Kuidas nägi välja muinaseestlaste lahinguvarustus
-
- Liige
- Postitusi: 260
- Liitunud: 08 Juun, 2005 22:02
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Vana Rooma löömingutes kasutasid pajuvitstest punutud kilpe nii roomlased kui vastaspool, barbarid...
[url=http://www.youtube.com/watch?v=35wkGEnD ... ed&search=]"Panzerlied"[/url]
Kirjeldus eestlaste malevast oli tõepoolest Vanemast Riimkroonikast. Ja paljud ajaloolased on selle kohta öelnud, et soomussärkides/raudrüüdes sõjaväe lähenemist on kroonikates "stiilinäitena" tihti kirjeldatud.
Aga mõtlema pani üks lõik Henriku kroonikas. Seal seisab, et ühel lätlaste hõimu (semgalite ?) linnuse piiramisel ronis linnuse vanem linnuse torni/müürile, ning *olles peast võtnud kiivri* kõnetas piirajate juhti. Sellepeale lasti talle ammust nool pähe, mistõttu ta ka suri. Miks pidi ta kiivri peast võtma et rääkida - ainult n.ö. pottkiivrit peab peast võtma et saaks rääkida (või siis kõvema häälega hüüda, olukorra kirjeldusest on selge et näost-näkku vestlust ei toimunud) - teistel tolleaegsetel kiivritel polnud näokaitset. Või oli tegu mingit sorti viisakusavaldusega ???
Aga mõtlema pani üks lõik Henriku kroonikas. Seal seisab, et ühel lätlaste hõimu (semgalite ?) linnuse piiramisel ronis linnuse vanem linnuse torni/müürile, ning *olles peast võtnud kiivri* kõnetas piirajate juhti. Sellepeale lasti talle ammust nool pähe, mistõttu ta ka suri. Miks pidi ta kiivri peast võtma et rääkida - ainult n.ö. pottkiivrit peab peast võtma et saaks rääkida (või siis kõvema häälega hüüda, olukorra kirjeldusest on selge et näost-näkku vestlust ei toimunud) - teistel tolleaegsetel kiivritel polnud näokaitset. Või oli tegu mingit sorti viisakusavaldusega ???
Dan kirjutas:
Et rikkamad tegijad - vanemad jms. olid hästi varustatud, selles vast kahelda ei tule.
Viisakusavaldus?
Võimalik, et siin on paslik meelde tuletada "auandmise" saamislugu - rüütel tõstis tervituseks kiivri visiiri, et näidata kes ta on
Kuna pottkiivril või näokaitsega "viikingikiivril" visiiri polnud - tuli see nähtavasti viisakusavaldusena peast võtta...
Kuradi tõbras see ammukütt.
Aga näitab ilmsesti, et vallutajad suhtusid kohalikesse kui "alaminimestesse". Mingi rüütlikoodeks poleks sihukest lasku lubanud.
Rüütliseadused kehtisid aga vaid "õilsate" suhtes.
Siit võiks järeldada, et mees oli turvistes üleni - kuna ammukütt sihtis vallil seisvat vanemat pähe.Aga mõtlema pani üks lõik Henriku kroonikas. Seal seisab, et ühel lätlaste hõimu (semgalite ?) linnuse piiramisel ronis linnuse vanem linnuse torni/müürile, ning *olles peast võtnud kiivri* kõnetas piirajate juhti. Sellepeale lasti talle ammust nool pähe, mistõttu ta ka suri. Miks pidi ta kiivri peast võtma et rääkida - ainult n.ö. pottkiivrit peab peast võtma et saaks rääkida (või siis kõvema häälega hüüda, olukorra kirjeldusest on selge et näost-näkku vestlust ei toimunud) - teistel tolleaegsetel kiivritel polnud näokaitset. Või oli tegu mingit sorti viisakusavaldusega ???
Et rikkamad tegijad - vanemad jms. olid hästi varustatud, selles vast kahelda ei tule.
Viisakusavaldus?
Võimalik, et siin on paslik meelde tuletada "auandmise" saamislugu - rüütel tõstis tervituseks kiivri visiiri, et näidata kes ta on
Kuna pottkiivril või näokaitsega "viikingikiivril" visiiri polnud - tuli see nähtavasti viisakusavaldusena peast võtta...
Kuradi tõbras see ammukütt.
Aga näitab ilmsesti, et vallutajad suhtusid kohalikesse kui "alaminimestesse". Mingi rüütlikoodeks poleks sihukest lasku lubanud.
Rüütliseadused kehtisid aga vaid "õilsate" suhtes.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Oli jah Põhja-Euroopas. Kui tollest ajast pärit hõbedaleidude rohkuse järgi otsustada. Tolleaegne Ojamaa saaks ehk veel konkureerida. Maa oli lihtsalt rikas. Ja ponnistused selle vallutamiseks tohutud. Ja veel, ainult loll läheb paarikümne aasta pikkusesse sõtta, selleks et kurjade sõdalastega vaest piirkonda alistada. Ikka maiste hüvede pärast.tsikkelröövel kirjutas:Lihtsalt vend mainis kedagi Liivimaa Hendrikut, aga vot sellist ei tea jälle mina
Samas, mis annab aluse spekulatsiooniks teemal, et siin oli mingi oaas võrreldes ümberkaudsete maadega?
