www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 08 Mär, 2021 22:20

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 194 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2021 12:19 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 23245
Asukoht: Viljandimaa
Saaremaad ja Varbolat ei saa niimoodi võrrelda, Varbola on vaid üks linnus.

Marika Mäe kuhugi leeri liigitamisega ma oleks ettevaatlikum. Põhilised etteheited olid tal Maurile, kuid ta ütles ka otse, et ei nõustu paljuga Ubade teoorias.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2021 12:37 
Foorumil
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 958
Valter Lang kirjutas:
Olukorra teevad intrigeerivamaks veel mõned pisiasjad. Näiteks see, et niipea, kui taanlased Lindanises sillapea vallutasid ja ümberkaudsete paganatega peetud saatuslikus lahingus omale taevaste jõudude poolt rahvuslipu lasid kinkida, kinkisid nad ise Varbolale … kiviheitemasina. See oli tollases ajas militaarne tipptehnoloogia. See oleks umbes sama, kui Vabadussõjas Narva töörahva kommuun oleks kinkinud soomusrongi Rapla vallavalitsusele. Iga lugeja võib nüüd ise edasi mõelda, kuidas tuleviku ajaloolane – kui tal poleks muid allikaid – peaks seesugust informatsiooni tõlgendama.

Aga muid allikaid meil tõesti pole, nii et mõelgemgi igaüks ise. Kas moodsaimat sõjatehnikat kingiti uskmatutele või isegi vastristitutele? Nalja teete või? Vastristitutelt võeti pantvange, et nende uus usk ikka kindel püsiks.

Pantvange võetakse minu teada neilt kes on sõjaliselt nurka surutud. Vabatahtlikult keegi pantvange ei anna, vahet pole on ta pagan või kristlane, ristitud hiljuti või ammu. See et Varbola taanlastega diili tegi on täiesti usutav. Sellest tuletada et tegu võis "väga tõenäoliselt" olla juba varem ristitud kristliku kogukonnaga läheb veidi optimistlikuks kätte.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2021 13:44 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 29 Jaan, 2021 13:15
Postitusi: 10
Kriku kirjutas:
Saaremaad ja Varbolat ei saa niimoodi võrrelda, Varbola on vaid üks linnus.

Marika Mäe kuhugi ...

Hea küll - Valjala, Karja, Pöide.Need eraldivõetuna on Varbolaga võrreldavad?
Dr. Mägi kirjutistes laiemalt on pisut keeruline mitte märgata teatavat konflikti senilevinud käsitlusega käesoleva aastatuhande esimeste sajandite ühiskonnakorraldusest.

Lisatud: Ja mis ülalviidatud Lauri Vahtre artiklist veel silma jäi riivama - minu arvates ei saa nooruses kassapidaja või juristina töötamine olla takistuseks hilisemas elus peaministri või ajaloolasena toimetamises.


Viimati muutis affa, 17 Veebr, 2021 15:52, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2021 14:04 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 23245
Asukoht: Viljandimaa
affa kirjutas:
Dr. Mägi kirjutistes laiemalt on pisut keeruline mitte märgata teatavat konflikti senilevinud käsitlusega käesoleva aastatuhande esimeste sajandite ühiskonnakorraldusest.
Oh, seda muidugi, aga see käib ka tema varasemate kirjutiste kohta. Normaalne teaduslik diskussioon. Ma pidasin silmas Varbola kristlikku protoriiki, millest Oad kirjutab.

affa kirjutas:
Lisatud: Ja mis ülalviidatud Lauri Vahtre artiklist veel silma jäi riivama - minu arvates ei saa nooruses kassapidaja või juristina töötamine olla takistuseks hilisemas elus peaministri või ajaloolasena toimetamises.
Muidugi mitte, ta lihtsalt mölises neile vastu.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2021 18:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2020 22:42
Postitusi: 143
Kriku kirjutas:
Mulle jääb siin arusaamatuks nende kahe punkti seos:
Tsiteeri:
* kas Varbola oli muinasaja lõpul teistest Eesti linnustest kuidagi „teistmoodi“, eriline – oli küll;

* kas Varbola elanikud võisid olla juba varem ristitud – väga tõenäoline, et olid;
Et kuidas ikkagi esimene punkt toetab teist?


Saan professori mõttekäigust niimoodi aru, et "teistmoodi" Varbola üks eripära oli asjaolus, et nii kristlikud taanlased kui ka sakslased ei pidanud vajalikuks kohta vallutada ja seega tõenäoliselt olid seal kristlased juba kohal.

