IQ testid

[Erureamees]

Pole tõesti ühtegi idiootsust, mida nad väita ei võiks. Vahel on küll selline depressiivne tunne, et maailma keskmine IQ on viimase 20 aastaga tugevasti langenud ja kahjuks mitte ainult Venemaal.

[Kriku]

Keskmine IQ ei saa mitte mingit moodi langeda, sest keskmine IQ on alati 100.

[Erureamees]

Pole midagi, kehtestame uue standardi. Näidisega, kes Pariisi vastavas kojas esindatud saab tuleb veel tööd teha.

[Kilo Tango]

Keskmine IQ ei saa mitte mingit moodi langeda, sest keskmine IQ on alati 100.

Noh, see on muidugi täiest nüansivaba kommentaar. Alati saab võrrelda eelmise aasta keskmiset käesoleva aasta keskmisega.

Muidugi väide, et keskmine IQ on viimase 20 aastaga oluliselt langenud, on samuti pehmelt öeldes mütoloogilise väärtusega. Selliseid laiaulatuslikke uuringuid ei tehta. Kõik sellised märatlused on suht-koht hinnangulised ja neid saab jälgida ainult vga pikas perioodis.

Asi, millest akf Erureamees räägib, on Flynni efekt ning selle stabiliseerumine viimasel kahel aastakümnel. Mõnedes riikides isegi tagasi pöördumine.

Samas IQ on ainult üks mõõt selle kohta, kuidas inimene elus hakkama saab. Seda ei tohi üle tähtsustada. IQ on pmst. info töötlemise võime. Kultuuritausta ja teadmiste hulka see ei sisalda. Samuti EQ-d jms. sotsiaalseid parameetreid.

Ma ei usu, et Venemaal levivat lollust saab seletada madala keskmise IQ-ga. Mingil määral vbl., kuid mitte valdavalt. Põhiosas on tegemist ikka kultuurilise probleemiga. Selle mõistmiseks soovitan süvitsi uurida, mismoodi sakslased muudeti massimõrvariteks (näiteks lugeda seda raamatut: https://www.goodreads.com/en/book/show/647492 või vaadata selle teemal tehtud seriaali Netflixis: https://www.netflix.com/ee/title/81672035). Sarnane protsess toimub praegu ka Venemaal.

[Kriku]

Keskmine IQ ei saa mitte mingit moodi langeda, sest keskmine IQ on alati 100.

Noh, see on muidugi täiest nüansivaba kommentaar. Alati saab võrrelda eelmise aasta keskmiset käesoleva aasta keskmisega.

Nii eelmisel kui sel kui järgmisel aastal, nii 10 aastat tagasi kui 10 aastat edasi oli, on ja saab olema uuritava populatsiooni keskmine IQ 100.

[Basilio]

Proovime siis nii: Oletame, et maakeral oleva mõistuse hulk on konstantne. Paraku rahvaarv kasvab...

[Rebane11]

No Basilio

[diesel]

Nii eelmisel kui sel kui järgmisel aastal, nii 10 aastat tagasi kui 10 aastat edasi oli, on ja saab olema uuritava populatsiooni keskmine IQ 100.

siin on nüüd teema segane. mõisted või ühikud või miskit muud on mulle arusaamatu.
kui ma võtan omale seltsiks sama lolli nagu ma ise ja meie iq nummerid liidetuna jäävad ka alla saja, siis kuda
meie iq keskmine järsku täpselt sada saab olla?
paluksin selgitust ja vabandan ot pärast.

edit: siin tabelis on eestil küll täpselt 100, aga ilmselt seda ei peetud silmas.
https://www.worlddata.info/iq-by-country.php

[Kriku]

https://www.google.com/search?q=why+is+ ... always+100

[diesel]

hüva. ähmaselt hakkan aru saama. samas muidugi koogelmoogeli käivitasin enne siia postitamist.
tõsi otsisõnaks panin lihtsalt average iq. ot lõpp.

[Kilo Tango]

Keskmine IQ ei saa mitte mingit moodi langeda, sest keskmine IQ on alati 100.

Noh, see on muidugi täiest nüansivaba kommentaar. Alati saab võrrelda eelmise aasta keskmiset käesoleva aasta keskmisega.

Nii eelmisel kui sel kui järgmisel aastal, nii 10 aastat tagasi kui 10 aastat edasi oli, on ja saab olema uuritava populatsiooni keskmine IQ 100.

Selgitan. Keskmine IQ on 100 selle pärast, et teste muudetakse ajas ja need normaliseeritakse 100 peale, kuna muidu võivad tekkida erinevused testide muutumisest ja see võib anda valesid järeldusi. Ehk siis teisisõnu on see 100 normaaljaotuse tippmäär (kuhu satub kõige rohkem testpopulatsioonis olnud kodanikke), mis ei tähenda, et see normaaljaotus ei võiks ajas muutuda.
Küll aga saavad uurijad võrrelda erinevate perioodide toorandmeid ja teha sealt järeldusi.

