Jõelaevad Emajõel

[jaan59]

Pean endale vähe tuhka pähe raputama,tegemist ikka Uku-Turistiga.Leidsin ka artikli üles,"Edasi" 17.09.1965 "Reis möödus normaalselt"on teisel pealkirjaks.Juures ka kaks pilti,neist üks meeskonnast ja teine laevast.Olulist infot vähevõitu,kui siis et Turist tegi tol suvel 10 reisi,kapteniks soomlane Joel Stjuf ,mehhaanikuks minu isa ja madruseks venelane.Graafiku küljes väga rangelt ei riputud,Pihkvast on bussidega sõidetud veel Puškini paikadesse ja Värskast Petseri kloostrisse.Lisaks leidsin albumist veel ühe foto Uku tekiehitistest(aega saan riputan ta siia üles kah).

[fireman]

Olen näinud samuti pilti kus see seisab mingisuguses jõesadamas (mitte Tartus) see laev millest eespool võis juttu olla. Ei suuda meenutada, et kus. Minumeelest oli nimi kah midagi Estonii sarnast aga igaljuhul ei meenu. Kipun ütlema, et molodioz aga see oli ju ajaleht...? Laev oli tekil olevate puust pinkidega ja puust tekiga, väiksemat sorti ja siiski metallist kerega. Pingid meenutasid pargipinke. Rooliruum oli keset laeva ... enamvähem ja meenutas puksiiri aga seda ta vist polnud. Mälujärgi oli ninna pandud viisnurk.

[fireman]

Lisaks veel ,et minu mälu järgi olid need liivapraamid kõik Eesti nimedega. Linda, Kalev, Sulev, Vambola ja Olev. Minuteada nad olid kõik mootoriga, mitte sellised tõugatavad, kuigi ka neid oli.

[aurik]

No ma katsun siis jälle suurt asjatundjat mängida. Brežnevi ajal sadama vastas elamisest oli kasu.
Lisaks firemani poolt nimetatud praamidele olid samatüübilised veel "Nord"(hiljutine õlletanker) ja Lembitu. Lisaks oli sarnaseid järelveetavaid kolm, millest kahe vrakid praegu Piirissaarel Saareküla all. Tõugatavateks tehti nad 80-te keskel, siis kui saabusid uued puksiirid.
Nende kümne platvormilaadse praami ehitusaeg oli 50-te lõpp-1977(enamus 60-tel)
Meie teema eelmisel leheküljel minu poolt kirjeldatud iseliikuva "Sovetskaja Estonia" päritolust ei tea ma midagi. Mootor oli tal 90 hj nii et venis nagu tigu .Aga oli veel hulk vanemaid praame- väiksemad ja trümmiga, pisut lodjalaadselt kumerad nagu ka "SE". Need olid kõik järelveetavad ja Tartus ehitatud. Et neid mäletada, peab piisavalt vana olema... 70-te keskpaigas lõpetasid nad sõitmise, osa roostetas veel aastaid Kabina karjääris.
Aga see reisilaev... nagu ma aru saan, otsime ikka kajutiga kahetekilist.
Viisnurgad olid ees vaid "Lermontovil", "Vanemuisel" , "Koidulal" ja "Kreutzwaldil"(Pegasus). st sovetiaja seerialaevadel. Need aga ei tohiks sobida.
Pakun kaks varianti. Kõigepealt "Tasuja". Selles Tehnikamaailma nr 6 laevanduseartiklis on ta pilt (ilmselt 40 -te lõpp või 50-te algus) täiesti olemas. Teda ehitati veel kindlasti kaks korda ümber, 50-te algupoole muudeti kajutiakende kuju ja tehti kapteniruhvi taha päikesetekk kuhu pandigi need pargipingid. Vanade piltide järgi on mulle tundunud, et tekk oli tal tõesti puidust. 60-te algul pärast tulekahju ehitati veel korra ümber ja sai kindlasti terasteki.
Teine võimalus on tegelikult Narva(Kulgu) ja Vasknarva vahel 70-te alguseni tiirutanud "Pravda". Meie teema leheküljele 3 torkasin kusagile pildiviite ühest Venemaa analoogist. Sellel olid ka tekil puidust pingid ja kuna tegu venelaste seerialaevaga, siis ees viisnurk. Ise olen ühes vanas Alutaguse fotoalbumis tegelikult "Pravda" pilti näinud, aga see polnud sadamas vaid keset Narva jõge.
Muidugi võimalik, et tegu oli ka mõne Pihkva künaga, aga neid ma kõiki ei tea

