www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Sept, 2019 15:28

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 80 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mai, 2011 10:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 887
Jaanus2 kirjutas:
Rüütlite eritreeningut kõrvale jättes oli ka tavaline mõõga või odaga sõjamees hobuse seljas jalamehega võrreldes eelisolukorras (lihtsalt kõrgemal ja paremini liikuv). Hobune muidugi väga peru olla ei tohtinud, aga seda pole nii raske saavutada. Sellepärast ma ikka veidi imestan, kui eestlased sadade hobuste seljas Lätimaale saavad (kes nii pikka maad ratsa läbib, peab päris hea ratsutaja olema), aga ikkagi ratsa ei võitle.
Mingi eritreening on ikkagi vajalik, et hobuse seljas võidelda. Ühe käega hobuse juhtimine on üsna keeruline, kui sa seda harjutanud ei ole. Oda või mõõga kasutamine hobuse seljast ei ole ka nii lihtne, kui nende maa peal kasutamine.

Asi pole väga selles, kui peru on hobune, pigem on asi selles, et hobune võib paanikasse sattuda. Ja hobused ehmuvad üsna kergesti, nii et kui tahad lahingusse hobusega minna, siis on kindlasti vaja neid harjutada ootamatustega. Kui aga ei saa kindel olla, et hobune lahingus paanikasse ei satu, siis ei tasu temaga lahingusse minna, mõtekam on võidelda jalastunult.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mai, 2011 11:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Apr, 2008 21:09
Postitusi: 45
Asukoht: Hiiumaa
Need hobuste ratsioonid on muidugi kõik õiged, nagu ka tänapäevaste kodukasside omagi, mida kõik PEAKS kassid saama.....
Ise kitsastes oludes Eesti Homuseid pidanuna võin väita, et kohalik tõug on kohalikele oludele ikka üllatavalt vastupidav, nii sõnniku peal pidamisele, kui ka sööda suhtes. Samal ajal sõitsin temaga nii reega, vankriga, ratsa, kui ka kündsin põldu. Ja treenisin neid mingit eelnevat kogemust omamata. Väga väärikad loomad ja suurimat austust vääriv tõug. Seda kõike ei saa öelda ristandite ja võõrtõugude suhtes, kel üks häda ajab teist taga ja ilma spetstoidu ja veterinaarjärelevalveta sureksid kahtlemata siinses kliimas maha.

_________________
mereajalugu eriti


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mai, 2011 15:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Sept, 2010 14:36
Postitusi: 75
Asukoht: Britannia
Rôôm on täheldada, et Isand Corvus hakkab vist juba aru saama, et tema jonnakus ei vii sihile ning vôtab juba omaks näiteks selle, et normannide ratsavägi ei olnudki mingi ainult ülikutest koosnev eliitvägi. Vôi et normannide conrois näol siiski polnudki tegu mingi erilise vennaskonnaga.

Samas hoiab ta kümne küünega kinni oma väites nagu oleks normannidel "üsna selge" siht domineerida alati lahingus ratsaväega vôi nende ülimaks sooviks alati ratsaväe shokirünnakut kasutada, millele ma olen sihikindlalt vastu seisnud. Eks ma ponnista siis teda veenda, et see ikka nii päris ei olnud. Jätame välja sadulad ja muu atribuutika (selles ei erinenud normannid kuigivôrd oma naabritest, näiteks prantslastest) ja normannide armastuse hobuste vastu (nad olid head ratsurid ja armastavad hobuseid siiani).

Corvus : "See, et seal teenimise kriteeriumiks oli võimekus toimetada šokirünnakut saab näiteks selgeks juba mainitud Bourgterolde lahingu näite varal, mis toimus 1124.aasta 26 märtsil. Mille puhul just väikesearvuline familia regis Odo Borleng’i juhtimisel andis klassikalise raskeratsaväe šokirünnaku väga hästi relvastatud aka ka treenitud (raske)jalaväe liinile. Kusjuures kõik uurijad on üheselt seisukohal, et see sündmus näitab familia võimekust iseseisvalt toimetada kampaaniat, kuid on siiski anomaalia tavasituatsioonist, kus kampaanias või rünnakus osales selgelt arvukam kontingent. Öelnud seda, märgin, et mainitud lahingus kasutati Odo poolt järgmises staadiumis oskuslikul jalastunud rüütleid ja vibukütte. Nagu öeldud on alati oluline aru saada, et võitis see, kes suutis olukorra diktaadile alluda ning olla loovam.

