Jõelaevad Emajõel

[andrus]

https://www.ebay.de/itm/6-Fotos-Dorpat- ... 4016076524

[aurik]

Et ksf Susi saatis omaaegsest Tartu lipulaevast päris uhke foto, siis tuli ka meelde, et üks ripakil fakt eluloost leidis vahepeal lahenduse.

*Joala“ Tartusse saabumise ajaks märgivad tuntud laevandusloolased visalt 1947. Omaaegne ajakirjandus kõneleb siiski järgmisest aastast, aga ma pole veel leidnud üles artiklit, mis laeva Tartusse saabumisest otsesõnu kirjutaks.

Lugu oli järgmine. Laev veeti tõesti ümber Narva kose 1946/47 talvel ja lasti kevadel vette ka, aga selgus, et Omuti kärestikes on vesi tema jaoks liiga madal. Leiti, et mõistlik on oodata oodata järgmist suurvett ja seisis rahulikult pea aasta ootel (pole andmeid, et teda oleks 1947 suvel Kulgu kandis kasutatud). Järgmisel kevadel aga selgus, et vett taas vähe, aga kuna laeva oli Peipsil hädasti vaja, siis otsustati ta ikkagi ettevaatlikult üle kärestike tirida. See olla aega võtnud tervelt 12 päeva, aga saadi hakkama ning maikuu alguses oli "Joala" lõpuks Tartus. Tema esimene regulaarreis Pihkvasse toimus 23.06.48, proovireis tehti viis päeva varem.
Foto ise kah, ehk nagunii imbub mõne aja pärast kuhugi netti, siis panen ta juba siia ära. Võte peaks jääma vahemikku 1951-56, täpsemaks ei oska paraku minna

[aurik]

Mõistetavalt on lk 66 hästi suure külastatavusega... täiendan siis pisut ühte sellel lk olevat nimekirja. Kahjuks ei lase enam tagatjärgi muuta, peab lisandused "mõtteliselt" tegema.
Aga kõigepealt mitu korda kedratud "Tasuja" aluslaeva küsimus.

„556” oli Pihkvas kasutusel järvereisilaevana. „Tasujal” olla suht suur süvis (1,2m), mis viitab sellele, et „556” võib olla aluslaev. „Antaži” kasuks räägib jälle kõlaline sarnasus „Agnesega”. No mine võta kinni...

"Antaž" kukkus variandina ära, oli väike jõepuksiir. Järjest rohkem kaldub "556" poole. Tema kohta olen varem märkinud, et (tema puhul pole ma leidnud, kas ta Tartu sadama all reisilaevana askeldas, aga et oli varem Tartusse liinisõite teinud, ei hakanud välja jätma)
* Selle remargi võib maha kustutada. 1948.a. liikus Tartus täiesti tegusa reisilaevana. Kahjuks pole sõidetud liinidest ühtegi vihjet.
* Samal aastal ujus välja senikohtamatu nimi "Võit". Nimelt jäi jõelaevandus I poolaasta reisijateveo plaaniga hätta ja siis ühe põhjendusena toodi välja, et sellenimeline laev seisis poolteist kuud mootoriprobleemide tõttu. Loen tedaa eraldi laevana, aga mul on kuri kahtlus, et järgmisel hooajal vahetati nimi vähempretensioonika vastu. Nimelt ühe pika ja kirju ajalooga reisialuse viimane nimi ilmub pealesõjaaegsel ajal välja alles 1949.a. ja aasta hiljem mainitakse , et tal olid mõni aeg tagasi tõsised mootoriprobleemid, mis lahendati lõpuks täiesti uue mootori panekuga. Et tegu on spekulatsiooniga, siis ei hakka märkima, mis laev- temast piisavalt juttu olnud ja kes tahab, peilib ta iseseisvalt välja. Lisan senimainimata eluloofaktina, et 1956. a, kui ehitati seda kõrget pontoonsilda ja eelmine kökats oli maha lõhutud, siis oli tegev lihtsalt ülevedajana.
Aga "Võidust" pole pärast 1948.a. kippu ega kõppu, "556-st" samuti.
* lisame ka "Volga"- kaatrite lõpliku arvu. 5. Kolm neist baseerusid Peipsi põhjarannikul
* ja muidugi puksiir-reisilaev "Trud" ka vaja sisse panna
* EW ajast veel mootorpaat "Nool" ka ootab sissepääsu
Ei tea, kas mõni mode oskab soovitada, kuidas selle nimekirja täiendused õigesse kohta satuks. Ei tahaks nagu uut postingut teha
-------
Vahelduseks midagi Narvast. Sattus ette muis.ee-st selline foto. Et tegu ikkagi alusega, millest oleks äärepealt saanud Tartu laev, siis riputan ta rõõmsalt üles

zvezda67.jpg (110.45 KiB) Vaadatud 5445 korda

Midagi sarnast on varem temast juba foorumis olemas, aga see on hilisem. Siit pärit https://www.muis.ee/museaalview/2472367