[fireman]

Vaata asi on nimelt selles, et kirjeldasin teda mälujärgi. Ja sedagi pildilt. Minumeelest olid ka need istmed ka eespool roolikambrit. Viisnurk oli kindlalt ees ja Pegasusest vast veidi lühem aga vast laiem. Pildil oli näha selgelt jõgi aga koht minujaoks tundmatu. Miks arvan, et ta üldse Eesti alus oli on ka vaid nime pärast. Mälujärgi veel olid tal köied reelingu ümber ja kujult meenutas puksiiri.

[aurik]

Fireman, ega Sa ei mäleta, kas nimi oli kirjutatud ladina või slaavi tähtedega?
Kui slaavi, siis võis kusagilt venemaalt olla, seal ikka mõni Estonia nimeline sõitis.
Kas nägid pilti mõnes ajalehes, albumis või netis ja kas värvilise või mustvalgena?
Narva"Pravdal" olid lahtise teki istmed küll kapteniruhvist ees, aga reeling oli ikka vast torudest, vaata igaks juhuks meie teema lk 3 pildiviidet, äkki on sarnane?
See köievärk on kummaline, mul ei viska kohe midagi sellist ette- peale mõne kakuamipaadi.

[fireman]

Sarnasus on ilmne kuid mite sellise kajutiga. Kirillitsas oli kirjutatud. Vot aga kus ma seda nägin, on endalegi piinarikkalt raskelt meenutatav. Foto oli ikka mustvalge. Samas need reelingud olid tõesti torust aga piirde keskmine rida oli köiega, loodan, et saad aru millest räägin. Olen paras võhik sellel alal kuid merendus ja kalandus on ikka alati huvi pakkunud. Võimalik, et see oli ehitatud mõnest vanast puksiirist mis võeti kasutuselt maha kui tulid need teistsuguse "tõukava" vööriga puksiirid. Võimalik, et see kuulus Pihkvale aga seda kodusadamat ma ei tea. Laev oli ilmsesti ikka valget värvi ja siiski suhteliselt väike. Mingi võimalus on, et nägin seda pilti Kavastust edasiminna RMK muuseumis. See Kantsi kõrts vms. Sealt juurest saab paate vettelasta. Samas ma pole selles üldse kindel. Nüüd on palju mööda Eestit sõidetud ja igasuguseid muuseume külastatud, nii väikesaartel kui ka mujal. Puhka Eestis

[ASuur]

Tervitus üle pika aja!

Olen siin natuke seoses tööga ja mõnede eluliste kardinaalsete muudatustega kõigist oma harrastustest eemal olnud ja lisaks seoses enda tekitatud segadusega (sain aru ,et emajõe laevade artikkel ilmub kunagi hiljem aga tegelikult käis jutt järgmisest loost,mis on toimetusse antud ja käsitleb vrakkide otsimise retki) sain TM juunikuu artiklit ise alles eile lugeda.

Muidugi kujunes see lugu lõppkokkuvõttes hoopis millekski muuks,kui alguses plaan oli aga loodetavasti ikkagi lugeda kõlbas.
Ehk vähemalt siinsetele foorumlastele[ ] ,sest põhilise innustuse ja toe sain ma selle loo puhul ikkagi siit .
Tahaks tänada kõiki,kes aitasid materjalidega ja mõtetega ning fotomaterjalidega.Eriti muidugi Aurikut,kelle suurepärased teadmised olid põhiliseks toeks üldse kogu loo ilmumisel.
Mul on olemas artikkel koos piltidega pdf formaadis ja TM toimetuse luba see siia üles panna,kuid kahjuks jääb minu tehnilistest oskustest väheks.Kui keegi oskab aidata,oleksin tänulik.
Lugupidamisega
Aleksander Suur

[ASuur]

Tegin väikeseid katsetusi ja panin jutu Google'isse üles.
Loodetavasti õnnestus.
Lugemist saab katsetada siit:
http://docs.google.com/fileview?id=F.b9 ... 8c4dd0e45c
Ahsoo ja ära pidin märkima ka selle,et tegemist on selle aasta juunikuise TM-i numbriga

[lamjak]

Ei tea, kas viga on minus või ühenduses, aga saan vastuseks veateate:

Kood: Vali kõik

Sorry, the page (or document) you have requested does not exist.

Please check the address and try again.

[ASuur]

Viga on ikka minu oskamatuses pdf-i kusagile välja riputada.
Google'is on miski värk ,et seda formaati avalikuks vaatamiseks panna ei saa (või ma ei oska)

[ASuur]

http://www.militaar.net/phpBB2/images/joelaevad.pdf

Niisiis nüüd peaks asi lõpuks kõigile kättesaadav olema.
Tänud Hr.Toomas Türk'ile!

PLisan puuduolevad pildiallkirjad siia:

Lk1 ülemine rida ,pilt 1
Omaaegne Narva - Narva-Jõesuu liini uhkus "Joala" viidi peale põhja minekut
1970.a. Rannule, kus saare varjus jäigi seisma uppununa ja hüljatuna.


Lk1ülemine rida ,pilt 2
Reisilaev "Joala" algne nimi oli "Pavel" ja ainuüksi Narva ümbruse liinidel
jõudis ta lühikeste vaheaegadega kurseerida kokku nelikümmend aastat.

Lk1 alumine rida,pilt nr.3
1941 juulis saadeti "Joala" Leningradi ja sealt edasi Volga jõe ülemjooksule,
kus töötas sõjaaastatel. Kodusadamaks oli
Rõbinsk.

Lk 2 ülemine rida ,pilt 1
POLESJE-36 Tartu sadamas kaldal 1993.aasta suvel.Tänapäeval on Polesjed
päris levinud - neid sõidab nii Venemaal,Ukrainas, Valgevenes,Leedus,
Poolas, Ungaris Doonaul ning mõni on jõudnud Hollandissegi.

Lk 2 alumine rida ,pilt 2
Tiiburlaevad "Raketa" - eesti keeles siis rakett - avasid Emajõe-Peipsi
laevanduses uue ajajärgu,võimaldes varasemaga võrreldes palju kiiremat
ühendust. Nende sõidukiirus oli 60-65 km/h,seda just tänu 1000 hj mootorile.

Lk 3 ,pilt 1
Koidula nime saanud laev Tegi oma tööd Tartus 1956 - 1991. aastatel, siis viidi
Narva ja aastal 2001 lammutati.

Lk 3 ,pilt 2
Esimene RAKETA toodi Emajõele 1963/64 talvel mööda maanteed autoga.
Tookordne projekt õnnestus kenasti.

Lk 3 ,pilt 3
Üks Raketa leidis oma kurva lõpu laste mänguplatsil Tartus Anne kanali juures.
Pildistatud 1994.aasta suvel.

Lk 3 ,pilt 4
Reisilaev Tasuja toodi Tartusse pärast II MS.Tegemist oli endise aurulaevaga,mis
kunagi tõenäoliselt kandis AGNESE nime. Maha kantud ja vanarauaks lõigatud 1970

Lk 4 , ülemine rida ,pilt 1
Lermontov on üks suuremaid laevu,mida Tartu on näinud.Kuulujuttude kohaselt oli
laev nii suur,et tal oli Emajõel probleeme ringi keeramisega.

Lk 4 , ülemine rida ,pilt 2
Selline nägi oma hiilgeaegadel välja ka Vabadussõjas osalenud UKU - üks Emajõe
legendidest,mis ulatub välja kuni tänapäevani.


Lk 4 , keskmine rida ,pilt 1
Kalli järvel asuv vrakk,mis tõenäoliselt on 1960.aastate alguseni kasutusel
olnud Kalakaitse Inspektsiooni patrullaev nimega VALVUR.

Lk 4 , alumine rida ,pilt 1
Tänapäeval ei ole liikuvaid reisilaevu Emajõel just väga palju näha.Loodetavasti
ei katke reisijateveo traditsioon Tartus täielikult

[Närakas]

väga tubli töö - igastahes on veel üks asi paberile (netti) jõudnud kust ajahammas teda väiksema kiirusega unustusehõlma taob

[sammal.habe]

samas, mis on saanud teemaalgataja küsimusest? kas on herr potentaat mõne liivaveopraamiga juba liiklemas?

On kellegil teada, kust mõnda sellist saaks ?
Kas kõik olid järelveetavad või omal jõul liikusid ka ?
Ma pole veeteede ametisse helistanud, kuid kas sellise asjaga tohib liigelda?

Diskusioon avatud!
Aitäh!

[jaan59]

http://www.ekspress.ee/2008/09/11/eesti ... les-otsida