Vaat nii ongi…
Viitsisin ka eile õhtupoolikul veidi netis ringi tuhlata ja…
Ja sain antud küsimusele vastuseks rea spekulatsioone.
Seda sellepärast, et väited on viiteta allikale või siis paremal juhul on viidatud sellelesamale Vegetiusele.
Meie kõnealune objekt – siis
Crista ld.k või konkreetsemalt
Crista transversa, ehk siis pööratud kiivrihari tundub, et kuulus ikkagi tsentuurio välise atribuutika hulka.
Nojah ja kui oli transversa – siis keelekasutuslikult teeks järelduse, et see oli kõrvalekalle „normaalsest“, ehk siis tavalise lihtsõduri „Cristast“.
Roomlased teadupärast olid väga praktilised inimesed – ja distsipliin nende sõjaväes raudne.
Aga sõjaväe ülalpidamiseks, sealhulgas siis ka kõikvõimaliku atribuutika soetamiseks oli vaja ka raha. Ja raha selle arusaamatu kiivriharja tarvis leiti.
Ju pidi tal ikkagi olema mingi otstarve.
Vaatasin netist pilte Trajanuse ja Marcus Aureliuse sammastel kujutatust – jah ja tõepoolest näeme sealgi leegionäre tegutsemas küll kiivriharjaga küll ilma.
Aga põhiküsimusele – kas seda vigurit kasutati lahinguolukorras, või oli tegu siiski ainult „paraadvormiga“, vastus esialgu vist saamata jääbki.
Tõsi, komistasin ühel netilehel justkui Caesarilt pärineva fraasi otsa:
when fighting the Helvetii, his troops did not have time to take the covers off their helmets or fix their insignia
http://museums.ncl.ac.uk/archive/arma/w ... tm#shield1
Oh Corvus, Corvus Suurepärane, oskad sa kuidagi kommenteerida – kas Caesari kirjapanekutes tõesti selline väljaütlemine leidub?
Ma mõtlen originaalkeeles?
Ingliskeelsest katkest saadakse järgmine küsimus:
although the interpretation of insignia as crests?
Crest siis inglise keeles seesama kiivrihari.
Kui oletada, et
insignia ( sümbol, ametitähis, või ka auaste ) ja kiivrihari on üks ja sama ?
Et siis igal vennal oli kiivrihari (või selle puudumine) elemendiks mis määras ta staatuse?
Jajah – kui vaadata ajalooliste kiivrite pilte ja seda kuidas Briti entusiastid Cristat kasutavad – siis olid kiivril konksukesed selle viguri nahkrihmadega kinnitamiseks. Ühesõnaga hari käis millekski „peale“ ja „ära“.
Kusjuures see viimane asjaolu on "pärl" mis teeb asja eriti huvitavaks - sest mille kuramuse pärast oli seda asjandust vaja edasi-tagasi peale-maha mööbeldada?
Paraadiks?
Või leidus mõni veel proosalisem otstarve, äkki see oligi "hari" selle sõna otseses mõttes - kui puhastamise ja hügieenitarvik?
Mida sellisel viisil kaasas tassiti?
Ja veel…
Seesama Crista on ka tuntud heraldilka, ehk siis vapinduse element.
Siin aga juba konkreetselt „aupaiste“ sümbolina.
Kuid keskaegne euroopa – viksis enam vähem kõik maha ju roomlastelt.
Kas ka selle?
Lõpetuseks hr Sollmannile…
Aga ehk oli see tõesti signaal – võib-olla mitte tsentuuria sõduritele aga näiteks kõrgemalseisvale ülemusele?
Et kui tsentuurio „hari“ lahinguväljalt kadus…
Siis tsentuuria „langes“, ehk siis viimasena sai lahingus otsa kaitseta jäänud tsentuurio?