Mida iganes, Isand Corvus, mida iganes. "He charged gallantly" vôi "he charged fiercely" tähendab tôepoolest raskeratsaväe shokirünnakut.
. Kroonik räägib siin Richardist ja Robertist, kes olevat ka näidanud enneolematut kangelaslikkust. See 3000 normanni seal lahingus oli ka kogu Itaalias tegelev normannide arv, kes kokku koguti, raske uskuda, et nad kôik viimse meheni olid eritreeninguga raskeratsaväelased.
Kui te suudate mulle Marco Meschini tööst tuua välja selle lôigu, mis räägib
familia regis'est Robert Guiscardi väest, siis ma oleks väga tänulik, mina seda sealt küll ei leia. Bütsantsi allikad millised räägivad Williami kaaslastest vôib isegi uskuda, mis aga ei tähenda, et need tema
familia regis olid. See on päris kindlalt Teie tôlgendus asjast, aga las ta siis olla nii. Kuna kôik need kroonikad on mitme(kümnete) teadlaste poolt läbi uuritud, ja loogilisem oleks, et te vôtate aluseks nende tööd kroonikate endi asemel, sellegipoolest olen ma nôus aktsepteerima ja samastama Corvuse tôlgendusi teadlaste omadega.
Ülejäänud osa Teie postitusest ei ole tahtmist kommenteerida. Ma ei ole soovinud olla mingi tähenärija, aga kuna te tavatsete oma väidete kinnituseks alati mingeid viiteid kaasata, mis teemast välja lähevad ja mis Teie väiteid ei kinnita, siis selle Bourgthéroulde ja Civitate lahingu puhul jah otsustasin norida. Esimene läks teil puhta mööda (ja seda te ka kinnitasite) ning teine kahjuks on päris omamoodi tôlgendatud. Aga nagu ma ütlesin, las ta siis olla, meil lihtsalt on eri arvamused. Niisamuti on lugu ka mingi eritreeninguga, justnagu oleks normannide raskeratsavägi mingi tolleaegne SWAT Team. Ja ärge ajage segamini raskeratsaväge ning
familia regis't, sest selle viimase tôin mina välja, kuni selle hetkeni Te sellest isegi ei rääkinud.
Normannide ja frankide seotusest siinkohal kaks akadeemikut ja Caeni ülikooli professorit - Lucien Musset ja François Neveux. Mul kahjuks ei ole niipalju vaba aega, et sôita Caeni ülikooli raamatukokku ja otsida välja sealt teoseid ja neist teoseist neid lehekülgi, mis tôendavad seda, et normannid vôtsid ratsaväe frankidelt üle. Pealegi, kui ma need üllitised siia ka kirja paneks, siis Teiepoolne reaktsioon oleks taas, et "ma oskan internetist neid välja otsida". Kui Teid normannide ajalugu tôepoolest huvitaks, siis Te kindlasti leiate need ka ise. Aga nad on kôik prantsuse keeles. Ja normanni ajaloolased ning arheoloogid (kaasa arvatud ülal mainitud akadeemikud) räägivad ikkagi sellest, et Normandias ei viita, miski nn töelisele normannilisusele. Arheoloogid ei ole siiani leidnud midagi, mis viitaks erilisele viikingi vôi normanni kultuurile, isegi vastavat keraamikat pole. Küll aga täheldavad nad frangi ühiskondlik-poliitilise ja militaarse sisu pidevat jätkumist, isegi kui Neustriast sai aastal 911 Normandia. Frangi feodaalidki jäid omadele kohtadele. Ja kuna kôik frangilik jäi kestma, kaasa arvatud frankide sôjapidamine, selle hulgas ka raskeratsavägi, siis on üsna vägivaldne oletada, et viikingid vôtsid selle üle kusagilt mujalt. Kui Te nii väga nende frankide vastu vôitlete, no jumal sellega, eks normannid siis vôtsid selle üle bretoonidelt ja/vôi flaamidelt. Aga ärge ajage pada, et nad leiutasid selle ise (ja conrois'i ka).
Sadulate kohta ei ole ma öelnud, et need frankidelt vôeti. Vastandasin end vaid Teie väitele nagu oleks normannid selle "leiutanud". Ütlesin vaid, et need sadulad olid ka prantslastel (ja flaamidel ja bretoonidel), kes neist selle patendile pretendeerib, seda ei oska keegi öelda.