www.militaar.net

tympsa kirjutas:Üldiselt on lausa imekspandav, et nende väga populaarsete stagnaaegsete Tartu jõelaevade kohta on netis nii vähe fotosid ja peaaegu üldse pole profi -värvifotosid.

Olen Tympsaga täiesti nõus, et fotosid on vähevõitu.... aga Tartu sula-ja stagnaaja laevastiku jäädvustused on siiski palju paremas seisus kui nt Narva ja Pärnu omad. Nimelt on selline FB ressurss nagu https://www.facebook.com/tartupildid/ph ... tos_albums
Sinna on pilte, mis ilmunud aastakümneid tagasi mitutsugu Tartu fotoalbumites ja brošüürides, riputatud päris palju. Lisaks muudki.
Osa, mis on meie teemas üleval, on pärit Rahvusarhiivi andmebaasist. Seal ning Muuseumide veebiväravas on terve pinu selliseid pilte, mille kirjeldus on olemas, aga fotot ennast pole veel üles pandud. Aga tasapisi neid ilmutatakse.
Ainus Tartu 60-te - 70-te reisulaev, mille ülesvõtet ma netis veel kohanud pole, on "Zarja-2"

Pihkvapoolse laevastiku jäädvustus on praegu palju nutusem, tõsi, hiljuti oli kohalik muuseum endale saanud ühe õpetajast koduloouurija fotoarhiivi, kus Pihkva omaaegset flotti oli jäädvustatud massiliselt. Kas ja millal seda netti hakatakse panema, on muidugi eri teema.
Endise NSVL territooriumil on üldse sama jama. Seesamane Kaunase veehoidla MO sõitis sovetiajal hoopis Kura laguunis. Pilti pole kusagil, ise nägin teda 30 aastat tagasi Klaipeda sadamas seismas.

Aga midagi kentsakat siiski võib Vene saitidelt leida. Järgmisel pildil on "Tartu" u 60 a. tagasi keset Neeva jõge. Keegi ei tea, mis asi see on.



Järgnev pilt on tehtud 1966.a. kalli kadunukese, vana Tartu kaubamaja ehituse ajal selle katuselt. Stoori, miks ma selle pildi valisin on järgmine. Tsaari ja EW ajal oli ka Fortuuna tänava poolne Emajõe kaldaosa sildumisalana kasutusel. Ja tuleb välja, et randumissild eksisteeris seal veel 60-tel aastatel (nii kaugele minu silmad paraku ei ulata) . Selle ääres seisab üks pihkvalane, aga kumb, kas "Al.Nevski" või "Adm.Ušakov/Burevestnik", ei võta kuidagi välja. Ju siis Pihkvast tulnud laevad peatusid seal, Tartu laevad aga bussijaama poolsel kaldal. Ilmselt likvideeriti peatuskoht siis kui Raketad mõlemalt poolt 1969.a. Pihkva regulaarliini sõitma hakkasid. Igal juhul polnud 70-te alguses sellest sildumiskohast järel mitte mingit juppi.

Kas keegi teab midagi tsaariaegsest Tartu laevukesest nimega PFEIL ? Minu andmed tema kohta vajaksid täpsustamist ja ülekontrollimist.

Mina pole absoluutselt midagi kuulnud. Mis andmed temast olemas on? Äkki saab nii välja peilida, kui hiljem nimi muutus. Nt 1870 sõitma hakanud suur ratasaurik "Dorpat" sai EW ajal nime "Kungla" Panen temast ühe pildi.

Andmed on pigem väited.
PFEIL . Ehitatud väidetavalt 1889. 1892. a. omanik- Я. Малок. Sõitis pikki Emajõge. 1897. a. omanik- Ф. Г. Фауре. 1900. а. - А. Ф. Фауре . Registrinumber- 2846. 1906. a. on nimeks ЧАЙКА . Omanik - O.M. Maдисон. Tema on omanikuks ka I MS aastatel. Viimased teated 1922.a. märtsis. Reisilaevast on saanud puksiir TCHAIKA ja omanikuks on Н. Козлов.
Algselt 32 x 7 x 2,1/ 2,6 jalga . Meeskonnas 2 inimest ja mõeldud 20-ne reisija jaoks .
1922 - 8,3/9,3 x 2,2 x 0,6/0,8 m.

aurik kirjutas:

tympsa kirjutas:Üldiselt on lausa imekspandav, et nende väga populaarsete stagnaaegsete Tartu jõelaevade kohta on netis nii vähe fotosid ja peaaegu üldse pole profi -värvifotosid.

