75. leht 101-st

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 03 Mai, 2019 11:32
Postitas aurik
Rügaja kirjutas:Eespool oli juttu Pegasuse kruvi labade arvust.
Pegasuse kapten Rainer Napits on nüüd hoolitsenud, et laev saaks sel suvel uuesti neljalabalise kruvi. Seega eeldatavasti kiirus kasvab ja võimalik, et veidi paraneb ka manööverdusvõime.
Peaks abi olema, leidsin pea poole sajandi vanuse nupu, mis märgib, et „Koidula” (arvata et ka „Kreutzwald”) sõidab Tartust Võrtsjärvele 4,5 tunniga. Siis oli veel madalveeajastu kah.

Sõukruvi vahetamist kiiruse suurendamiseks on Tartu reisilaevadel vanasti kasutatud. Kindel näide on 1961.a. ekskursioonilaevana toimetama hakanud „Turist”, millele järgmiseks hooajaks uus vint sel eesmärgil paigaldati. Võimalik, et laev on sõitnud mõnikord isegi Pihkva regulaarliini, ajakirjanduses on märge, et sõltuvalt reisijate arvust sõidab Pihkva vahel kas „Lermontov” või „Turist”.

Paistab, et selgus, miks levis teabesse, et „Turisti” viimane sõiduhooaeg oli 1968.a. Järgmise aasta kevadel puudutati kahes artiklis jõesadama asjadest ka „Turisti” saatust. Märgitakse, et „Turisti” sõidud on sõidetud, läheb pensionile ja et hotellikohtadest Tartus eriti suvel suur puudus, jääb tegutsema hotell-laevana, kusjuures 1969.a. suviseks laulupeoks on juba osalejatele kohad kinni pandud. Samas on meil sellel lehel http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=645 üleval aastaarvuga Pihkva foto....Sobrasin Pihkva materjalides ringi. Nad ise märgivad, et kesklinna uus sild ehitati 1970-71 ja vana lammutati 1969.a. Paraku usun, et pihkvalased ikkagi enamjaolt teavad, mis ja millal nende linnas toimus. Et see sild oli ja on Pihkva jaoks ehk olulisim, siis on teda, sh lammutust-ehitust palju jäädvustatud ja pole väga mõtet foto dateeringus kahtlema hakata. Eeldades, et „Turistil” kohe mootorit maha ei võetud, võis tal sõiduvõime säilida ja suure hulga sadamale laekunud ekskursioonitellimuste tõttu võidi teda ajuti kasutada. Ja 1970.a. kevade ühest artiklist võib lugeda üht huvitavat lauset- Varsti sõidavad veele võõrastemajana kasutatavad „Lermontov” ja „Turist. Aga sellel hooajal liikumisest tõendus täielikult puudub.

Ajakirjandus-ajakirjanduseks, õnnekombel on taas ette sattunud suur hulk sovetiaja Edasi lehti ja ehkki päevakajaliste asjade edastamine on ilmsesti üpris adekvaatne, võib mitmelgi puhul arvata, et see, mis ajakirjaniku interpretatsioonis trükisõnasse jõuab, sõltub sageli ka tema funktsionaalsest kuulamisoskusest. Siiski leidub materjali reeglina piisavalt, et vastuolulised kohad mõnest teisest nupust üle kontrollida.

Pisut „Vanemuisest”. Kindla peale on ta peafunktsioon olnud ekskursioonilaev hiljemalt 1971.aastast- nädala sees reeglina 5-päevased tiirud, nädala lõpus ühe-kahepäevased. Aga lõplikult ehitati ta sisu ümber 1973.a. hooajaks, ehk ilmsesti tekitati ülemisele korrusele mõned kerged vaheseinad. Nii et järvelaevade ümbersättimine magamiskohtadega laevadeks on nüüd lõplikult paigas- varasematest „Turist” 1965, „Lermontov” kaks aastat hiljem. Kõik nad tegid hiljem muidugi veel nädalalõppudel ühepäevaseid reise ja sõitjaid võeti nendele suurema tungi korral loomulikult mitu korda rohkem kui magamisplatse oli. „Vanemuise” puhul on 70-te esimesest poolest ajalukku jäädvustunud,et lühemateks Peipsi sõitudeks 120 reisijat, mõned aastad hiljem kuivas number 102 peale. Kuivõrd sellest kinni peeti... ka „Vanemuine” on kunagi sõidutanud Luunja laagri lapsi ja ühes vahetuses oli seal korraga neid 150 tuuri. Ja on leitud artikkel, kus märgitakse, et laev tõi korraga Oudovast Tartusse poolteistsada turisti (tõsi küll, mõlemad näited on kuuekümnendatest)