Olen päri vaid viimase lausega. Ja sellega, et uurijad on ühel meelel familia regis'e vôimekusest omal käel toimetada. See on ka loomulik, sest tegu oli elukutselistega ning normanni armee tuumikuga. Tegelikult käis see lahing teistmoodi. Esiteks oli seal môlemalt poolt kokku vaid ca 300 sôdalast, sellest enamiku moodustasid jalaväelased ja vibukütid, kes olid kiirelt kokku kogutud ümbritsevatest linnustegarnisonidest. Seesama Odo Borleng lasi oma ratsaväel jalastuda (samuti tema ise) ning seadis tiibadele vibukütid. Kaasa arvatud ratsa vibukütid, kes samuti jalastusid. Vastane tôepoolest otsustas rünnata ratsa, kuid tômmati vibuküttide poolt maha juba poolel teel, nad ei jôudnudki sihini. Asi tehti selgeks ikkagi jalaväega.

Kus on see Odo Borlengi klassikaline raskeratsaväe shokirünnak hästi treenitud (raske)jalaväe liinile? Selles lahingus oli üksainuke staadium, selline mida just äsja kirjutasin.

Isand Corvus, ma ei eita absoluutselt seda, et normannidel oli oskuslik ratsavägi, aga ma ei ole absoluutselt nôus selle teie poolt taotud mantraga, et nende idée fixe oli alati ja kôikjal ratsaväega asi klaariks teha ja et nad kohe eriliselt seda arendasid. Pôhipanus oli ikkagi jalaväel, kaasa arvatud Hastingsis.

Mis puutub eritreeningutesse ja mingitesse varakeskaja maa-ôhk-vesi tüüpi special squad'idesse, siis ärgem vaadakem tollele ajastule tänapäeva silmadega. Too ajastu nôudis ise sôdimis-ja ratsutamisoskuse omandamist vôimalikult madalast east alates. Inimene, kes on seetôttu hobusega täielikult sinapeal, ei pea tegema läbi eraldi eritreeningut.

Corvus : "Militaarajaloos on olulised just detailid. Sadul, kannused, relvatüübid jne. Enamasti ei ole üks detail või ese iseenesest märgiline, pigem teatud esemete kooslus, kuid isegi siin foorumis on Eesti kontekstis ainult ühele (või paarile) hobuvarustuse esemele osundades tehtud kaugeleulatuvaid järeldusi."

Tegemist ei ole "ainult ühe vôi paari hobuvarustuse esemega". Neid on päris korralikult, mis lubab mul seda tôlgendada, et eestlastel oli ratsavägi ja nad vôisid sôdida ratsa. See ei ole mingi "kaugeleulatuv järeldus". Lihtsalt tôlgendus, Isand Corvus. Ja julgus arvata, et minu esiisad sôdisid ka ratsa.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mai, 2011 23:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Sept, 2010 14:36
Postitusi: 75
Asukoht: Britannia
Selle peale jääb ainult lisada, et pikk jutt sitt jutt, Isand Corvus. Selle viimase postitusega ei suutnud Te nüüd küll mitte midag tarka öelda.

Tulemus on jällegi see, et viimases hädas hakkate ei-tea-millest vahutama ja samastate end peaaegu juba normannistika spetsialistidega.

Aga jôudu edaspidiseks.

PS. Civitate lahing 1053 aastal normannide ja paavsti koalitsiooni vahel. Normannide ratsavägi oli jaotatud kolmeks. Normannide parema tiiva rünnakul pudenes paavsti itaallastest-lombardidest koosnev vasak tiib (ratsanikud ja jalaväelased) lihtsalt laiali ilma, et oleks vôitlust alustanudki, samal ajal arvuliselt palju väiksem shvaabide jalavägi vägi lôi normannide ratsaväe tsentrit, mille täielikust kokkuvarisemisest päästis vaid vasakult appi tôtanud Robert Guiscard. Shvaabidest saadi jagu alles siis kui normannide parem tiib itaallaste nottimiselt tagasi tuli ja shvaabid end igast küljest tule all leidsid. Nad notiti viimse meheni maha.

