Täiskäigu piirang oli laevadele Tartu lähipiirkonnas üldse linna ujulast kuni jõesadama kaide lõpuni. Mujal võisid lasta nii nagu torust tuli, v.a. ülesvoolu Kvissentali baasi juures ja allpool Ropka sadama kohal.aurik kirjutas: Raketad ajasid oma nina püsti või teiselt poolt tulles lasksid mao vette u. praeguse Aura kohal.
ongi nii! Äkki võib see olla mõni registri esindaja. "Volgad" olid tutikad ja esimesed liikumised võisid käia valvsa silma all. Ja et ta "R-1" peal passis, ehkki laev oli sõitma hakanud aasta varem, siis näib ümberehitus Tartus järjest tõepärasem.retti kirjutas:Volga kaatris istub ju teisteltki piltidelt tuttav "müstiline" musta kaabu ja mantliga mees.
Lugu iseenesest päris naljakas. Vaevalt, et Edasi-leht muidugi nii poeetilist keelt kasutasManurhin kirjutas: Praamidega polnud asi parem. Ühest kurioossemast juhtumist kirjutas isegi "Edasi". Lugu ise juhtunud sedasi. Liivapraam, Kalev, Sulev või mis iganes taoline ta olla võis, sõitnud mööda jõge. Oli öö ja jõe kohal hõljus piimtihe udu. Selline udu nagu mannapudru - ammuta või lusikaga ja ampsa sakummiks peale. Nõnda siis liugles laevuke lainetel, palgake jooksis ja pudelike käis roolikambris ringi. Nähtavus oli küll null, aga kuna vodka teeb varblasestki kotka, ei lasknud meeskond ennast sellest pisiasjast häirida ja põrutati muudkui aga "käsikaudu" edasi. Mitte miski ei häirinud mootori monotoonset mürinat ega meeste viinauimas idülli. Ja siis äkki korraga avaneb roolikambri uks ja sisse astub üks mingi täiesti võõras mees! Laevamehed ei saa halligi aru. Kuidas saab keset jõge mingi suvaline võõras pardale? Või on see mingi kollektiivne deliirium? Igatahes polnud see öine külaline just heas tujus, jahus muudkui midagi segamini songitud sibulapeenrast, mis retšflotnikutel kõvaketta päris kokku jooksutas. Mis kuradi sibulad? Mis üldse toimub? Et aga juba hakkas koitma ja udugi oli veidi nagu hõredamaks jäänud, selgus tõde üsna pea. Nimelt oli praam juba mitu tundi tagasi täie hooga ja täies pikkuses kaldasse sõitnud, vööripidi otse ühe kohaliku elaniku sibulapeenrasse. Laevamehed aga polnud seda märganudki, vaid terve öö vapralt rooli hoidnud. Ainult laeva ahter vänderdas kergelt vasakule-paremale ja vint oma labadega oli kaldasse maailmatusuure augu kraapinud. Sibulakasvataja polnud aga sellisest eksprompt-performance-ist just ülemäära vaimustuses ja nii ta siis pardale roniski, vaatama, et mis kuramuse nali see selline nüüd on.
Minule jäi aga üsna raskesti usutavaks see sibulapeenra tabamise osa. Kui aga seegi tõde, siis kõige reaalsem, et rammimine toimus juba Praagal, seal mõni mees on küll jõe ääres peenart pidanud.Pihkvalased 1990 kindlasti. Siis oli neid Tartus mõnikord veel kolm korraga. 1991 on ka võimalik, aga siis käis nii Tartu kui Pihkva poolt enamasti vaid regulaarliin. (vastavalt siis Tartu-Piirissaar-Pihkva ja Pihkva-Samolva-Tartu). Ekskursioonisõite enam väga ei tehtud. Eks muidu põnev aeg pani kahe linna vahelisele liikumisele põntsu.retti kirjutas:Mis aastal võisid viimati kaks Raketat ( Tartu ja /või Pihkva oma) seal kõrvuti olla?Et sõita - kuhu?
Ja ongi tema ise!Rügaja kirjutas:Taga peaks olema Võrtsjärve limnoloogide kunagine laevuke Bioloog.