Vene poole asjadesse korraks põige- Pihkva- Oudova laevaliin on veel 1965.a. käigus olnud. Kui kaua aga veel kestis, pole ette sattunud.

Millalgi kirjutasin, et laevade slippimine toimus teatava mudeli alusel- uutel laevadel 5, alates teatud vanusest 4.a. tagant. Enamjaolt näib see skeem töötavat, aga on ilmselt vajaduspõhiseid erandeid. „Lermontovi” puhul on viimane kuivalkäik siiski alles 1973/74 talvel-kevadel, kui ta praeguse Turusilla kohal oli Ülejõe poolsele kaldale tõmmatud. Ja see kolmepäevane madalikulistumine Rannapungerja juures (mida ka kunagi [lk 4 lõpus] meenutasin) oli 1974.a. juuli lõpus. Oli suure tuule ja lainega sadakond meetrit enne jõesuuet kinni jäänud. Päästmine oli olnud paras kino, esimene appitulnud puksiir oli ise kusagil madalikule sattunud, Tartust saadeti veel Kirovets traktor teele, sellest polnud abi. Kolmanda päeva õhtul jõudis pärale uus puksiir, mis hommikuks vabastamisega hakkama sai.
------
Ühest vähemtuntud alusest. Õnnetu pilt muis.ee-st.
kooperaator.jpg
pärit https://www.muis.ee/museaalview/2712301
üks fragment vrakist veel https://www.muis.ee/museaalview/2712304
Konsade laevaparki kuulus ka kunagine „Kooperaatori” nimeline alus. Kahjuks pole leidnud temast ühtegi päris”õiget” fotot. Muis.ee omadest saab teada, et need tekiehitised on Konsade poolt tehtud ja et laev oli kunagi vedanud Piirissaarele kaupa.
Laevuke ehitati 1968.a. Saaremaal ja aasta lõpus sõidutati Tartusse. Kere meenutas pisut kakuamipaate, aga oli neist natuke suurem, mõõdud 14X3,8m. Jõumasin 50 hobust, pidavat olema miski kombainimootor.
Mina teda sõitjana tähele pannud pole, aga muidu jäädvustas pilk ta vast kusagil 70-te keskpaigas, oli sadamas remonditöökoja lähedal kaldale tõstetud. Halli värvi kere oli kõvasti peksasaanud moega ja tekipiirete kallal ka keegi tõsiselt jõudu proovinud. Kindlasti püsis seal vähemalt 2-3 hooaega, siis kadus ära. Eks vennakestel hakkas temast hale.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 03 Mai, 2019 21:58
Postitas retti
Lermontovi kaldalolemist ei suuda meenutada aga talv 73/74 oli keskmine nendest kolmest järjestikusest kui lund ei olnud üldse.Küll aga oli talv küllaltki külm ja ilma lumeta maa oli külmanud rohkem kui meetri sügavuselt.Uudishimust - mis tehnikaga saadi Lermontov veest üles kaldale?