Sellest lahingust normannide ratsaväe kui millegi erilise kohta välja ei loe. Kui need ônnetud itaallased-lombardid välja jätta, siis oli jôudude vahekord ligi 3000 normanni ratsanikku 700 shvaabi jalamehe vastu. Familia regis'e kontingendist pole ühtegi märget. Kuna normanne juhtisid Apulia krahv ja Aversa krahv, siis on vôimalik, et neil oli oma ihukaitsevägi, sel juhul olid need tsentris ja paremal tiival, kuna seesamune Robert Guiscard oli üldse reservis koos jalameestega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 05 Mai, 2011 9:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Apr, 2008 21:09
Postitusi: 45
Asukoht: Hiiumaa
Usun, et ükskõik milline üksik eesti hobune pöördub sellisest toladest igaks juhuks kõrvae, kes toigastega vehivad. Hobune on teatavasti karjaloom ja ratsaväes on ehk mitu hobust , või kuidas. Karja käitumine on hoopis midagi muud.

_________________
mereajalugu eriti


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2011 16:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Sept, 2010 14:36
Postitusi: 75
Asukoht: Britannia
Mida iganes, Isand Corvus, mida iganes. "He charged gallantly" vôi "he charged fiercely" tähendab tôepoolest raskeratsaväe shokirünnakut. :D :D :D . Kroonik räägib siin Richardist ja Robertist, kes olevat ka näidanud enneolematut kangelaslikkust. See 3000 normanni seal lahingus oli ka kogu Itaalias tegelev normannide arv, kes kokku koguti, raske uskuda, et nad kôik viimse meheni olid eritreeninguga raskeratsaväelased.

Kui te suudate mulle Marco Meschini tööst tuua välja selle lôigu, mis räägib familia regis'est Robert Guiscardi väest, siis ma oleks väga tänulik, mina seda sealt küll ei leia. Bütsantsi allikad millised räägivad Williami kaaslastest vôib isegi uskuda, mis aga ei tähenda, et need tema familia regis olid. See on päris kindlalt Teie tôlgendus asjast, aga las ta siis olla nii. Kuna kôik need kroonikad on mitme(kümnete) teadlaste poolt läbi uuritud, ja loogilisem oleks, et te vôtate aluseks nende tööd kroonikate endi asemel, sellegipoolest olen ma nôus aktsepteerima ja samastama Corvuse tôlgendusi teadlaste omadega.

Ülejäänud osa Teie postitusest ei ole tahtmist kommenteerida. Ma ei ole soovinud olla mingi tähenärija, aga kuna te tavatsete oma väidete kinnituseks alati mingeid viiteid kaasata, mis teemast välja lähevad ja mis Teie väiteid ei kinnita, siis selle Bourgthéroulde ja Civitate lahingu puhul jah otsustasin norida. Esimene läks teil puhta mööda (ja seda te ka kinnitasite) ning teine kahjuks on päris omamoodi tôlgendatud. Aga nagu ma ütlesin, las ta siis olla, meil lihtsalt on eri arvamused. Niisamuti on lugu ka mingi eritreeninguga, justnagu oleks normannide raskeratsavägi mingi tolleaegne SWAT Team. Ja ärge ajage segamini raskeratsaväge ning familia regis't, sest selle viimase tôin mina välja, kuni selle hetkeni Te sellest isegi ei rääkinud.

Normannide ja frankide seotusest siinkohal kaks akadeemikut ja Caeni ülikooli professorit - Lucien Musset ja François Neveux. Mul kahjuks ei ole niipalju vaba aega, et sôita Caeni ülikooli raamatukokku ja otsida välja sealt teoseid ja neist teoseist neid lehekülgi, mis tôendavad seda, et normannid vôtsid ratsaväe frankidelt üle. Pealegi, kui ma need üllitised siia ka kirja paneks, siis Teiepoolne reaktsioon oleks taas, et "ma oskan internetist neid välja otsida". Kui Teid normannide ajalugu tôepoolest huvitaks, siis Te kindlasti leiate need ka ise. Aga nad on kôik prantsuse keeles. Ja normanni ajaloolased ning arheoloogid (kaasa arvatud ülal mainitud akadeemikud) räägivad ikkagi sellest, et Normandias ei viita, miski nn töelisele normannilisusele. Arheoloogid ei ole siiani leidnud midagi, mis viitaks erilisele viikingi vôi normanni kultuurile, isegi vastavat keraamikat pole. Küll aga täheldavad nad frangi ühiskondlik-poliitilise ja militaarse sisu pidevat jätkumist, isegi kui Neustriast sai aastal 911 Normandia. Frangi feodaalidki jäid omadele kohtadele. Ja kuna kôik frangilik jäi kestma, kaasa arvatud frankide sôjapidamine, selle hulgas ka raskeratsavägi, siis on üsna vägivaldne oletada, et viikingid vôtsid selle üle kusagilt mujalt. Kui Te nii väga nende frankide vastu vôitlete, no jumal sellega, eks normannid siis vôtsid selle üle bretoonidelt ja/vôi flaamidelt. Aga ärge ajage pada, et nad leiutasid selle ise (ja conrois'i ka).

