raketat aga seda ei aja keegi koju, missugune neist.

Mulle pole tõesti jäänud mälusse, et seal kasvõi üürikest aega mingit asjalikku oleks sees tegutsenud. Osteti rublaaja lõpus ja pärast krooni tulekut ei jaksatud enam temaga midagi mõistlikku ette võtta.

Ma ei saa hästi ksf Kriku märkusest aru, "Raketa-2M"-st, temaga "Junga-baari" üritusest ja veost Narva-Jõesuuse on lk 60 nupuke olemas.
---
Midagi kaugema aja sõpradele. Oli teada, et aurulaev "Pobeda" (hilisem "Võitja") sõitis tsaariaegu liini Kulgu-Vasknarva- Oudova.
Ilmus välja kehva kvaliteediga foto- alus Oudova sadamas

PobedaGdov.jpeg (76.35 KiB) Vaadatud 6281 korda

[Kriku]

Ma mõtlesin, et äkki on akf Lindel õigesti meeles, et oli baar, aga vale raketi kohta Vabandan segase sõnastuse pärast.

[aurik]

Kaks reisilaevanduse tippaegade leidu
Kõigepealt kiirlaevade ajastu sissejuhatus. Esimene "Raketa" on saabunud Narva. Pildi juurde antakse inf, et 26,okt.1963. See ei haaku ühes EFIS-es oleva sama autori fotoga, mille järgi olla alus Narva jõudnud dets. alguses. Aga mine tea, ehk käis kaks korda pildistamas.

RaketaNarvas.jpg (97.09 KiB) Vaadatud 6145 korda

Püüdsin natuke 1963. ehitatud Raketade seerianumbrites korda luua. Iseenesest võimatu missioon, õnneks mitte maailmaajaloolise tähtsusega. Sel aastal on ehitatud vähemasti kolm M-Raketat, lisaks meie omale ka leedukate "Aiste" ja üks valgevenelane. Viimane on sõitma hakanud augustis 1963, kodusadam Homiel (Gomel). Sinna sai too sõita küll tehasest otse jõgesid mööda. Kui eeldada, et kõik kolm sarnast alust tehti järjest, siis jääksid nende numbrid vahemikku 314- 319, numeratsioonis pikk auk. Millegipärast arvan, et kuna Valgevenes oli võimalik ta kohe liikuma panna, siis said nad endale kõige varasema numbri. Tehase jõudlus oli ca 2-3 laeva kuus.
----
Teine foto ajast, mida EW lõpus nimetati tagantjärgi laevanduse kuldajaks. Viimane jäi küll sõja tõttu ülilühikeseks.
Foto siis vahemikust 1914-15 ja sinna on korraga ära mahtunud eestpoolt loetuna "Imperator", "Hansa" ja "Tsesarevitš Aleksei"

Tartu15.jpg (109.35 KiB) Vaadatud 6145 korda

Allikad
https://www.muis.ee/museaalview/1973481
https://www.muis.ee/museaalview/1785379

[aurik]

Piirissaare "reisiterminali" evolutsioon. Kahjuks fotod dateerimata, olen püüdnud tunde järgi orienteeruva aja panna

Teadupärast rajati laevatatav kanal, mis küll paraku sageli puhastamist vajab, 30-te aastate teisel poolel. Reisijate ootekoda pandi püsti pärast II maailmasõda
See peaks olema nüüd varasem foto, riietuse järgi torkaks 50-te keskpaika

Piirissaaressadam2.jpg (70.35 KiB) Vaadatud 5724 korda

Järgmine kümnend. Ehitatud on uus putka. Aga minu jaoks üllatavaks osutus, et foto on tehtud "Lermontovi" pardalt. Sooritab ärasõidul ümberpööramismanöövrit.

Piirissaarsadam.jpg (87.02 KiB) Vaadatud 5724 korda

Pole nagu varem väga uskunud, et selline hiiglane saare keskel ukerdamas käis. Aga ju siis tal see võimalus ikka oli, kui veeseis piisavalt kõrge ja kanalit hiljuti puhastatud. Olen näinud ka fotot, millele on isegi "Joala" jäänud tõenäoliselt sealsamas kanalis.
Et meil siin varem mõned fotod, mille järgi laevapeatus on olnud ka kanali alguses, siis viimane oli ikkagi tõenäoliselt kasutusel vaid madala veeseisu korral, samuti siis, kui kanal hakkas vajama järjekordset puhastuskuuri.