Muide, tihe aruelu käib https://www.facebook.com/groups/2223153108008095, kus osalevad aktiivselt nii teema algataja kui ka teised noorema põlvkonna ajaloospetsid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2021 20:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Mär, 2006 19:03
Postitusi: 152
Ma jään ikka selle idee juurde, et üks Varbola kohalikest kuningatest oli kristlane ja tema seal taanlaste-sakslastega diilitaski.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2021 20:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 3285
Tähelepanuta jäi asjaolu, et veidi hiljem jagasid need väidetavad Varbola kristlased oma kiviheitemasina-tehnoloogiat saarlastele. Kes ei olnud kristlased ja vihaselt kristlastega sõdisid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2021 21:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Okt, 2010 19:24
Postitusi: 257
Asukoht: harjumaa
tulen konnatiigist välja ja vaatan,mis toimub lähiümbruses---Novgorodis, Rootsis,taanis, Saksamaal, Leedus, Preisimaal.

Novgorod on ikka veel suur iseseisev riik,mida valitseb veetshe poolt kutsutud ja heakskiidetud vürst, kes maksab andamit sellele,kelle pidas vajalikuks, tol ajal siis Vladimiri vürstile ,kes oli omakorda khaanide maksualune.
rootsi ja taani nagelesid omavahel ja arvasid, et siinne kant peaks kuuluma nende MAKSU ALLA.
saksa tegeles euroliidu laiendamisega, tol ajal siis ida poole --poola, preisi ja kura maadele.
leedust sai suurvürstiriik,mis baseerus paganlikel leedu hõimudel kuid sai õige pea osaks ka kiievi-vene vürstiriikidest ,smolensk ,polotsk jmt.

pole miskit alust arvata, et siinkandi mehed vaid istusid ja ootasid,kuni neid tullakse ja maksu alla pannakse.
paljude ürikute kohaselt olid siitkandi mehed aktiivsed osalised kõikides madinates, varbolast kuni paari tuhande kilomeetri raadiuses.
seega pole ime,kui Varbola valitsejad olid juba ristiusku (PS katoliiklus ja idakirik läksid lõplikult tülli alles 14.sajandil) ja osalesid nii mõõgavendade kui novgorodi kui muude jõukeskuste juhtimisel toimunud sõjakäikudes.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2021 22:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 05 Nov, 2005 22:47
Postitusi: 789
Asukoht: Rakvere, Kondivalu
Raha neil seal Varbolas pidi olema, et aastal 1212 Mstislav Mstislavitšile 140 kilo hõbedat maksta.

_________________
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2021 23:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2020 22:42
Postitusi: 143
Seda hõbedat 140 kg on mitmes kohas mainitud, aga ei ole siiski õige kogus. Leimus andis oma käsitluses hinnangu 34 kg.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2021 23:52 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 23245
Asukoht: Viljandimaa
Vivat numismaatika! Vastus akadeemik Valter Langile
Ivar Leimus, ajaloolane, PhD
Tsiteeri:
Aitäh, Valter! Esimest korda on numismaatika, ajaloo vagur abiteadus, kutsutud lahendama üht Eesti ajaloo põhimõttelist probleemi. Aga siin on üks häda. Et münditeadust meie ülikoolides enam ei õpetata (millalgi olid teistsugused ajad), siis puudub isegi arheoloogidest-ajaloolastest kolleegidel tegelikult arusaam selle väikese, kuid oma täpsuse tõttu olulise teadusharu peensustest ja isegi alustest. Rääkimata laiemast lugejaskonnast. Millest tuleneb, et kui mingit küsimust piiratud leheruumis käsitleda, ei tea lugeja, keda uskuda.

Probleemi ei tee lihtsamaks asjaolu, et mina ja mu kolleegid peame püüdlikult ümber lükkama väidet, mille kinnituseks pole tegelikult toodud mitte ainsatki vettpidavat tõendit! Kogu jutt Varbola vanemast, kes oma kristliku võimu sümbolina lasi lüüa oma linnuse kujutisega münte, on spekulatsioonide lumepall, mis iga veeretamisega mähib enda ümber oletuste uue kihi. Tulemuseks on paeluv lugu, mida üldse mitte pahatahtlikult nimetaksin rahvuslikuks uusromantismiks. Seda sorti mõttemänge on ikka harrastatud ja iseenesest poleks sellest ju midagi. Vastupidi, iga uus ja värske idee väärib kaalumist ja läbi arutamist. Selles ju teaduse areng seisnebki. Aga ainult siis, kui väidetel on ka põhjenduse hinnalipik küljes. Vähemalt peaks teaduses nii olema.