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 03 Mai, 2019 23:09
Postitas paadikapten
Palju see kolakas kaalus üldse?
Olen juutuubis sattunud venelaste videoklippidele, kus umbes Pegasuse-suuruses aluseid tiriti kaldale või tagasi vette 2-3 tavalise roomiktrakatsiga.

https://www.youtube.com/watch?v=UI-v_T0n9Ng

https://www.youtube.com/watch?v=eJzhaL40X-U

https://www.youtube.com/watch?v=-W4wPBSg0xo&t=2s

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 03 Mai, 2019 23:16
Postitas Manurhin
Tartu jõesadamas oli kõrvuti mitu paari raudteerööpaid, mis kaldalt vette ulatusid. Ju sealt lasti mingid alusvankrid vette, laev sõitis peale ja tõmmati sedasi vajadusel veest välja.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 03 Mai, 2019 23:29
Postitas paadikapten
Manurhin kirjutas:Tartu jõesadamas oli kõrvuti mitu paari raudteerööpaid, mis kaldalt vette ulatusid. Ju sealt lasti mingid alusvankrid vette, laev sõitis peale ja tõmmati sedasi vajadusel veest välja.
Ülejõe-poolsel kaldal vist pole rööbastega slippi kunagi olnud? Aga sinna ju Lermontov tiriti.
„Lermontovi” puhul on viimane kuivalkäik siiski alles 1973/74 talvel-kevadel, kui ta praeguse Turusilla kohal oli Ülejõe poolsele kaldale tõmmatud.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 03 Mai, 2019 23:39
Postitas Manurhin
paadikapten kirjutas:
Manurhin kirjutas:Tartu jõesadamas oli kõrvuti mitu paari raudteerööpaid, mis kaldalt vette ulatusid. Ju sealt lasti mingid alusvankrid vette, laev sõitis peale ja tõmmati sedasi vajadusel veest välja.
Ülejõe-poolsel kaldal vist pole rööbastega slippi kunagi olnud? Aga sinna ju Lermontov tiriti.
„Lermontovi” puhul on viimane kuivalkäik siiski alles 1973/74 talvel-kevadel, kui ta praeguse Turusilla kohal oli Ülejõe poolsele kaldale tõmmatud.
Slipp oli jah enam-vähem Turusilla kohal, aga jõe lõunakaldal. Ehk paigaldati teisele poole midagi ajutist?

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 04 Mai, 2019 8:25
Postitas aurik
Manurhin kirjutas:
paadikapten kirjutas:
Manurhin kirjutas:Tartu jõesadamas oli kõrvuti mitu paari raudteerööpaid, mis kaldalt vette ulatusid. Ju sealt lasti mingid alusvankrid vette, laev sõitis peale ja tõmmati sedasi vajadusel veest välja.
Ülejõe-poolsel kaldal vist pole rööbastega slippi kunagi olnud? Aga sinna ju Lermontov tiriti.
Slipp oli jah enam-vähem Turusilla kohal, aga jõe lõunakaldal. Ehk paigaldati teisele poole midagi ajutist?
Slipp siiski täpselt kurvi peal, meil siin vanast ajast ka ülesvõte üldse viimaseks jäänud slippimisest http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=135
Kuidas "Lermontov" teisel pool välja tõmmati, ei oska paraku öelda. Mul küll kasutada 1.05.74 Edasi leht, kus laevast kalda peal suur foto, aga kahjuks na udune. Ta pole siiski välja tiritud nina või saba ees, vaid seisab kaldal jõega paralleelselt ja justkui oleks alusvankritel või suurtel pukkidel. Aimata oleks veel nagu mingeid ajutisi rööpaid. Ma riputan uuesti millalgi juba olnud foto ilmsesti 1967.a.. Näha, et umbes sama koha peal kus hiljem "Lermontov", kaldal üks liivapraam
TartuJS67.jpg
TartuJS67.jpg (52.62 KiB) Vaadatud 4762 korda