Ühest sealkandi alusest veel kaks fotot, pärit lokaalsetest vene saitidest.
Reisilaev "Slantsõ" . Varem on temagi mõne pildiga eksponeeritud, aga nüüd kaks juurde

Slants.jpg (65.64 KiB) Vaadatud 5445 korda

Mõlemad tehtud samanimelises linnas kohalikus sadamakeses. Laev ise ehitati 1958 Tolmatševos spetsiaalselt Narva veehoidla jaoks. Ainueksemplar. Pikkus 22, laius 4 m, 105 reisijakohta. Mootoril 90 obese jõud, seega mitte just väga kiirelt kulgeja. Sõitis kogu aeg Slantsõ- Ivangorod/Narva vahet. 1978.a. aga viidi ära. Uueks sõidurajooniks pidi väidetavalt saama Ilmeni järv. Kas ta aga sinna jõudis, pole õrna aimugi. Novgorodi piirkonnast on päris palju jõeelu fotosid säilinud, mitte midagi sarnast näha pole seni olnud. Tõsi küll, ka järve lõunaosas oli paar tegutsevat väikesadamat, aga nendest ei ole jäänud erilisi mälestusi, mõnest fotosüüdistusest rääkimata. Nii et laeva saatus täiesti teadmata

[Zwyx]

Juhtusin eile omaaegsest Ropka sadamast mõõda minema ja ehmatasin ära - palju aastaid seal truult seisnud vana liivapraam (väidetavalt "Koit") oli kadunud. Veel augustikuus oli kenasti paigal. Kas on antud veesõiduk kusagile tegudele suundunud või vanarauda suunatud?
Pildike laevast 17.07.2016:

Koit

Liivapraam_Koit_17072016.jpg (282 KiB) Vaadatud 5066 korda

[skulmars]

otsinguga ei pilti siit ei leidnud, seega lisan

EFA.272.0.339740.jpg (66.55 KiB) Vaadatud 4964 korda

Koppsüvendaja Hiiglane / EFA.272.0.339740

[Manurhin]

Seda süvendajat Luunja silla ehitusel töötamas näeb siin (2:16): https://www.youtube.com/watch?v=EZl8S9EHA3c
Aga soovitan terve selle veidi üle 10 min. pika filmijupi algusest lõpuni läbi vaadata, näeb palju muudki huvitavat.

[paadikapten]

Juhtusin eile omaaegsest Ropka sadamast mõõda minema ja ehmatasin ära - palju aastaid seal truult seisnud vana liivapraam (väidetavalt "Koit") oli kadunud. Veel augustikuus oli kenasti paigal. Kas on antud veesõiduk kusagile tegudele suundunud või vanarauda suunatud?
Pildike laevast 17.07.2016:

Liivapraam_Koit_17072016.jpg

Seisab juba mõnda aega Lodjakoja ees.

[skulmars]

paar pilti jäid ette

[paadikapten]

Hetkeseis. Liivapraami peale panid lodjamehed oma laevaehituseangaari:



Vanemuinegi jäi seal alanud ehitusele jalgu ja lükati jõkke tagasi:

[Zoig]

Sattusin lugema "Eesti Meremees ; 10 1991" numbrit, saab killukese "Lydia Koidula" lõouaastatest lisaks teada. Ei mäleta, et seda oleks siin varem mainitud. Numbrit saab Digarist lugeda.
Seda kas Vasknarva ning Slantsõ liini teenindas Lydia Koidula koos Zarjaga või Zarja üksi siit täpselt välja ei loe. Igaljuhul 1991 aastaks oli Lydia Koidula juba üle kose juba lohistatud. Siit varasemalt läbi käinud pilt kus Zarja Ja Lydia Koidula koos kulgu sadamas pildil on ilmselt tehtud 1990 aastal.

“Ei ole just palju neid, kes usuksid, et Narvas oli ülalpool silda, sadam, praeguseks on elektrijaam Narva jõe umbe ajanud. Üks sadam on Kulgul, sealt sai juba mullu sinimustvalge lehvides sõita üle Narva veehoidla Slantsõsse ja Vasknarva. Tänavu suvel käisid laevad Pimeaia müüri alt Narva-Jõesuusse. Oks, Tartust pärit "Lydia Koidula", sinimustvalge Lipu all, teine, Tallinnast pärit "Pelgurand", heleroosaks pleekinud lipuga. Nii nad Narva-Jõesuu “reisisadamas” kõrvuti seisidki.
Vahe selles, et "Lydia Koidula", sisevete laev, nina merele ei pistnud, sõitis vaid mõõda Narva ja Rosona jõge. Rosona mida harva kaardilt leida, on Narva lisajõg Eesti Vabariigi selles osas, mis majanduspiiri taha jääb, militaarobjektide ja suvilatega maalilistel kallastel”