Sadulate kohta ei ole ma öelnud, et need frankidelt vôeti. Vastandasin end vaid Teie väitele nagu oleks normannid selle "leiutanud". Ütlesin vaid, et need sadulad olid ka prantslastel (ja flaamidel ja bretoonidel), kes neist selle patendile pretendeerib, seda ei oska keegi öelda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2011 17:08 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 15 Okt, 2009 15:32
Postitusi: 19
Erudiitide vaidlust normannide ja nende ratsväe teemadel on küll huvitav lugeda aga kuidas see meie Varbolaga seotud on? :dont_know:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2011 20:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Jaan, 2006 15:10
Postitusi: 2925
Asukoht: Kodutares
Tagasihoidlik küsimus spetsialistidele:

mis on ja kuidas toimub Teie poolt otralt kirjeldatud " raskeratsaväe shokirünnak " ?

terv
o

_________________
Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.
Frederic Manning


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2011 20:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Sept, 2010 14:36
Postitusi: 75
Asukoht: Britannia
oleeg kirjutas:
Tagasihoidlik küsimus spetsialistidele:

mis on ja kuidas toimub Teie poolt otralt kirjeldatud " raskeratsaväe shokirünnak " ?

terv
o


Isand Corvus, see küsimus on Teile. Jään samuti suure huviga ootama vastust. :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2011 22:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Jaan, 2006 15:10
Postitusi: 2925
Asukoht: Kodutares
Viidatud artikli ühest viitest võib leida järgmise teksti:

Tsiteeri:
5. In order to retain cohesion and to keep the horses fresh for the actual shock, the attacking troops will remain as long as possible at the trot... 6. The commander will give the command `Line will attack', usually when about 300 to 50 yards from the enemy... 7. The shorter the distance over which the charge is made, the greater will be the cohesion, and the fresher will be the horses for the actual shock.


Kui eeltoodu on aluseks maakeelses sõjanduses uue termini "šokirünnak" kasutuselevõtmisel, siis on asi tõsine.

//Samas pean kahetsusega meenutama, et ka hilisemate ajajärkude kirjeldamisel-eestindamisel on püütud kasutada väljendeid "šokiarmee" jne.//

Paraku ei saa ülaltoodud tõlgendamisega nõustuda.

terv
o

_________________
Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.
Frederic Manning


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2011 23:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Juun, 2005 9:57
Postitusi: 1067
Tsiteeri:
keep the horses fresh for the actual shock


Seda võib tõlkida hoopis teisiti: hoida hobuseid värsketena tõeliseks läbimurdeks"

_________________
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2011 20:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Sept, 2010 14:36
Postitusi: 75
Asukoht: Britannia
Tulen nüüd ôige teema juurde tagasi. Teema alguses käis Valdo välja môtte, et Varbola oli esialgu piirilinnuseks seoses muistsete sôdadega rotalaste ja harjulaste vahel.