Olen Tympsaga täiesti nõus, et fotosid on vähevõitu.... aga Tartu sula-ja stagnaaja laevastiku jäädvustused on siiski palju paremas seisus kui nt Narva ja Pärnu omad. Nimelt on selline FB ressurss nagu https://www.facebook.com/tartupildid/ph ... tos_albums
Sinna on pilte, mis ilmunud aastakümneid tagasi mitutsugu Tartu fotoalbumites ja brošüürides, riputatud päris palju. Lisaks muudki.
Osa, mis on meie teemas üleval, on pärit Rahvusarhiivi andmebaasist. Seal ning Muuseumide veebiväravas on terve pinu selliseid pilte, mille kirjeldus on olemas, aga fotot ennast pole veel üles pandud. Aga tasapisi neid ilmutatakse.
Ainus Tartu 60-te - 70-te reisulaev, mille ülesvõtet ma netis veel kohanud pole, on "Zarja-2"

Pihkvapoolse laevastiku jäädvustus on praegu palju nutusem, tõsi, hiljuti oli kohalik muuseum endale saanud ühe õpetajast koduloouurija fotoarhiivi, kus Pihkva omaaegset flotti oli jäädvustatud massiliselt. Kas ja millal seda netti hakatakse panema, on muidugi eri teema.
Endise NSVL territooriumil on üldse sama jama. Seesamane Kaunase veehoidla MO sõitis sovetiajal hoopis Kura laguunis. Pilti pole kusagil, ise nägin teda 30 aastat tagasi Klaipeda sadamas seismas.

Aga midagi kentsakat siiski võib Vene saitidelt leida. Järgmisel pildil on "Tartu" u 60 a. tagasi keset Neeva jõge. Keegi ei tea, mis asi see on.



Järgnev pilt on tehtud 1966.a. kalli kadunukese, vana Tartu kaubamaja ehituse ajal selle katuselt. Stoori, miks ma selle pildi valisin on järgmine. Tsaari ja EW ajal oli ka Fortuuna tänava poolne Emajõe kaldaosa sildumisalana kasutusel. Ja tuleb välja, et randumissild eksisteeris seal veel 60-tel aastatel (nii kaugele minu silmad paraku ei ulata) . Selle ääres seisab üks pihkvalane, aga kumb, kas "Al.Nevski" või "Adm.Ušakov/Burevestnik", ei võta kuidagi välja. Ju siis Pihkvast tulnud laevad peatusid seal, Tartu laevad aga bussijaama poolsel kaldal. Ilmselt likvideeriti peatuskoht siis kui Raketad mõlemalt poolt 1969.a. Pihkva regulaarliini sõitma hakkasid. Igal juhul polnud 70-te alguses sellest sildumiskohast järel mitte mingit juppi.

Manus Psk.jpg ei ole enam saadaval

See oli Burevestnik.Ja randumissild on Võidu silla parempoolse samba kõrval ilusti näha.Igapäevane koolitee 64 aastast viis mind kallast pidi petrooliputka/peldiku ja randumissilla vahelt sealt mööda.
Kas teisel pildil on Zarja või Zarja 2 ei oska ütelda.

On näiteks selline raamat allikaks: Eesti kaubalaevastik, 1923-1940 (varasemad pealkirjad Eesti kaubalaevastiku register 1923; Eesti Vabariigi laevade register 1926-1928). Muud ma ei oska öelda. Ebakompetentsuse tase. Kui sellest kasu ei ole, siis pole ma midagi öelnud.

susi kirjutas:Viimased teated 1922.a. märtsis. Reisilaevast on saanud puksiir TCHAIKA ja omanikuks on Н. Козлов.