[aurik]

Vanadest "Eesti Meremeestest" võib üht-teist põnevat veelgi vast välja tulla. Kahjuks on seal mitmeid numbreid puudu, õnnetuseks ka see, kus Peedu Sammalsoo kirjutab "Uku" ajaloost pärast viimast suurt sõda. Seda oleks uuemal ajal tekkinud infiga hea võrrelda.
Aga mis puutub "Koidula" luigelaule Narvas, siis olen olnud aeg-ajalt kontaktis tema viimase kapteniga, kelle sõnul saabus laev Kulgule 1991.a. maikuus. See peaks olema igati tõene, sest eelmisel aastal rügas ta Emajõel ning Võrtsul ja talvel seisis kenasti Tartu sadamas. Kuna artikkel märgib, et sõitis suvel Narva-Jõesuu vahet, siis tema ümber kose vedamisega väga ei viivitatud. Nii et Kulgust ülesvoolu ta mingeid sõite ei teinud.
Artiklis nimetatud "Pelgurand" liigub tänini. Link siin https://fleetphoto.ru/vessel/2780/
----
Arvasin, et 70-te keskpaik enam minu jaoks üllatusi ei tooda, aga siiski-siiski.....sõidame tagasi lk-le 61

Sattus ette üks huvitav foto, tehtud bioloog ja loodusfotograaf Aare Mäemetsa poolt ja ripub üleval suures Eesti veekogude sarjas. Äratas kohe tähelepanu sellega, mis seal peal on ja sellega, mida seal peal ei ole.

Manus MMEmajg.jpg ei ole enam saadaval

Esiplaanil olev kohviklaeva pontoon tühi, selge, et tegu Santa-Maria põhjamineku ja äraviimise aastaga. Foto hilissügisene, sest jõesadam viis tühjad randumispontoonid talveks alati sadamasse. Väga madal veeseis ja taamal paistev üksik pontoon (tavapärase kahe asemel) piiritlesid võimaliku aja ära.
Igaks juhuks uurisime ksf zoigiga järgmist udust, aga see eest aasta ja kuuga dateeritud fotot. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=390223
Idee poolest peaks kohviku tagaots eemal näha olema, aga mida polnud, seda polnud.
Nii et põhja läks laev 1977.a. varakevadel (tegelikult oleks foto järgi võimalik ka, et 1976, aga siin võin küll pea pakule panna, et oli alles)

Mis seal ikka, tuleb pea pakule panna. Tollane kohalik häälekandja on asja fikseerinud. Ongi 1976.
Veel kohviklaevast- mitu aastat tagasi käisin kindlalt välja, et Laia tänava otsa tagasi toodi laev jälle 1969.a. Otsustuse alus oli see foto, mis nt ka Karlova sadama kodukal ilutseb

Selge, et foto on tehtud vana kõrge pontoonsilla pealt. Olin siis aga üsna kindel, et sild vajus kokku 1970 kevadel ja eeldasin, et fotograaf rusudele turnima ei läinud, ehk siis 1969 pilt tehtud. Aga et silla hukk toimus paraku aasta hiljem, siis on võimalik, et foto tehtud 1970. Ajakirjanduses on tegelikult olemas korralik kaudne tõend selle kohta, et Laia tänava otsa saabus ta taas alles 1970.aastal. Nimelt ühes selle aasta alguse artiklis, kus juttu Tartu suvelettidest ja suvekohvikumajandusest, on välja toodud, et Oktoobri puiestee ja Mitšurini tänava ristumiskohal avatakse laevkohvik "Emajõe". Eeldan, et kui ta hakanuks tegutsema eelmises kohas Kaarsilla kõrval, siis poleks kohta eraldi välja toodud.
Edasi üks põnev foto.
Tegelikult on selle millalgi leidnud akf Retti ja eksponeerinud vähemalt kahel korral Nost.Tartus. Aga et ta siia seda riputanud pole, siis teen lõpuks ise ära. Foto on aastast 1971 ja selle olulisim element loomulikult sõjaväe pontoonsild üle Emajõe

70-te keskpaiga kohta tuleb üllatusi veelgi, nimelt avastasin, et kolm laevandussündmust, mis toimusid ühel aastal ja minu senise mäletamise järgi 1976, on kõik aastajagu varasemad. Aga nendest millalgi edaspidi.

[aurik]

Siit varasemalt läbi käinud pilt kus Zarja Ja Lydia Koidula koos kulgu sadamas pildil on ilmselt tehtud 1990 aastal.