Vähemalt näeb samamoodi välja
Tont seda nr 2 põhja enam täpselt teab. Mälusoppi on jäänud, et hakkas auklikuks minemaZoig kirjutas:See on korduvalt jutuks olnud, et Raketa 2 põhi oli omadega otsas, peamiselt just kapteni hoolimatu sõidustiili pärast. Mida see praktikas tähendas, kas kere oli sellest nätsutamisest juba ohtlikult pehmeks muutunud või mida see väsimine täpselt tähendas?
Siin on kindlalt teine variant. Praeguse aja mõistes jõesadama arengukavas (vist 1987.a.) oli juba "Polesjede" tulek fikseeritud. Kavajärgselt saabusid sov.aja lõpus ka kaks suuremat tõugatavat praami. Aga mida ei jõutud tuua, olid senistest suuremad iseliikuvad praamid. Täiesti võimalik, et seal oli kirjas ka vanade jõetrammide asendamine "Fontankadega" , aga selle koha pealt võin eksida. Ikkagi pea 30 aastat loetust möödas. Igal juhul sellisest asendamiseplaanist kirjutati, aga ma tõesti ei mäleta, kas seal või kusagil mujal.Zoig kirjutas:Kas Raketa 2 seismapanek 89ndal aastal oli tingitud pigem kere halvast seisukorrast, mistõttu eraldati Polesjed jõesadamale või Polesjede kohe-kohe saabumine oli põhjuseks miks ei vaevutud enam suhteliselt surnud Raketaga pingutama?
vaata lk 46 lõpupoole. Seal on hr Muischneeki teine pilt veel, mida kasutasin oma ettekandes.Zoig kirjutas:Facebooki nostalgilisse tartusse ilmus just foto: Kalamees Emajõel, 1958, originaal värviline foto H. Muischneek
Pildi järgi arvaks, et tegu on "Lydia Koidula"-ga
Täpsustus juurde - Raketade korpused olid suuremalt jaolt needitud. Needikohtade juurde hakkasidki lekked tulema.aurik kirjutas:Tont seda nr 2 põhja enam täpselt teab. Mälusoppi on jäänud, et hakkas auklikuks minemaZoig kirjutas:See on korduvalt jutuks olnud, et Raketa 2 põhi oli omadega otsas, peamiselt just kapteni hoolimatu sõidustiili pärast. Mida see praktikas tähendas, kas kere oli sellest nätsutamisest juba ohtlikult pehmeks muutunud või mida see väsimine täpselt tähendas?
Kapteniruhvi elik roolikambri presentkatus on tahapoole kokku rullitud. See peaks viitama, et vihma pole tükk aega tulnud. Ilusa ilmaga on rooli taga olla selgelt parem ilma katuseta - ei lähe nii palavaks. Et vihma pole tükk aega olnud, paistab ka Emajõe veetasemest.Zoig kirjutas:Facebooki gruppi "Nostalgiline Tartu" ilmus Kalju Laari arhiivist üks huvitav pilt. Puuduv kapteniruhv peaks ju viitama kõrge veeseisu ajale, kuid veetase on pigem madal.
"Kreutzwald"Rügaja kirjutas:Kapteniruhvi elik roolikambri presentkatus on tahapoole kokku rullitud. See peaks viitama, et vihma pole tükk aega tulnud. Ilusa ilmaga on rooli taga olla selgelt parem ilma katuseta - ei lähe nii palavaks. Et vihma pole tükk aega olnud, paistab ka Emajõe veetasemest.Zoig kirjutas:Facebooki gruppi "Nostalgiline Tartu" ilmus Kalju Laari arhiivist üks huvitav pilt. Puuduv kapteniruhv peaks ju viitama kõrge veeseisu ajale, kuid veetase on pigem madal.
Millegipärast on külje pealt nn reelinguuksed lahti. See viitab, et reisijaid pardal ei ole, muidu kindlasti poleks lubatud lahtiste ustega sõitma hakata.
P.S. Kas tegu on Koidula või Kreutzwaldiga? Roolikambri taga on näha puhveti akent.
Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot] ja 27 külalist