Ainus elav hing, kes võiks selle laevukese kohta midagi ehk öelda, on legendaarne Evald Rooma. Aga selliste mõõtmetega kaatrid käisid Tartust pigem ülesjõge ja allavoolu väga ei kippunud.

retti kirjutas:See oli Burevestnik

Oled kindel? Ma suurendasin pilti, kahjuks läks uduseks, aga nimi on kahest sõnast koosnev. Tõsi, ma ei tea, millal "Admiral Ušakovist" "Burevestnik" sai..

retti kirjutas:Kas teisel pildil on Zarja või Zarja 2 ei oska ütelda.

Ikka Z1, poetasin sama pildi lk 31 ja pisikese jutu juurde.
Z2 nägi välja täpselt samasugune nagu Pihkvas veel möödunud kümnendi keskel sõitnud "Zarja-255". All tuleb tema pilt. Kusjuures Pihkvas olevat 80-tel olnud veel üks samasugune- "Zarja 223" Iseküsimus, kas nad olid korraga või jälle nii, et üks viidi millegipärast minema ja siis toodi teine- need vene asjad on alati kummalised

Aurik
Mis siin kindlat saab olla... olin ju kümneaastane poisike kui 1964 aastast alates koolitee Jõesadamast mööda Pärmivabriku juurest üle Võidu silla bussijaama viis.
Ja kadund vanamees jõepeal seletas,mis laev on..
Ja neid Zarja laevu oligi vist kaks Tartus (mitte üheaegselt)

retti kirjutas:Aurik
Mis siin kindlat saab olla... olin ju kümneaastane poisike kui 1964 aastast alates koolitee Jõesadamast mööda Pärmivabriku juurest üle Võidu silla bussijaama viis.
Ja kadund vanamees jõepeal seletas,mis laev on..
Ja neid Zarja laevu oligi vist kaks Tartus (mitte üheaegselt)

Retti, Pihkva laevas kahtlesin sellepärast, et mõlemad käisid Tartus- kord üks ja kord teine. Ma ei eitagi, et "Burevestnik" või mista nimi 1966.a. oli, võis palju tihedamalt käia. Aga pildil oleva laeva nimi on kahesõnaline, see raudkindel.

retti kirjutas:Ja neid Zarja laevu oligi vist kaks Tartus (mitte üheaegselt)

Nominaalselt kuulusid mõlemad Zarjad korraga Tartu sadamale. Ainult üks püsis terve hooaeg Narvas, uuem tegi Peipsil ekskursioone ja mõni sõit viis tedagi Narva ja Slantsõsse. Hooaja lõpus tuli ka Z1 Tartusse ja mõlemad vinnati praeguse sadamateatri juures kaldale. Seal nad siis ühel talvel seisid, üks sini-valge ja teine üleni valge.
Mina kasutasin oma kooliteel 70-tel samuti põhiliselt Fortuuna (tollal Kalda) tänava marsruuti.

Retti 6.okt. postituses see viimane mustvalge pilt on väga hea. Vana bussijaam kenasti näha, vana kaubamaja asemel veel võsa. Aga mis seal vasakul ülanurgas võiks olla? Oleks nagu lennukite sabad? Raadi lennuväli?

Manurhin kirjutas:Retti 6.okt. postituses see viimane mustvalge pilt on väga hea. Vana bussijaam kenasti näha, vana kaubamaja asemel veel võsa. Aga mis seal vasakul ülanurgas võiks olla? Oleks nagu lennukite sabad? Raadi lennuväli?

See on nüüd nii,-et vana maaliinide bussijaama sellel pildil EI OLE.
On küll hoone,millest sai hiljem bussijaam.Aga hooneesine plats on pildil veel täielik tühermaa.
Turuhoone ja Võidu silla vahel on ehitis mida mina ei mäleta,aga Turuhoone kõrval paremal olevat mäletan küll.Ka ei ole pildil Pärmivabriku kõrval vasakul Pärna - Uus - ja Pikk tänava vahelises kvartalis olevaid esimesi hrustšovkasid.
Seega on foto tõenäoliselt ennem 50-te lõpust peale Võidu silla valmimist kui 60-te algusest.
Vene sõjalennukid Raadi lennuväljal on muidugi ilusti näha.Pildistatud Riia t.3 katuselt

Ärge pange pahaks,aga - äkki tunneb keegi fotol olevaid inimesi?
Pildistatud 60-te aastate algul kuskil Emajõe kaldal.
Oleksin väga tänulik igasuguste viidete eest.