Vaatan oma eesti linnuste kaarti ja üritan môistatada, mis seal Harjula ja Rotala (Läänemaa) piiril omal ajal toimuda vôis. Rotalas on vastu harjulaste piiri poolkaares viis linnust - Ellamaa, Russalu, Rangu (Märjamaa), Sôtke ja Konovere. Kusjuures nende vahemaad üksteisest lubavad arvata, et tegu vôis olla tôepoolest miski kaitseliiniga :

Konovere - Sôtke 10 km
Sôtke - Rangu 10 km
Rangu - Russalu 15 km
Russalu - Ellamaa 15 km

Oskab keegi midagi targemat kosta?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Mai, 2011 10:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Sept, 2010 14:36
Postitusi: 75
Asukoht: Britannia
Konovere on pisut varasem kui Varbola. Tônisson järgi on Konoverest leitud 10 - 11 saj. esemeid, kuid samuti ka 5 - 6 sajandist. Ma arvan, et ülejäänud neli on kusagil samas ajastus, mis Konoveregi, seega nad oleks kôik enne Varbolat. Näiteks Rangu (Märjamaa) linnust dateeritakse II a.t. esimesse sajandisse.

Väga vôimalik, et neil on otsene seos venelaste siin toimetamisega. Kui tôepoolest on tegu miski kaitseliiniga, siis olid tolle aja Rotala vaned vägagi progressiivsed militaarselt. Kas vôib oletada, et sel juhul paiknes neis linnustes pidev garnison?

Saare-Lääne piiskopiriigi ajast eksisteerib samasugune liin - Vigala, Velise, Kasti, Lümandu vasallilinnused.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Mai, 2011 15:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 2940
Ei maksa ette kujutada 19. sajandit - läks päris kaua aega, enne kui linnused-kindlused hakkasid kujutama kaitseliine ja olid alalise garnisoniga mehitatud. Eesti muinasaegsed linnused ei olnud kindlasti kumbagi. Kui, siis võis mõnel "arenenumal" tulevasel feodaalil hakata kujunema relvastatud kaaskond, kes temaga koos linnuses pesitses. Linnused kontrollisid mõnda sadamakohta või teed ja andsid lühiajalist varju rüüstajate eest. Mingit kaitseliini need ei moodustanud ja kui oli ikka vaja mõnda neist vältida, sai ikka mööda. Teine asi, et ega neid enamasti vältida püütudki - linnuse alistamine näitas üleolekut, mida oligi vaja tõestada. Selleaegsed sõjad olid pigem rituaalsed sportmängud, kus tuli selgitada ülemus ja alluv, võitja ja kaotaja. Kedagi tingimata võimalikult rohkearvuliselt maha tappa ei olnud omaette eesmärgiks. See ei olnud ka otstarbekas - siis oli paari aasta pärast jälle kelleltki andamit koguda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Mai, 2011 17:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Sept, 2010 14:36
Postitusi: 75
Asukoht: Britannia
Jaanus2 kirjutas:
Ei maksa ette kujutada 19. sajandit - läks päris kaua aega, enne kui linnused-kindlused hakkasid kujutama kaitseliine ja olid alalise garnisoniga mehitatud. Eesti muinasaegsed linnused ei olnud kindlasti kumbagi. Kui, siis võis mõnel "arenenumal" tulevasel feodaalil hakata kujunema relvastatud kaaskond, kes temaga koos linnuses pesitses. Linnused kontrollisid mõnda sadamakohta või teed ja andsid lühiajalist varju rüüstajate eest. Mingit kaitseliini need ei moodustanud ja kui oli ikka vaja mõnda neist vältida, sai ikka mööda. Teine asi, et ega neid enamasti vältida püütudki - linnuse alistamine näitas üleolekut, mida oligi vaja tõestada. Selleaegsed sõjad olid pigem rituaalsed sportmängud, kus tuli selgitada ülemus ja alluv, võitja ja kaotaja. Kedagi tingimata võimalikult rohkearvuliselt maha tappa ei olnud omaette eesmärgiks. See ei olnud ka otstarbekas - siis oli paari aasta pärast jälle kelleltki andamit koguda.


Milleks on alati vaja kaljukindlalt eitada? Neid linnuseid on seal tüki viis riburada. Nende ümbrus ei ole mäletamist mööda ka nii tihedalt asustatud, et oleks vaja olnud kogunisti viite linnust. Praegu teadaolevail andmeil on tegu nôrgalt kindlustatud ja ilma kultuurikihita linnustega, mis lubaks pigem oletada mingit sôjalist/strateegilist vajadust. Langi, Ligi, Tvauri jt arvamuse järgi oli Eesti tollane ühiskond juba ammu feodaliseerunud ja vôimupiirkonnad välja kujunenud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 80 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt