Manurhin kirjutas: Praamidega polnud asi parem. Ühest kurioossemast juhtumist kirjutas isegi "Edasi". Lugu ise juhtunud sedasi. Liivapraam, Kalev, Sulev või mis iganes taoline ta olla võis, sõitnud mööda jõge. Oli öö ja jõe kohal hõljus piimtihe udu. Selline udu nagu mannapudru - ammuta või lusikaga ja ampsa sakummiks peale. Nõnda siis liugles laevuke lainetel, palgake jooksis ja pudelike käis roolikambris ringi. Nähtavus oli küll null, aga kuna vodka teeb varblasestki kotka, ei lasknud meeskond ennast sellest pisiasjast häirida ja põrutati muudkui aga "käsikaudu" edasi. Mitte miski ei häirinud mootori monotoonset mürinat ega meeste viinauimas idülli. Ja siis äkki korraga avaneb roolikambri uks ja sisse astub üks mingi täiesti võõras mees! Laevamehed ei saa halligi aru. Kuidas saab keset jõge mingi suvaline võõras pardale? Või on see mingi kollektiivne deliirium? Igatahes polnud see öine külaline just heas tujus, jahus muudkui midagi segamini songitud sibulapeenrast, mis retšflotnikutel kõvaketta päris kokku jooksutas. Mis kuradi sibulad? Mis üldse toimub? Et aga juba hakkas koitma ja udugi oli veidi nagu hõredamaks jäänud, selgus tõde üsna pea. Nimelt oli praam juba mitu tundi tagasi täie hooga ja täies pikkuses kaldasse sõitnud, vööripidi otse ühe kohaliku elaniku sibulapeenrasse. Laevamehed aga polnud seda märganudki, vaid terve öö vapralt rooli hoidnud. Ainult laeva ahter vänderdas kergelt vasakule-paremale ja vint oma labadega oli kaldasse maailmatusuure augu kraapinud. Sibulakasvataja polnud aga sellisest eksprompt-performance-ist just ülemäära vaimustuses ja nii ta siis pardale roniski, vaatama, et mis kuramuse nali see selline nüüd on.
Lugu iseenesest päris naljakas. Vaevalt, et Edasi-leht muidugi nii poeetilist keelt kasutas
Minule jäi aga üsna raskesti usutavaks see sibulapeenra tabamise osa. Kui aga seegi tõde, siis kõige reaalsem, et rammimine toimus juba Praagal, seal mõni mees on küll jõe ääres peenart pidanud.
Praamid, erinevalt reisilaevadest, sõitsid öisel Emajõel küll, omaaegse Luunja lastelaagri veteranina võin kinnitada, et jõe poolt öösiti aeg-ajalt praami podinat tuli. Kusjuures üsna reaalne, et siin loos oli tegu Pihkvast naasva liivapraamiga. Teistel polnud põhjust öösel sõita. Jõesadam tõi Velikaja alamjooksult kvaliteetset ehitusliiva. Praam hakkas Tartust sinna kulgema õhtul (teinekord peal koorem Pihkvasse viidavate ehitusdetailidega), öö läbi sõitu, keskpäevaks oli liivahunnik peal ja meeskonnal poetuur tehtud ning siis Tartu poole tagasi.
Üks huvitav funktsioon oli Tartu iseliikuvatel praamidel veel, just 80-tel aastatel kindlasti. Kevadeti tindipüügi baaslaevad. Vene poole kalamehed kasutasid siis praame, et mitte iga koormaga kalavastuvõtupunkti sõita, selliste omapäraste vaheladudena.
Üks pilt aastast 1964
Tehtud Mäksa ja Kavastu vahel. Fotol kas "Lembitu" või "Vambola" Teisi veel olemas polnud.
http://muis.ee/museaalview/1645291
-----
Käin aeg-ajalt Nostalgilises Tartus kiibitsemas, aga liige ei ole ja sõna loomulikult ei võta.
Mõni nädal tagasi ilmus seal see foto
Üks osaleja leidis, et seda ei saa tõsiselt võtta- lihtsal põhjusel, et bussijaama perroon olla liiga pikk. Mina kui sovetiaja lõpul aeg-ajalt liinibussiga Tartu vahet käija võin aga kinnitada, et selline pikendus NSVL päris viimastel aastatel(aga täpset aastanumbrit ei mäleta) sinna tõesti ilmus. Jätkukoht kenasti näha.
1992 aastal oli pikk perroon kenasti alles
- Kre92.jpg (56.33 KiB) Vaadatud 5511 korda
Seda ma ei mäleta, kas laev oli siis vana nimega (ilmselt) või oli juba "Pegasuseks" saanud
EDIT: Fotise pildil
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=499215 allkiri on vigane ja aastaarv puudu. Ni et võib olla isegi 1993-94. Aga millal pikk perroon ära kadus, ei peili välja, võib-olla alles siis, kui Plaskuga algust hakati tegema.