retti kirjutas:Kas sellest tuli Tasuja?
nop
Fotol "Laine" elik sovetiaegne "Kingissepp"
-----
Kolme Raketaga pildi puhul täiesti nõus ksf Zoigi järjestusega.
Vaatasin FB-st pildi kommentaarid üle, üks vend on pannud vahemiku 1985-88. Ise ei suuda täpsem olla. Aidata võiks, kui keegi kindlalt mäletaks, millal lennuk kanali äärde ilmus. Kas ta 1985 oli seal juba olemas? 1986 oli kindlasti
----
Tagasi ühe paari aasta taguse küsimuse juurde. Lk 59
Aspelund kirjutas:Raamatus "Sõda pärast rahu" on leheküljel 456 selline tekst:
"Ühes sama aasta märtsist pärit kirjas teatati, et KAPO Tartu jaoskonna agentidele on määratud väike aurulaev nimega "Linda", mis Peipsil luuret toimetab."
Viidatud kiri on siis läbiotsimisel ühe kommunisti juurest Tartus leitud kiri. 1923 märts.
Autor on kommentaarina juurde märkinud, et andmete puudusel pole võimalik hinnata, kas sellistel teadetel ka mingit alust oli.
A.
Pidasin siis ilmvõimatuks, et korraga on Tartu piirkonnas kaks ühenimelist laeva, aga selge, et eksisin. Lk 71 on see „Lindade” teema iseenesest natuke lahtisemaks räägitud. Ja et ajakirjandusse ilmub esimene märge sadamakapteni „Lindast” alles 20-te/30-te vahetusel, siis on vägagi võimalik, et alust käiaski enne seda KAPO!
Muideks, lk 72 on tsaariaegne värvipilt, kus suure lodja pardas on väike valge aurrulaev.
Kiirviide siit
https://www.muis.ee/museaalview/664265
Selgus, et see pisike valge on riigilaev „Inspektorski” ehk tulevane väike „Linda”
-----
Vahepeal õnnestus muidki täiendavaid teadmisi hankida . Õiendan siis mõned varasemad vead või ebaselgused ära
* Praam „Sulev” sai valmis juba 1968.a. See tähendab, kui uskuda laevaregistrit, kus „Koidu” (ex „Olev”) valmimisaasta on 1973, et Tartu laevaehituses tekkis äkitselt viieaastane auk. Muud praamid olid õigete aastatega
* Kabina kruusakarjäär avati 1968.a. kevadel. Seda tärminit pole enam mõtet vaidlustada, toonane ajakirjandus on aja selgelt fikseerinud.
* Üks põhilisi liivavõtukohti oli 60-tel Želtsa jõel asuv Goristoje. Vaatasin Google mapsist, et koht senimaani eristatav, jõge mööda ca 27 km Peipsist.
* 1968 kevadeks oli Tartu sadamal viis kiirkaatrit „Volga”, kaks sõitsid Tartus, ülejäänud tiirutasid Peipsi põhjarannikul
* Tartu-Pihkva transiitliinil olid „Raketad” järjepidevalt alates 1968.aastast, siis kui neid juba kaks tükki oli, mitte 69-st nagu varem arvasin. Esmakordselt läks esimene „Raketa” Pihkva regulaarliinile juba 1965.a. septembris väljumisega T,N ja L. Ka kahel järgmisel aastal on alus sõelunud suurema osa ajast Pihkva vahet, aga selgeid graafikud, millal tegu liini- , millal ekskursioonisõitudega, pole ette sattunud. Kusjuures väljumiskoht oli 1966.a., siis kui maabussijaama all soojatrassiga õiendati, kogunisti turuhoone juures!
Samas on olemas selge viide, et „Vanemuine” on samuti Pihkva transiitliinil tegev veel 1969.a. Ilmselt asi ikkagi peatustes, Raketad igasse sadamasse sisse ei sõitud, aeglane laev kolistas aga paljud külad läbi, ühe otsa sõiduaeg 12- 12,5 tundi viitab sellele selgelt.
* Olen paaril korral peale sattunud väidetele, et Santa Maria olevat kaks korda põhja läinud. See on jama jutt, aga sain vist pihta, miks selline totakas versioon liikuma läks. See selleks, küll aga oli kohvik 1967.a. suletud, aga mittes seoses põhjamineku, vaid remondiga.