Varbolaste rikkusest

Oma Eesti Ekspressis ilmunud artiklis püüdsin lugupeetud oponendi ülalmainitud mõttekäigud lahti harutada ja näidata, miks kogu kõnealune idee ei saa paika pidada. Vabandagu lugeja, kui ennast alljärgnevalt kordan. Eesti esimesed mündid, nn. tornbrakteaadid, ajalduvad leidude põhjal umbes 1220. aastasse. Mis toimus tolle aja paiku Varbolas? Esmakordselt jõudis Varbola linnus ajaloo annaalidesse 1212. aastal (sündmuse daatum on vaieldav, võis olla ka 1214), kui Novgorodi vürst Mstislav piiras linnuse sisse. Vürst leebus alles siis, kui kaitsjad olid talle lubanud (promiserunt) 700 marka nogaatasid. Me ei tea, kas lubadus ka täideti, kuid koju Mstislav igatahes läks.

Kui palju raha see oli? Nogaataks nimetati tol ajal hõbemünte. Nimetus tuleb araabia keelest ja tähistas algselt 9.-.10. sajandil kasutusel olnud dirhemeid. Niisiis lubati venelastele lunaks 700 marka münte. Mark omakorda oli hõbeda arvestamise ja kaalumise (need olid tol ajal üks ja seesama) ühik, umbes 200 g väärismetalli. Laias eelhansa kaubandusruumis, mis ulatus Ojamaast Novgorodini ja hõlmas seega ka Eestit, arvestati ühte kaalumarka neli marka raha. 700 marka vastas seega umbes 35 hõbedakilole.1 Oli seda palju või vähe? Otepää kaitsjad pääsesid 400 margaga. Rohkem kirjalikku võrdlusmaterjali meil Eestist ei ole. Kuid teame, et Trikata vanemal Thalibalidil oli hõbedat oma viis kilo. Meiegi 13. sajandi alguspoole suuremad muinasaarded sisaldavad kilo-paar hõbevalget.

Varbolaste ristimisest

Järgmine teade Varbolast kuulub juba 1220. aasta algusse. Riialaste, hertsog Alberti ja nende liivlastest-lätlastest liitlaste sõjaretke käigus palusid varbolased rahu, mille eest aga pidid laskma sakslastel end ristida ning loovutama tagatiseks oma pojad. Nüüd järgneb aga huvitav areng. Taani asevalitseja Andreas Suneseni nõudmisel tuli sakslastel pantvangid isadele tagasi anda.

Siit selgub kaks tõika. Esiteks – mingi, võib-olla suurem osa varbolasi pidi sel ajal olema veel ristimata. Teiseks – vahetult pärast taanlastele võidukat Lindanise lahingut olid Varbola mehed sõlminud Revala uute võimudega mingid sidemed, mis muu hulgas hõlmasid taanipoolset kaitsekohustust. Ja nagu vestab Henrik, võtsid harjulased (nende hulgas ilmselt varbolasedki) kohe samal aastal vastu ka taanlaste ristimise. Igatahes elasid preestrid ja muudki taanlased, arvatavasti kaitsemeeskond, Varbolas 1222. aasta eestlaste ülestõusu ajal. Algsest ja tõenäoliselt lõdvast liidust oli paari aastaga saanud sõnaselge alluvussuhe, vähemalt Henriku järgi, keda pole taanisõbralikkuses põhjust kahtlustada.

Facit. Isegi kui eeldada, et osa Varbola piirkonna elanikkonnast (muide, varbolastest kõneldakse kroonikas aina ebamäärases mitmuses, nimetamata ühtki juhtivat nime ega koguni seisust) olid kristlased juba enne sakslaste ja taanlaste tulekut, ristiti suurem jagu siinset rahvast alles 1220. aastal, algul sakslaste, siis taanlaste vee läbi. Kristlik Varbola allus algusest peale Taani võimule, mis säilis ka pärast lühiajalist ülestõusu.

Tornbrakteaatidest ja obotriitidest

Aga tagasi numismaatikasse. Tornbrakteaatide kaal on silmatorkavalt ühtlane, keskmiselt 0,22 grammi. Täpsus, mida esimese mündivasika puhul saavutada on kujuteldamatu. Oma tehnoloogialt (ühepoolsed mündid) ja pildilt meenutavad nad sadu Saksamaal samal ajal vermitud rahasid. Tolleaegsete müntide kujunduses ei tule ega tohigi otsida konkreetsust, vaid tegemist on sümboolsete üldistustega. Millest järeldub üheselt, et olgu see Varbola linnus välja näinud missugune tahes, mündilt selle kujutist otsida on üheselt mõttetu.2 Täpselt samamoodi on asjatu siinkohal tõmmata võrdlusjooni obotriitide vürsti Heinrichi enam kui sajand vanemate rahadega.