Kolmas foto kusagilt 70-te II poolest või 80-te algusest. Ootekoda tundub sama, aga mõni aken on kadunud. Ja loomulikut "R-2" end pildile sättinud.

3_6-1.jpg (69.53 KiB) Vaadatud 5724 korda

Leidsin ka kena ja pisut melanhoolse filmi "Meie, piirissaarlased". 1987 valminud. Filmi keskel on näha, et ootekojaks on nüüd lihtne laudadest putka. Laev, mis sadamale läheneb ja pärast lahkub, on seekord "R-3". Neile, kes raketasid kunagi sõitmas näinud pole, selgituseks, et ligineb nö. pooltiibadel, ninaots uljalt püsti aga kere päris tugevalt tahapoole kaldu. Täistiibadel ajas ahtri ka korralikult veest välja ja kere oli hoopis väiksema nurga all.

https://www.facebook.com/sergei.antropo ... =2&theater

[smr]

8. minuti alguses ning lõpus mingit jõelaeva näha, ehk pakub siinsele seltskonnale huvi?

http://www.eha.ee/fa/public/index.php?a ... 1511351775

[aurik]

8. minuti alguses ning lõpus mingit jõelaeva näha, ehk pakub siinsele seltskonnale huvi?

http://www.eha.ee/fa/public/index.php?a ... 1511351775

See on K-80 tüüpi laev "Zvezda" . Temast on meil siin varem pilti ja juttu natuke olnud, kuni selleni, et Tartu sadam tahtis teda 70-te keskpaiku endale osta, aga viimasel hetkel kõrgeksaetud hinna tõttu jäi diil ära.

[Saunik]

Leidsin sellise hea populaarteadusliku artikli laevatamise ajaloost Emajõel. Tundub , et pole siit vist läbi käinud. http://www.eestiloodus.ee/artikkel4784_4760.html

[Kriku]

See vist ka ei ole, vähemalt otsing ei näita? "Raketade" kohta pilte on keegi kogunud: http://www.messynessychic.com/2016/04/2 ... space-age/

[klm]

FB gruppis "nostalgiline Tartu" postitati link sõjasündmustest 1941 Tartus, Emajõe ääres, seal juttu ka jõelaevandusest.
https://tartu1941.wordpress.com/tartlase-paevik/

[aurik]

Sõdade radadele

Ma ei ole ise aru saanud, mis nt sellel sõjajärgsel pildil on

Manus 40-d.jpg ei ole enam saadaval

On siin üks või kaks vrakki? Ninaosa suurematele alustele nagu "Vanemuine", "Tartu", "Kungla" ja "Ahti" ei näi sobivat. "Taara" lammutati 1940-41 hoopis ära. "Ilmatari" võiks kaaluda.

Foto uuesti

40-d.jpg (44.19 KiB) Vaadatud 5171 korda

Millalgi sain lõpuks aru. See on "Võitja"
1941.a.suvel üritasid punased teda Mustvees uputada, aga osutus taastamiskõlbulikuks. Viidi Tartusse remonti ja sõja ajal liikus Emajõel-Peipsil. Arvestades, et tagasi pandi vana nimi (vahepeal oli "Naroova"), mitte ei otsitud midagi saksapärast, siis ilmsesti oli tsiviilalluvuses. Kahjuks pole vanades sõjaaja saitungites laevaliinide teadetes märgitud, millised konkreetsed alused sõidavad.
Aga kes teda 1944 niimoodi rappis, pole mulle paraku teada.
-----
Kunagi oli ka segadus "Aleksandritega" . Kõige suurem, see mida võiks isegi pidada Peipsi basseini esimeseks tõeliseks reisiaurikuks, kadus 1906.a. paiku. Pihkvas oli olemas väike "Aleksander" mis toodi sinna lähiliine sõitma 1880-te lõpus, kuskohast, ei peilinud välja aga ilmsesti Sankt Peterburgist. 1918 oli veel Pihkvas sõitnud, aga siis kadus.
Üks versioon tema saatusest on järgmine
Foto 1920.a. varakevadest

AleksanderNarva.jpg (31.25 KiB) Vaadatud 5171 korda

viide kah http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=601641
Ju siis kui Pihkvat vallutamas käidi, võeti kaasa.
Alus ise jätkas Narva jõe ülemjooksul lühikest aega tsiviilelu. Viimane navigatsioon paistab olema 1922.
On ka väike võimalus, et Narva fotol on Tartu väike "Aleksander", see mis vist 1923 "Suleviks" sai. Tema liikumistest 20-te algul Tartus pole väga selget vihjet leidnud. Siiski on ühes 1922.a. ajalehes märge, et renditud Kütteveo firmale. Viimane muidugi Narva jõel ei toimetanud, aga eks see aluse sõitude lõpptärmin Narva jõel on ka nii nibin-nabin.
Kahjuks pole ma näinud Tartu väikese "Aleksandri" fotot. Pihkva tsaariaegseid pisemaid reisiaurikuid on küll mõnedel fotodel netis (kahjuks taas osundamata, mis nime kandva laevaga tegu) olemas ja välimuse järgi julgeks küll ta sinna paigutada. Et u. samal ajal "Flirt" (tulevane "Salme") samuti ära vinnati, siis võidi pärast sõja lõppu edukalt jagada, et üks läheb Emajõele ja teine Naroovale

[aurik]

Kaevasin veel "Aleksandrites" natuke. Fotol selgelt Pihkva alus. Tema oli sattunud algul hoopis Loodearmeele pihku ja pärast väe laialisaatmist jäi Eestile päranduseks. Ja selgus, et juba tsaariaja lõpupoole oli Narva jõel täitsa olemas oma pisike "Aleksander" pikkusega 10,5. Fotol olev alus on kindlasti kopsakam.
Nii et just pihkvalaste endisest laevast saabki peatselt "Sulev" . Milline oli aga Tartus pesitsenud tsaariaegse väikese "Aleksandri" saatus, ei tulnudki välja.

EDIT: veel on nagu õhku haihtunud järgmised enne I maailmasõda Tartu kandis kulgenud laevukesed: "Delta", "Franzenshütte", "Forbushof", "Katarina", "Kawast", "Olga", "Stern" ja "Tarwastu". Mõni neist võis muidugi 20-tel jätkata teise nime all, aga kõik kindlasti mitte.

[aurik]

Tuli veel üks pisut lahtiseks jäänud ots meelde. lk. 53

Kõnealused pildid peaks olema 1941 aasta navigatsioonihooaja avamisest Emajõel. Ilmselt kunagi märtsis või aprilli alguses? Selle aasta esimese poole ajalehti kahjuks digiteerituna pole..

tartu8_61.jpg

tartu2_03.jpg

tartu3_35.jpg

Õnneks salvestasin kunagi endale Digarist 1941. aastast ühe väljaande. Nüüd on Digar sellest kõik jäljed likvideerinud sh ka väljaande nime. Ju oli riigisaladus, mille keegi lohakas kõigile tutvumiseks kogemata välja pani.

3. mail toimus Tartus Peipsi laevanduse navigatsiooni pidulik avamine. Emajõele olid rivistatud lippudega kaunistatud
laevad, mootorpaadid ja paadid. Navigatsiooni avamisele kogunes suur hulk tartlasi. Kokkutulnud vaatlesid mõnuga
ilusaid, hästi remonteeritud laevu ja paate. Kapitalistliku korra juures oli Eesti jõe- ja järvelaevastik aastaid remonteerimata.
Paljud laevad jäid rivist välja, paljud seisid tegevuseta. Laevade meeskonnad vallandati, suurem osa neist jäi tööta, või ei töötanud oma erialal.

Ju tuli kevad tol aastal nii hilja, et fotodel asjad kuidagi aprillised paistavad.
Kahjuks ei suuda sellest trükisest fotot koos "Laine" ja "Tormiga" eraldi kätte saada. Viimased on valgeks värvitud ja igati läikima löödud.

[skulmars]

Mis leht oli see 41 aasta oma kust viidatu pärit?

[aurik]

Mis leht oli see 41 aasta oma kust viidatu pärit?

Ja Digarist tuli välja üks täiesti sürr asi. Aga ajalugu! Panen viite, pdf-i ei lubata siin üles laadida
http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/133383

Viide annab juba pikemat aega grimassi
"Nõukogude Vimpel"
Peipsi Laevanduse Valitsuse ja Poliitilise Osakonna häälekandja. 16.mai 1941.
Kui punane propaganda kõrvale jätta, siis on seal paiguti üsna hääd ajaloomaterjali.
----
Üks foto päris möödunud sajandi algusest

siit pärit https://www.muis.ee/museaalview/2749557
Ülisuure tõenäosusega Emajõgi ja "Karl Gustaw"