------
Ja nüüd ühest legendist, aluseks 2007.a. post
aurik kirjutas:
See pontoonsild sai paika vist 1971. Varasem oli pisut tugevam ja kõrgem,
autod käisid üle ja Koidula ning Kreutzwald mahtusid ilma tülinata alt läbi. Kukkus kas 1970või 71 kokku, uus aga tehti millegipärast madalam. Kahe silla vaheajal oli aga üle jõe sõjaväelt laenatud pontoonsild, nii madal, et ükski paatki alt läbi ei mahtunud.
Vana pontoonsild oli täpselt praeguse Kroonuaia tänava kohal. 70-te-80-te aastate sild aga kümmekond meetrit allavoolu- ei olnud Kroonuaia tänavaga päris kohakuti.
Edaspidi tegin panuse 1970.a-le, sest laevaliinide ümberkorraldusele tundus see kõige loogilisem seletus... seda enam, et üks kahjuks mahavõetud lehekülg Tartu sildadega pigem toetas 70.a. versiooni...aga siiski mitte. Sild kukkus kokku 1971.a. kevadel. Laevad maikuus Rannale ei saanudki, sest sillarusud segasid. Kui need ära jõuti koristada, oli juuni keskpaigaiks kohal juba ülimadal pontoonsild. Sild oli suve läbi avatud reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, siis said paadid-laevad edasi-tagasi. Millal see statsionaarsem sild valmis sai, usutavasti sügisel madala veeseisuga tehti ära.
Mis puutub kõrge pontoonsilla liikluskoormusesse, siis tehti 60-te lõpus Tartu sildade kasutuse uuring. Pontoonsillast olla ööpäeva jooksul üle sõitnud keskeltläbi 3000 sõidukit.
Aga laevaliinid 1970.a. tõesti muutusid, „Narva” hakkas sõitma Ihaste vahel tiheda graafikuga. Iseenesest peaks see tähendama, et sel aastal enam Ujula-Rannapaviljoni liini ei tehtud. Aga ma siiski hetkel ei välistaks 100% , et laev jõudis päeva jooksul teha mõned sõidud Ihastesse ja nende vahel mõne lühiotsa ka ülesvoolu. Eks aja jooksul peaks seegi välja tulema.
Eraldi Ihaste liin oli olemas hiljemalt 1969.a kevadest, väljumistega hommikul ja õhtul. Laevapeatus oli Ihastes kindlasti juba 1968.a., aga mulle pole veel selge, kas oli juba siis iseseisev liin või hoopis peatus Praaga liinil.
Mis puutub Praaga laevaliini, siis on ta siiski startinud veel 1969.a. aprillis. Olen aga päris kindel, et suveks oli ta maha võetud. Võimalik, et juba juuni alguses, sest sild üle Savijõe oli juba mõnda aega valmis ja bussiliinid läksid alates 1. juunist ümbermängimisele.
-----
Fotosid kah. Leidsin ühe Vene päritolu näoraamatu, mis pühendatud väiksemate jõgede omaaegsele laevasõidule. „Zarja-1/Kulgu” seal figureerimas
- ZTartus.jpg (52.69 KiB) Vaadatud 5384 korda
See foto dateeritud 1993.a.. Esmapilgul tundub mitte tõepärane, sest alus oli kaks aastat varem läinud Narva linna omandusse, aga arvestades, et Kulgul polnud alles enam mingit remondibaasi, võis ta tõesti Tartus mõne korra hoolduses käia
- Kulgu1994.jpg (55.27 KiB) Vaadatud 5384 korda
Foto 1994.a. Viiakse Naroova alamjooksule
- Kulgu1.jpg (65.68 KiB) Vaadatud 5384 korda
Sisevaade 90-te keskelt. Laeva meeskond paari sõbraga. Neil väga lõbus.
Aluse lühikesest Tartu sõitude ajast veel niipalju, et juba 1972.a. juuni alguseks oli tema hinge peal kolm Rannu-Jõesuus uputatud paati + muidki väiksemaid pahandusi. Nii et Võrtsjärve on ta igal juhul külastanud.