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 04 Mai, 2019 9:16
Postitas retti
Foto ei saagi varem kui 1967 olla sest pildistatud on katlamaja korstna otsast.Ja see komme oli küll et laevad olid piki jõekallast.Siis ehk lihtsalt aeti kevadise suurveega alustele paika ja järgmise suurveega ära.
Slipi kohta niipalju,et pidi olema Peipsi vesikonnas ainus selline.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 04 Mai, 2019 10:25
Postitas aurik
retti kirjutas:Siis ehk lihtsalt aeti kevadise suurveega alustele paika ja järgmise suurveega ära..
Seda vaevalt. 60-tel kurtsid sadamaülemused pidevalt, et tellimusi on hulga rohkem, kui praamid ära jõuavad vedada. Terveks navigatsioonihooajaks mõne kõrvalepanemine olnuks liigne luksus. Konkreetse pildi kohta ütleks, et veeseisu järgi kaldub sügisepoole ja mõne aluse jaoks on lihtsalt tehnilistel põhjustel hooaeg lõppenud. Mis puutub "Lermontovi" kaldalesikutamise aega , siis tema oli terve 1973.a. suve rõõmsalt sõidus.
retti kirjutas:. Slipi kohta niipalju,et pidi olema Peipsi vesikonnas ainus selline.
jep.
Kusagil oli pärast selle likvideerimist publitseeritud midagi järelhüüde taolist ja seal väideti, et kuna pihkvalastel midagi taolist polnud, siis kasutasid ka nemad aeg-ajalt seda.... mulle siiski ei meenu, et slipil ületalve mõni vene poole laev oleks seisnud. Korraga andis kaldale vedada kolm alust ja tartlastel endil oli neid piisavalt, et kõik kohad ära täita. Aga justkui läbi udu mäletaks, et mingi suvel võis mõni vene poole suurem kalatranspordilaev seal lühikest aega seista küll.

Kui mõned aastad tagasi avati kangelasliku trummipõrina saatel kitsas kanalisopis hulga väiksem Kallaste slipp, siis mõtlesin endamisi: "see oleks ju naljakas, kui see ei oleks nii kurb..."
----
Viimane aasta, mil Želtsa jõelt Goristojest liiva Tartusse veeti, oli 1972, siis pani vene looduskaitse sealsetele laevasõitudele käe ette. Samas pakuti "Koidula" ja "Kreutzwaldiga" sinnakanti veel mitu aastat hiljemgi ekskursioonisõite, ju neil siis mingi eriluba nendeks harvadeks juhtudeks oli.
Piirissaare liiv hakkas Tartusse tulema mõned aastad hiljem. Otsekui Goristoje asenduseks, olnud aga sellest kehvem.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 04 Mai, 2019 12:38
Postitas Rügaja
Kevad toob veeliikluse teema ka meediasse:
https://tartu.postimees.ee/6674265/tart ... amalinnana

«Tuleb vaadata analoogseid vesikondi nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas – mida seal plaanitakse ja mis on välja tulnud. Saksamaal on jõelaevandus väga aktiivne,» pakkus Ranniku. «Ma ei räägi meie puhul kaubavedudest, aga turismilaevandus võib tulla.»

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 11 Mai, 2019 23:38
Postitas andrus
DRK Schwestern und Ärzte des Kriegslazarett 1/615 bei Dampferfahrt auf der Narwa, von Narwa nach d. Peipus-See, Estland, 1943
Narva 1.jpg
https://www.ebay.de/itm/Orig-Foto-Boot- ... 3481705976
Narva 2.jpg
https://www.ebay.de/itm/Orig-Foto-Arzt- ... 3481705544
Narva 3.jpg
https://www.ebay.de/itm/5x-Orig-Foto-Da ... 3481704629

Aus der Nachlass der DRK Schwester Margret.
Sie diente als Krankenschwester im Kriegslazarett 1/615.
Februar bis November 1943 war sie mit dieser Einheit in Narwa, Estland.
November 1943 bis Juli 1944 in Schaulen (Šiauliai), Litauen.
Am Kriegsende war sie in Dänemark und hat den Krieg überlebt.
Sie war Ehefrau der Uffz. Josef "Jupp" Weimbs, LW Aufklärer Fliegerschütze.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 12 Mai, 2019 19:09
Postitas retti
Aurik
mina jään koha määramisega hätta.Maastiku järgi tahaksin ütelda Narva jõgi aga - kas ujuvkraanasid sinna viidi? UKU käis seal küll.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 14 Mai, 2019 9:24
Postitas aurik
andrus kirjutas:DRK Schwestern und Ärzte des Kriegslazarett 1/615 bei Dampferfahrt auf der Narwa, von Narwa nach d. Peipus-See, Estland, 1943
Manus Narva 1.jpg ei ole enam saadaval
https://www.ebay.de/itm/Orig-Foto-Boot- ... 3481705976
Manus Narva 2.jpg ei ole enam saadaval
https://www.ebay.de/itm/Orig-Foto-Arzt- ... 3481705544
Manus Narva 3.jpg ei ole enam saadaval
https://www.ebay.de/itm/5x-Orig-Foto-Da ... 3481704629