Näib, et sina ei kujutad ette. Viikingiaja lõpus oli rõngassärk kaunis tavaline asi. Ja raske teha. Aga mitte nii raske. Päevas on võimalik üksi käsitsi teha 75 - 100 m terastraati. Lisa ca 3 minutit ühe kokkuneeditud rõnga kohta. Vaja on neetida aga iga viies, ülejäänud sepakeeviga, 1 rõngas ca 1 minut, kui abiline olemas.tsikkelröövel kirjutas:Kujutage hetkeks ette rõngassärgi valmistamiseks kuluvat aega
Ainult narrid teevad puust kui sellest palju paremat materjali -nahka- (ja miks mitte ka luud/sarvi) on laialt käes. Ja tollal oli nahka laialt käes.helmet-ss kirjutas:Jään ikkagi arvamuse juurde, et kindlasti oli ka puidust turvist
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
Miks?Julge hundi rind on ikka haavleid täis!
Ega rõngassärk ei olnud midagi imelist, kui väga tahetakse, notitakse ikka maha.
Või teine võimalus: arvati, et taara (või kes iganes see peajumal oli) on inimesele saatuse ette määranud, kui nii pole, pole ju mingit mõtet turvist muretseda.
Kolmas võimalus:ei olnud raha, et osta.
Ega rõngassärk ei olnud midagi imelist, kui väga tahetakse, notitakse ikka maha.
Või teine võimalus: arvati, et taara (või kes iganes see peajumal oli) on inimesele saatuse ette määranud, kui nii pole, pole ju mingit mõtet turvist muretseda.
Kolmas võimalus:ei olnud raha, et osta.
Nõus. Aga enne nooremat ja vanemat rauaaega oli ka teisi ajastuid! Aega kus rauda ei tuntud. Mis puutub nahkadesse ja luudesse siis neid kindlasti oli ja kindlasti kasutati neid kaitseotstarbel.Ainult narrid teevad puust kui sellest palju paremat materjali -nahka- (ja miks mitte ka luud/sarvi) on laialt käes. Ja tollal oli nahka laialt käes.
Vaatasin 1-päev m/f-i William Wallace'ist koomik M.Gibsoniga peaosas.
Jõudsin sellisele järeldusele, et vibusid võisid muistsed eestlased lahingolukordades tõesti suht-koht vähe kasutada.
1 asi on metsas lindu-looma küttida, teine asi lahingväljal suure kaarega vastasele nool pähe lasta ....
Ikkagi ei mahu see asjaolu hästi pähe - vibu oli ju ometi odav ja kergesti kättesaadav sõjariist ning väljaõpegi arvatavasti üsna kiireloomuline.
Raudmeeste vastu hää vahend nende trans. vahendite, e siis hobuste, vigastamiseks/surmamiseks.
Linnuste piiramisel/kaitsmisel minu arvates sootuks asendamatu.
Ja ometi heideti see vägev riist kõrvale ....
Jõudsin sellisele järeldusele, et vibusid võisid muistsed eestlased lahingolukordades tõesti suht-koht vähe kasutada.
1 asi on metsas lindu-looma küttida, teine asi lahingväljal suure kaarega vastasele nool pähe lasta ....
Ikkagi ei mahu see asjaolu hästi pähe - vibu oli ju ometi odav ja kergesti kättesaadav sõjariist ning väljaõpegi arvatavasti üsna kiireloomuline.
Raudmeeste vastu hää vahend nende trans. vahendite, e siis hobuste, vigastamiseks/surmamiseks.
Linnuste piiramisel/kaitsmisel minu arvates sootuks asendamatu.
Ja ometi heideti see vägev riist kõrvale ....
TÕDEONAJATÜTAR
Hr Sollmann kirjutas:
Samas on õige, et Hendrik ei kurda eesti vibuküttide üle.
Arvan põhjuseks selle, et Eestlastel puudus piisav massilahingute kogemus ja polnud eraldi väljakujunenud vibumeeste ametit nagu näiteks inglastel.
Ei osatud raudmeestele Agincourt-i teha...
No me ei tea seda kas ikka heideti - vibud kahjuks ei säili maapõues 800 aastat. Sellepärast ei tea me muinaseesti vibudest suurt mitte midagi.Ja ometi heideti see vägev riist kõrvale ....
Samas on õige, et Hendrik ei kurda eesti vibuküttide üle.
Arvan põhjuseks selle, et Eestlastel puudus piisav massilahingute kogemus ja polnud eraldi väljakujunenud vibumeeste ametit nagu näiteks inglastel.
Ei osatud raudmeestele Agincourt-i teha...
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Et mingi 100- 200 naelase vibuga vastast lasta, on vaja pidevalt harjutamist.corvus kirjutas:Eestlaste vähest vibukasutamist toetab kaudselt fakt, et 12-13 sajandi kihistusest on Eesti linnustest leitud väga vähe metslooma luid. Kuna põllumajandus oli põhiline, siis enam lihtsalt ei olnud tarvis toidu saamiseks mööda metsi loomi jahtimas käia ja viikingite ajastu vibu "renessanss" (sarveotsad, mida siit leitud on väga sarnased viikingite -ka inglaste- vibutugevdustele) nägi peatselt ka Eestis vibu mandumist marginaalseks nagu see toimus mujal meie lähipiirkonnas.
Läti Hendrik mainib eestlastest vibulaskureid vaid üks kord...
Kuna jahipidamise ja siis ka vibulaskmise traditsioon taandus, siis plnd ju ka korralikke vibukütte lahigusse kaasa võtta. Kahjuks.
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
Keegi vist ütles, et Euroopas avastati sel ajal arvestatavad hõbedamaardlad (vabandan kui eksin). Ehk on põhjus ka selles, et sõjad laastasid maad varasemast rohkem?corvus kirjutas:lihtsalt kommentaariks: 12-13 sajandid on siinsete hõbeda leidude hulgaga ikka suhteliselt tagasihoidlikumad, kui varajasemad paar-kolm sajandit,
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 19 külalist