Veel repliigi korras, otsisin, kas tõesti on selline foto olemas, aga ei mitte. Ühe pildi all, kus nad kõrvuti, on küll fotonimeks väikselt KoidulaKulgu aga Kulgu oli Zarja uus nimi. Foto ise on kindlasti 90-te keskpaigast ja ilmsesti Narva-Jõesuust. Talvekorter ja remondibaas olid seal ja lage madal vastaskallas viitab ka sellele.
Vaatasin veel üle "Koidula" viimase kapteni kirjad. Ta väidab, et laev saabus Narva mai alguses. Seda ei ole siiski märgitud, et ta ise Kulgule tuli ja seal treilerile pandi- võidi Tartust ka niimoodi otse saata. Aga omal käigul Narvani jõudmine on ikkagi usutavam.

[Manurhin]

Vaatasin veel üle "Koidula" viimase kapteni kirjad. Ta väidab, et laev saabus Narva mai alguses. Seda ei ole siiski märgitud, et ta ise Kulgule tuli ja seal treilerile pandi- võidi Tartust ka niimoodi otse saata. Aga omal käigul Narvani jõudmine on ikkagi usutavam.

Natuke kahtlen, et Koidula ise mööda Peipsit kohale sõitis. Koidula oli siiski jõelaev ja Peipsi lainetust ta kartis. Sai kunagi nii umbes 30 aastat tagasi Pegasusega (tollal oli ta vist veel Kreutzwald) sõitmas käidud ja kapteniga sel teemal räägitud. Ütles, et ilusa ilmaga võib ju natuke järvele välja sõita, aga siiski Emajõe suudmest mitte väga kaugele. Sai nii ka tol korral sõidetud, algul tuult peaaegu polnud ja järv ainult virvendas kergelt, aga siis ühel hetkel tuul tõusis, tekkis lainetus ja laev hakkas tugevalt kõikuma. Siis oli kiire tagasiminek kah.

[aurik]

Vaatasin veel üle "Koidula" viimase kapteni kirjad. Ta väidab, et laev saabus Narva mai alguses. Seda ei ole siiski märgitud, et ta ise Kulgule tuli ja seal treilerile pandi- võidi Tartust ka niimoodi otse saata. Aga omal käigul Narvani jõudmine on ikkagi usutavam.

Natuke kahtlen, et Koidula ise mööda Peipsit kohale sõitis. Koidula oli siiski jõelaev ja Peipsi lainetust ta kartis. Sai kunagi nii umbes 30 aastat tagasi Pegasusega (tollal oli ta vist veel Kreutzwald) sõitmas käidud ja kapteniga sel teemal räägitud. Ütles, et ilusa ilmaga võib ju natuke järvele välja sõita, aga siiski Emajõe suudmest mitte väga kaugele. Sai nii ka tol korral sõidetud, algul tuult peaaegu polnud ja järv ainult virvendas kergelt, aga siis ühel hetkel tuul tõusis, tekkis lainetus ja laev hakkas tugevalt kõikuma. Siis oli kiire tagasiminek kah.

Tuli sama teed mööda 1957.a. kevadel nagu tirin. Ja "Kreutzwald- Pegasus" tuli "Lermontovi" sabas kaks aastat hiljem täpselt samamoodi.
Teemas on "Moskvitšide" järvesõitudest olnud korduvalt juttu. Nii üle Peipsi, Piirissaare vahet kui koguni Värskasse. Ja lisan ühe asjatundja seisukoha

Just tormiga akende purunemise võimalus on põhjuseks, miks me ei tee Peipsil Pegasusega reise. Peipsi äkiline laine võib vöörist või küljelt mõne aknaklaasi puruks lajatada ja püüa siis seda lainetega sisseuhavat vett välja pumbata. Kui suuremaks kere remondiks läheb, siis vahetame ka aknad välja purunematu mereklaasi vastu. See ei karda lainet ja siis saab ka Peipsile pikemaid otsi plaanida.

[paadikapten]

Kujutan ette, et peale akende vahetust võib reis tormisel järvel olla päris lahe elamus, kui all salongis istuda.

Millal üldse võis olla Tartu paadisadamate hiilgeaeg? Sõjaväe pontoonsillaga pildilt vaatan, nagu oleks sadam olnud ka Ülejõe-poolsel kaldal (kas paistab sealt üle puude Turu tänava katlamaja korsten? Katlamaja sai valmis 1967, kui allikaid uskuda). Minu lapsepõlvemälestustes 80-ndatel seal suuri sadamaid ei olnud. Too kallas oli siis juba lage, seal seisid vaid mõned alused, sealhulgas "Tempo". Eksisteeris veel sadam botaanikaaia külje all ja mingi ähmane mälestus virvendab Supilinna külje all asunud sadamast.
Pilte vaadates jääb mulje, nagu oleks toona tartlastel olnud paate sama palju, kui autosid.