Aus der Nachlass der DRK Schwester Margret.
Sie diente als Krankenschwester im Kriegslazarett 1/615.
Februar bis November 1943 war sie mit dieser Einheit in Narwa, Estland.
November 1943 bis Juli 1944 in Schaulen (Šiauliai), Litauen.
Am Kriegsende war sie in Dänemark und hat den Krieg überlebt.
Sie war Ehefrau der Uffz. Josef "Jupp" Weimbs, LW Aufklärer Fliegerschütze.
See on midagi minu jaoks täiesti uut, sõjaaastad on mul üsna tume maa.
Ma võiks peaaegu pea anda, et kõige esimene pilt on Kulgu sadamast. Saklastel oli ikka viitsimist aluseid ümber joa edasi-tagasi tassida
retti kirjutas:Aurik
mina jään koha määramisega hätta.Maastiku järgi tahaksin ütelda Narva jõgi aga - kas ujuvkraanasid sinna viidi? UKU käis seal küll.
Huvitav, kes need viisnurgad fotole toppis? Mõni üliagar ametnik märgiks, et foto on nõukaajal tehtud, ehk siis võimalik, et 1941.a. kevadel?
Ega mul ka koha suhtes suurt kindlust pole, pildil kaugemal olev liiga hägune, aga kui kasutada kõigi võimalike Peipsi vesikonna sadamate juures välistamismeetodit, siis on kõige reaalsem Vasknarva. Seal ju 30-tel ja 40-te algul suur mürgel käis ja ujuvkraana kasutamine on vägagi võimalik. Jõgi iseeneset tunduks Naroova jaoks pisut kitsavõitu olevat, aga eks rakurss mängib ja võimalik, et teise kalda pool on mõni praam taustaga kuidagi ühte sulanud. Teine kahtlasevõitu moment on korralik laudadest kai. Pole sellist fotodel niimoodi varem näinud, reisilaevad on randunud pikkade randumissildade ääres, aga Vasknarvas oli ka mõni nahavabriku kai ja 30-te II poolel võidi kusagile tõesti ka midagi kapitaalsemalt rajada, mingitelt ehituspiltidelt on fragmente silma jäänud.
-----
Sobramine andis tulemuseks, et muis.ee on end vahepeal täiendanud. "Vanemuisest" on tekkinud hulk üleveopilte.
Üks neist siit https://www.muis.ee/museaalview/2406999
VanKulgu1.jpg
VanKulgu1.jpg (113.72 KiB) Vaadatud 4262 korda
Ülejäänude puhul ei hakka viiteid panema, kes tahab, leiab portaalist nad ise kergelt kätte. Märksõnad vanemuine kulgu
Üksik "Kreutzwald" andis ka end kätte https://www.muis.ee/museaalview/2235081
KreKulgu.jpg
KreKulgu.jpg (68.25 KiB) Vaadatud 4262 korda
Veel tervituseks ksf Rügajale üks nupuke 1969.a. augustikuust, seni ei teadnud, et ka selliseid sõite ette võeti.
Laupäeval viis mootorlaev "Kreutzwald" ligi sada inimest...mööda Emajõge allapoole. Laev oli ekskursantide käsutuses kaks päeva. Käidi Piirissaarel ja nauditi Värska ilusat loodust. Laeval oli ruumi rohkemagi rahva jaoks...
-----
Foto "Koidula" randumisstiilist 80-tel. Mõlema esiots tehti lahtikäivaks 80-te alguses. Täpset aastanumbrit hetkel välja ei peili. 1979 veel polnud, 1982 juba oli olemas. https://www.muis.ee/museaalview/3269283
KoidulaLuunja1.jpg
KoidulaLuunja1.jpg (92.95 KiB) Vaadatud 4259 korda
---
Mõni aeg tagasi täpsustasin praam "Sulevi" ehitusaastat. See läks jälle rändama. 1968.a. kevade uudis, et suvel lastakse vette ja hakkab sõitma, osutus ennatlikult. Lükkus 1970-sse. Miks, ei oska täpselt öelda, aga võimalik, et seotud muude tellimustega, remonditöökoda pidi valmistama Lääne -Eesti kaluritele jälle mitu traalpaati. Ju see oli kasulik, laevaremonditsehh pidi ju reisilaevanduse kahjumi kinni maksma.