Võrrelda ei sobi ka obotriitide ja varbolaste ühiskondlikku korda. Obotriidid ristiti juba 10. sajandil, koguni enne teisi Ida- ja Põhja-Euroopa rahvaid (tõsi, tuli ette usutaganemisi). Ja veelgi varem olid neil olemas oma vürstid ja ülikud. Kõneldes Heinrichist, siis tema elas vahepeal Taanis, hiljem aga sai Saksi hertsogi Magnuse vasalliks. Ühesõnaga – tegemist oli tüüpilise Saksa ja Taani vahelisse feodaalsesse komberuumi sulandunud tegelase ja ühiskonnaga.

Ehkki kujunduselt ja tehnoloogialt saksapärased, on tornbrakteaadid vermitud Taani mündialusel. Mu lugupeetud oponent demonstreeris arvutusega, et see seisukoht kehtiks ainult täiesti puhtast hõbedast vermitud müntide puhul, meie omad aga sisaldavad „kõigest“ 92% väärismetalli. Ent ma ei eksinud. Keskajal peeti puhtaks nimelt mitte 16-loodilist ehk 100% hõbedat, vaid 15-loodist. Jah, aritmeetiliselt peaks meie mündid nõnda olema 93,75% hõbedast, aga väikesed kõikumised on raha tegemisel alati lubatud või vähemalt sallitud olnud. Ajuti olid need koguni hädavajalikud, sest muidu poleks suudetud katta tootmiskulusid.

Meenutasin oma eelmises kirjutises ka sama tehnoloogiaga ja sama suuruse ning kaaluga vermitud piiskoplikke münte, mis esinevad tornbrakteaatidega koos Kostivere aardes ja mille olen omistanud Tallinna asevalitsejale Lundi peapiiskopile Andreas Sunesenile. Mu oponent seostas need rahakesed otsemaid tänaseks vaat et juba müütilise Fulcoga, kellest (isegi kui konstrueerida ulmelugu tema jõudmisest Eestisse ja piiskopitoolist Varbolas) neid münte lahutab pool sajandit.

Ja veel. Müntimise üheks eelduseks, tsentraalse võimu ja haldussuutliku riigiaparaadi kõrval, on turu nõudlus. Keskaegsel Saksamaal läänistasid keisrid mündi reeglina koos turuõigusega. Ja see turg pidi olema tähelepanuväärne. Varbola ümbruses me ühtki muistset turukohta (vähemalt seni veel) ei tunne. Tol ajal eeldas kauplemine siiski veesidusat maastikku.

Kokkuvõtteks kordan akadeemik Langi lõppakordi.

1) kas Varbola oli muinasaja lõpul teistest Eesti linnustest kuidagi „teistmoodi“, eriline – oli küll, aga kuidas on see seotud müntidega?;

2) kas Varbola elanikud võisid olla juba varem ristitud – osaliselt võisid olla, aga kuidas on see seotud müntidega?;

3) kas Varbolat võis valitseda omast soost valitseja (vanem/pealik/kuningas) – aga kes siis veel, aga kuidas on see seotud müntidega?;

4) kas see eesti soost valitseja võis lüüa oma raha – kes, millal ja miks küll?

---

1 Ivar Leimus, Raha Eestis AD 1200. Margad, nogaatad ja oseringid. Tuna 2002/4, lk. 39-46.

2 Bernd Kluge, Numismatik des Mittelalters. Handbuch und Thesaurus Nummorum Medii Aevi. Berlin/ Wien 2007. lk. 48-49.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2021 14:03 
Foorumil
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 958
"Rahvuslik uusromantism" on minu meelest vägagi tabav kirjeldus nendest lennukamatest teooriatest münte löönud kristlikest Eesti kuningatest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2021 23:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2020 22:42
Postitusi: 143
Eespool viidatud ajaloo facebooki-lehel käis korralik madin, mis nüüdseks tundub vaibuma hakkavat. Käsitleti põhiliselt numismaatikat, aga ka ehituslikke külgi ja võimalikke sündmustega seotud ajaloolisi persoone. Kuigi osavõtjad kokkulepet või ühist arusaamist ei saavutanud, oli võimalik reaalajas väitlemisele kaasa elada ja kindlasti mingit uut vaatenurka näha.
Lisan omaltpoolt väikese spekulatsiooni ainult müntide põhjal. Kõigile juba tuntud tornbrakteaadile (Kostivere II aardest) lisaks on olemas sarnane leid Keava linnuselt. Täpsemalt vaadates võib müntidel märgata väikeseid erinevusi (Kostivere mündil puudub torni sisene element, Keava omal ei ole parempoolset risti), mis võiksid olla brakteaatidele iseloomulikult erinevate seeriate tunnuseks.
Manus:
Tornbrakteaadid.jpg
Tornbrakteaadid.jpg [ 138.86 KB | Vaadatud 625 korda ]