Ka mulle meeldis see vana Tartu pilt kõrgelt. Mäletan ka vana bussijaama, ehkki seal lennukitega pildil seda vist tõesti veel pole. Oli see alles ubrik isegi oma aja kohta !

Veel paremini mäletan aga "uue", nüüd juba lammutatud bussijaama sisustamist. Minu isa töötas kunstikombinaadis ARS ja tema tegi selle suure Eesti bussiliinide kaardi sinna seina peale. Puutöömehed tegid puidust tumeda aluse ja isa siis meisterdas metallist Eesti kontuurkaardi, vaskplekist linnanimed ja bussiliinide suunad sinna peale. Ma aitasin tal neid paika panna,shabloon oli ees paberist, andsin alt tähti ja bussiliine tähistavaid metall-ribasid kätte,neile olid naelad taha joodetud ja puuhaamriga lõi isa nad kohale. See metall-kaart oli isal suur töö,peale kontuurkaardi metallribade painutamiseja töötlemise tuli ka iga täht plekitahvlist jõhv-saega välja saagida, lihvida, poleerida, lakkida, naelad taha joota jne. Vähemalt 2 kuud läks tal selle tööga ja maksti selle eest hästi.

Mis sellest lõpuks sai, ei teagi, ilmselt läks lammutamisel prügimäele või vase kokkuostu.



Omamoodi kahju, et maakivist bussijaam lammutati ja asemele tulid mingid klaas-monstrumid, mida kindlasti oleks saanud ka mujale ehitada.

Sorry off topicu pärast, sest jõelaevadega pole sel rohkem pistmist, et tollest bussijaamast sai otse laeva peale, mille peatus oli samas silla juures ja ka vastupidi, oli mõnusasti üheskoos see transpordisõlm sellal

Selles staganaaja bussijaamas oli üks kassaboks jõesadama oma, kus müüdi Pihkva ja Piirissaare liinilaevadele eelmüügipileteid. Avatud tööpäevit kl 13-16.
Aga muidu- Veidi vanem Tallinna bussijaam säilis ja tehti korda, sest krunt, millel ta asub ei ole ärile väga atraktiivne, aga Tartu bussijaama oma- oi kui magus...mmmmm

retti kirjutas:Seega on foto tõenäoliselt ennem 50-te lõpust peale Võidu silla valmimist kui 60-te algusest.

Täiesti nõus, olen seda koos dateeringuga millalgi ammu näinud ja oli 5-ga

Internet on imeline...
http://www.muis.ee/museaalview/2425739
http://www.muis.ee/museaalview/2425737
http://www.muis.ee/museaalview/2425738

Mõni vana asi jälle selgem.

hommikul Kuku raadio ütles et lodjaselts plaanib Vanemuise ujuvaks õppeklassiks teha.
pidavat Hooandja portaalis saama toetada peagi.

kas need just nüüd head käed on, ei tea. lodja mere(pro: jõe)sõidukultuurist võib kaasforumant Retti imelugusid pajatada...
lodjakate ujuvkohvik jõel pole siiani käima läinud meediakärale vaatamata.
miski heinaprojekt oli neil alampedjal, olen isegi kavandatava puksiiri pilti näinud kusagil.
Lodja-Priit promos kunagi vooluveel töötavaid väike-elektrigeneraatoreid, mis kangesti ökod pidid olema.
kõik vaikne.
samas lodjandust ja lodjakoda nad opereerida suudavad.

loota võib, et Vanemuine Uku moodi vaikselt vanarauaks ei lähe, kui juba suure kella küljes asjad.

Elmar kirjutas:

aurik kirjutas:Kuulsin Tartus ühe laevamehe käest juhuslikult, et "Vanemuine" pääses vanaraua saatusest ja läheb ikkagi kõvaks remondiks- ümberehituseks. Pealisehitused pidid kõik uued tulema. Äkki teab lõunapoolne rahvas midagi täpsemalt?

See laev nüüd heades käte Peaks olema lodjameeste valduses.