EDIT:
aurik kirjutas: Viimane aasta, mil Želtsa jõelt Goristojest liiva Tartusse veeti, oli 1972, siis pani vene looduskaitse sealsetele laevasõitudele käe ette. Samas pakuti "Koidula" ja "Kreutzwaldiga" sinnakanti veel mitu aastat hiljemgi ekskursioonisõite, ju neil siis mingi eriluba nendeks harvadeks juhtudeks oli.
Piirissaare liiv hakkas Tartusse tulema mõned aastad hiljem. Otsekui Goristoje asenduseks, olnud aga sellest kehvem.
Siiski on jõesadam saanud 1974.aastaks Goristojesse mingi ajutise loa. See ei saanud pikk olla, sest mõne aasta pärast kadusid käigust kõik vanad väiksemad järelveetavad praamid, mida liivaveoks kasutati. Goristojes kasutati üldse laadimiseks omamoodi meetodit. Kõrge jõekalda kõrval oli teisaldatav estakaad, buldooserid lihtsalt ajasid sinna liiva peale ja kui laev ette aeti, siis lükkasid liiva estakaadilt alla praamile.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 17 Mai, 2019 12:08
Postitas retti
1956.aasta, Võidu silla ehitus.jpg
1956.aasta, Võidu silla ehitus.jpg (113.92 KiB) Vaadatud 4136 korda
Võidu sillast.
Üldiselt on teada,et Võidu sild valmis 1957.Selgub aga,et sild valmis juba 1956 aasta lõpul.Väidetavalt ei olevat selleaegsetes ajalehtedes olnud ühtegi viidet ega artiklit silla valmimise kohta.
Silla valmimise aasta seab aga kahtluse alla ühe foto(1956) dateeringu.Väheusutav et poole aastaga suudeti sild valmis ehitada.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 17 Mai, 2019 14:01
Postitas aurik
retti kirjutas:
1956.aasta, Võidu silla ehitus.jpg
Võidu sillast.
Üldiselt on teada,et Võidu sild valmis 1957.Selgub aga,et sild valmis juba 1956 aasta lõpul.Väidetavalt ei olevat selleaegsetes ajalehtedes olnud ühtegi viidet ega artiklit silla valmimise kohta.
Silla valmimise aasta seab aga kahtluse alla ühe foto(1956) dateeringu.Väheusutav et poole aastaga suudeti sild valmis ehitada.
Polegi ise seda fotot selle pilguga vaadanud!
Silla liikluseks avamisest, mis pidi kaudsemate andmete järgi toimuma 1957.a.kevadel-suvel, pole ma ka teadet näinud (aga osa lehenumbreid on vahele jäänud), jätan meelde, kui mahti saan, sobran natuke. Aprilli lõpus veel autosid peale ei lastud ja augusti algul hakati vana silda lõhkuma, need on kindlad raamid.
Miks avamisest siis suurt meediasündmust ei tehtud... ei tea, äkki mõjutas see, et sillaehitajad lubasid varem suure suuga avada 56.a. oktoobripühadeks ja see läks lauluga vett vedama, mitut asja pidi hakkama ümber tegema. Sellel sillarongil olevat objekt olnud üldse elu esimene autosild (nad varem vaid raudteesildade peal), ehk siis lihtviisil tegelikud oskused puudusid. Aga niipalju tean, et 1956.a. talve lõpuks olid kõik suuremahulised tööd (betoon jms) täiesti tehtud ning läks viimistluse peale. Olen absoluutselt nõus, et see foto "Trudiga" on varasem. 1955 suvest ehk. Veel aasta varasemaks ei julge siiski pakkuda.