Teine oluline münt, mida saab seostada taanlaste tulekuga, nn mõõga-saua brakteaati on leitud vaid Kostivere II aardest (piltidel 1 ja 2 ). Siin võib samuti tuvastada erinevaid münditempleid, aga mitte sellises ulatuses, et saaks rääkida erinevatest seeriatest. Seega oli siis kasutusel vähemalt 4 erinevat templit ja valmistati vähemalt 3 erinevat seeriat, mida taanlased võisid analoogselt oma kuningriigi loogikale kord aastas välja lasta.
Manus:
Mõõga-saua brakteaadid.jpg
Mõõga-saua brakteaadid.jpg [ 121.92 KB | Vaadatud 625 korda ]

Veel spekuleerides oli brakteaatide peitleidude loogika põhjal suure tõenäosusega taanlaste poolt esimesena löödud seeria nn mõõga-saua brakteaat, kuna Kostivere II aardes oli suure hulga uue välimusega tornbrakteaatide (nn jooksvalt kehtiv raha) kõrval vaid 2 mõõga-saua brakteaati (selleks hetkeks juba mitte-kehtivat raha).
Brakteaatide taanipärasest välimusest – kui vaadata Leimuse esimeses artiklis toodud pilti nr. 5, Taani kuninga Valdemar II mündil, siis esiplaanil oleva müüritise kivide kogus ülemises reas 4 ja alumises 3 on liiga suur kokkusattumus, et sattuda kellegi teise mündile.
Tornbrakteaadi torn tähistab üsna kindlasti kirikut ja kokkuvõttes oli kujutatud Toompea situatsiooni. (Leimuse näiteks toodud pildil nr. 4 olev 2 torniga Valdemar II münt oli vermitud Lundis ja demonstreeris kohalikku katedraali, seega oli Lundi peapiiskopil A. Sunesenil kogemus maamärkide kasutamisest).
Mõõga-saua müntidel oli täpne analoog olemas Valdemar I ajast (piltidel 2 parempoolset).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 24 Veebr, 2021 17:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2020 22:42
Postitusi: 143
Brakteaatide seost Taani rahasüsteemiga saab põhjendada ka kaaluga. Taani allikate https://www.danskmoent.dk/index.htm põhjal oli Valdemar II perioodil kuningriik jagatud 2 erinevaks piirkonnaks- ida-Taani (Zealand, Scania), kus 1 rahamark= 240 penni ja lääne-Taani (Jutland), kus 1 rahamark= 288 penni. Ühe 15/16 hõbedasisaldusega brakteaadi kaal lääne-Taani süsteemis tuleb: 1 hõbemark 210 g / 288 / 3= 0,24 g. Eestis leitud brakteaatide kaal on vahemikus 0,19-0,24 g, mis jääb spetsialistide poolt hinnangulise 30% vea piiridesse (münte ei valmistatud ükshaaval kaaludes, vaid sätiti niimoodi, et hõbemargast tuleks vastavalt 720 või 864 tk). Võrdluseks Taani müntide kaalud müntlate järgi 12-13. sajandil (240-mündi süsteemis peaks mündi kaal olema ca 0,90 g ja 288-süsteemis 0,75 g, keskmise hõbedasisadusega ca 5/16 ehk 315/1000).
Manus:
Taani mündid 12-13.saj.PNG
Taani mündid 12-13.saj.PNG [ 91.2 KB | Vaadatud 449 korda ]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 11:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 3285
Üritasin selgeks teha, mida ühe sellise mündi eest osta sai. Tundub, et linlane ühe väiksema leiva (linnades sõltusid paljud ostetavast leivast ja kodus ei küpsetatud). Maarahval nii väikest ühikut tegelikult vaja ei läinud, ostsid turukaupa harva ja siis suuremas koguses.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 194 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt