Mina küll nii ei arva, et üldise käsitluse järgi on ordu, Rootsi ja Poola meie ning Pihkva jm vene on võõras. See Sinu 'üldine käsitlus' on kohati üsnagi selektiivne - Valga, Narva, Ruhnu, Setumaa jms ja suurematest piiripealsetest juhtumitest hüppab mugavalt üle. Ja seni pole ka rahuldavat selgitust, miks me nt tänapäeval käsitleme Värska kanti Eesti alana, aga ei käsitle selle ajalugu nt 16. sajandil Eesti ajaloona.corvus kirjutas:a) üsna selgelt eksisteerib täna üldine käsitlus, mis lubab erinevatel perioodidel (tinglikult muinasaja lõpp; keskaeg, uusaeg ja kuulumine Vene impeeriumi koosseisu) liigitada teatavatel juhtudel meie kuuluvust või meie omadeks sinu mainitud suurusi (ordu; Rootsi; Taani jne). Miks see nii on? Vastasseisude ajal idanaabritega (näiteks Novgorod; Pihkva; Moskva) on see lihtsalt nii täna välja kujunenud, et meie käsitluses on "nemad" ja on "meie". Kas siis meie pool on seda geograafiliselt või on meie pool ka lausa füüsiliselt. Nemad on seal ja meie siin.
Kui me vaatame ennast ümbritsevat keskkonda täna, siis me näeme ja tunnetame seda seotust kõikjal. Ehituskultuuris; keeles ja ka usuga seotud praktikates. Isegi 1721.aasta ja pikk Venemaa koosseisu kuulumine ei muutnud seda (kui me jätame selle sibulakupli Toompeal ja teatavatel põhjustel üle Eesti külvatud väiksemad õigeusukirikud tähelepanuta). Teiseks aspektiks, miks ma kasutasin sõna "meie", on see et me sinuga elame sellel "meie" territooriumil ja sellel "meie" territooriumil olid üsna pikalt üsnagu stabiilsed piirid. Keskajal ja vara-uusajal. Ja üsna selgelt oli tollases eliidis ka neid, kelle lähem sugupuu uurimine tollal, oleks lubanud neid liigitada meie esivanemateks, kes nö saksastusid. Aga jumal temaga selle eliididga, üsna selgelt pidas ka valdav osa talupoegkonnast idapoolset substantsi "nendeks", samas kui ennast käsitelti osana "meie" nö süsteemist. Et see süsteem oli sinna muukeelse seltskonna poole kaldu ei tee olematuks seda, et oma paika talupojad enamasti selles "meie" süsteemis aktsepteerisid.
Vaatame ka varasemaid kaarte (16.saj.) ja me näeme, et muinasaja lõpu nö meie (s.o. piirkond, mida me täna kutsume Eestiks) mõjusfääri piirid (niipalju kui me neist teame) said uute tulijate poolt pandud paika üsnagi täpselt. Petseri ei kuulunud siis meie piiridesse ja ei kuulunud ta sinna ka muinasja lõpul. Nimeta seda pealegi Eesti alaks. Teglikult peaks seda nimetama sel juhul tinglikult eestlaste alaks. Aga neil aladel on selline loll omadus olla mitte laulatatud ühe või teise rahvusega staatiliselt vaid nad võivad dünaamiliselt oma etnilise kuuluvuse (või juriidilise) kontekstis muutuda hoopis kellegi teiste aladeks. Petseriga just selline asi juba muinasaja lõpus toimus. Mitte ajutiselt vaid permanentselt v.a 20 aastata EW koosseisus.
Võid ka Ivangorodi Jaanilinnaks kutsuda, aga ega ta rohkem meie omaks sellest ei saa..
Nagu Läti poolel ka Cesis-Võnnu. Aga vot Valga piirkonda võime me tinglikult siiski nimetada osaliselt meie "omakas" (lihtsalt on kujunenud nii välja, et piirkond, mis oli veel lähiminevikus selline tore kakskeelne ala oli "meie" oma nii lätlastele kui ka eestlastele - ning minu arust on Valk/Valga linn ilmekas deklaratsioon sellest omapärast) nagu ka see koht, mida me täna nimetame Narvaks. Narva jõgi oli see, mis jagas meie maailmu pikalt idaks ja lääneks (koos kahe kindlusega, mis seda kõige ilmekamalt illustreerivad). Lühike Rootsi laiutamine väljaarvatud. Ennem olid seal taga Novgorodi mõjusfääri kuuluvad alad ja pärast juba Moskva omad. Mida ka parima fantaasiaga on, vähemalt minul, raske nimetada "meie" oma. Sest kauges minevikus oli ta ka juba "nende". Mitte slaavlaste oma aga ühe sugulasrahva ala.
Ruhnu - oleks ta täna läti ala (näiteks oleks ta 1917.aasta administratiivjoone tõmbamisel ja hilisemal omavhelisel jagelemisel läinud Läti alla), siis me räägiksime tema "meie omaks" olekust sama tinglikult nagu Cesis-Võnnust. Seda enam, et sealsetel elanikel polnud kuni nõukogude võimu tulekuni, valdavalt eesti keelest (või läti omast) sooja ega külma. Rannarootsi keelt rääkisid hoopis. Ja kui peale nõukaaja tulekut oleks ta läinud lätlastele, siis kes oleks seda pidanud protesteerima? Need 8 eestlast (tegelikult vist jäi sinna 1944.maha ainult paar inimest), kes seal elasid (võrreldes c.250-300 rootslasega)?
Sinu seisukoht on, et see polnud 'Sinu' (ordu, piiskopi, Rootsi, Poola) ala. Minu seisukoht on, et see on 'minu' ala ('muinas-Eesti' ja EW).
Kahjuks ei saa teada 13. saj inimese piiritunnetust, seega pean (ja Sina pead ka) seda tegema 21. saj seisukohalt. Kuna 'muinas-Eesti' piiridega on lugu segane, ongi minu jaoks kriteerium EW piir.
Oled ehk lugenud Leo Reissare "Setumaa läbi sajandite"? Minu teada küll ainuke teos, mis vaatleb selle piirkonna ajalugu läbi 'setu vaatenurga'. Eks tema varasema arheoloogia osa tuleks kriitilise pilguga üle vaadata (mina pole selles pädev) ja muudki annaks õiendada...aga nt tema viide Pihkva piirinihutamisele 1230. a-l Optjoki jõelt Mädajõeni (millega Petseri ala kinnistati Pihkvale) on tähelepanuväärne küll.
Mis parata, meil on erinevad Eestid. Selle Sinu oma piir on ainult tänapäeva mõistes hägune...aga minu küsimus oli minu arust ikkagi korrektselt esitatud...