Lihtsustatult võib võtta kõikide läbi aegade tehtud testide keskmiseks 100, arvutada erinevate testide raskusmäärad ja siis vaada, kuidas ajas X mingi populatsioon selle testi tegemisega hakkama sai. Ehk siis nisamuti, kui sa saad mingi testi puhul määrata erinevate gruppide keskmise IQ saad sa määrata ka ajas populatsiooni IQ muutumise toorandmete põhjal teisendades selle hiljem IQ skooriks.

Veel üks oluline täpsustus. Midagi mõõtes tuleb alati aru saada, mida sa tegelikult mõõdad. IQ testi puhul mõõdetakse tegelikult IQ testi tegemise võimekust. Sellel on tugev seos inimese tegeliku intellektiga, aga see seos ei ole absoluutne. Näiteks IQ testideks valmistudes on võimalik oma skoori märgatavalt parandada. Flynni efekti on saliselt seletatud ka koolihariduse paranemise ja kättesaadavuse muutumisega. Ettekujutus, et inimese, kui liigi intellektuaalne võimekus 19. sajandil oli idioodi tasemel ei näita teab, mis kõrget IQ-d . Lisaks ei maksa ka suurt numbrit teha FLynni efekti stabiliseerumisest või pöördumisest mõnedes riikides.

[Kriku]

Küll aga saavad uurijad võrrelda erinevate perioodide toorandmeid ja teha sealt järeldusi.

Lihtsustatult võib võtta kõikide läbi aegade tehtud testide keskmiseks 100, arvutada erinevate testide raskusmäärad ja siis vaada, kuidas ajas X mingi populatsioon selle testi tegemisega hakkama sai. Ehk siis nisamuti, kui sa saad mingi testi puhul määrata erinevate gruppide keskmise IQ saad sa määrata ka ajas populatsiooni IQ muutumise toorandmete põhjal teisendades selle hiljem IQ skooriks.

Selle vastu ei vaidle.

Veel üks oluline täpsustus. Midagi mõõtes tuleb alati aru saada, mida sa tegelikult mõõdad. IQ testi puhul mõõdetakse tegelikult IQ testi tegemise võimekust. Sellel on tugev seos inimese tegeliku intellektiga, aga see seos ei ole absoluutne. Näiteks IQ testideks valmistudes on võimalik oma skoori märgatavalt parandada. Flynni efekti on saliselt seletatud ka koolihariduse paranemise ja kättesaadavuse muutumisega. Ettekujutus, et inimese, kui liigi intellektuaalne võimekus 19. sajandil oli idioodi tasemel ei näita teab, mis kõrget IQ-d . Lisaks ei maksa ka suurt numbrit teha FLynni efekti stabiliseerumisest või pöördumisest mõnedes riikides.

Jah, Igasugu lehekülgi, mis ütlevad, et kuskil riigis on keskmine IQ näiteks 40 punkti, ei tasu tõsiselt võtta.

Lisaks sellele on IQ testide veapiir +-5 punkti, see ähmastab Flynni efekti mõõtmist lühematel ajavahemikel.

[TALUPOEG TALUJA]

Meenub et olen täitnud vahest statistikaameti või mõne muu asutise-firma poolt saadetud küsitlusi kus "mängleva kergusega" olen libisenud üle mulle kas siis mitte meeldinud või arusaamatutest küsimustest kus on antud mitmeid variante... ja kuna seal ei olnud just täpselt sellist varianti nagu oleks tahtnud vastata ja muud ei olnud võimalik, kas siis seda IQ-testi tehes on need asjad välistatud? Või on kõik täpselt samamoodi, et tulemus saab olema just selline nagu tellija muusika ette näeb.
Kõike seda peaks ju mõjutama ka hetkeolukord, kus siis loeb inimese tervis, väsimus jne. muud tegurid. Kas seda testi tehakse ühe inimese puhul siis kas üks kord või kaks korda, et saada tegelik tulemus? Pole ju alati "tippvormis", on paremaid päevi ja kehvemaid.
T.

[Kriku]

Sellest kõigest on palju kirjutatud. Näiteks eesti autorite raamat: https://www.researchgate.net/publicatio ... uhholoogia

[mart2]

...
Veel üks oluline täpsustus. Midagi mõõtes tuleb alati aru saada, mida sa tegelikult mõõdad. IQ testi puhul mõõdetakse tegelikult IQ testi tegemise võimekust. Sellel on tugev seos inimese tegeliku intellektiga, aga see seos ei ole absoluutne. Näiteks IQ testideks valmistudes on võimalik oma skoori märgatavalt parandada...

Minu sugulane, psühholoogia alal doktori kraadiga, seletas ammu, et nii ongi. Selle pärast neid ka regulaarselt modifitseeritakse, et võimalikult vähendada nn. "liiklustestide" effekti.

Pean tunnistama, et ka inimkatse on seda tõestanud - üks minu teine lähisugulane, kes on kätte saanud mitu näidis-IQ testi ja on aastaid nendega tegelenud, teab praeguseks kindlalt, et on saavutanud stabiilselt tulemuse 140-150 vahele, sõltuvalt sellest, kui palju on eelnevast "testimisest" möödunud!