Halvdan Valge - Norra viiking, kes langes Eestis

[drachenheim]

Halvdan Kvite (Valge) Haraldsson (ca 888- ) oli Norra kuninga Harald Kaunisjuuse (ca 850 – umbes 933) poeg. Snorri Sturlusoni Heimskringla saaga järgi oli Halvdan Valge Trondheimi kuningas, kes langes viikingiretkel Eestimaale (drept på vikingeferd i Estland).

[Norman Vallutaja]

Kaasaegne Hakonarmal nimetab poegade arvuks 9 ( Haakonit ootab Valhallas kaheksa venda)
Valhallas ootab Haakonit 8 venda - see võiks ehk tähendada seda, et tal on 8 SURNUD venda ja võib (aga ei pruugi) olla veel määramata kogus vendi (ja õdesid)

[Norman Vallutaja]

Tõepoolest on nii põhjalikule käsitlusele midagi lisada raske, oponeerimisest rääkimata. Siiski võiks üritada kivist veel piisakese vett välja pigistada ja juhtida tähelepanu sellele, et Harald Kaunisjuuse isa ja vaarisa olid mõlemad Halfdanid, seega oleks Halfdan/Halvdan väga loogiline pojanimi ka Haraldi jaoks.
Kuidas üldse saaks olla võimalik, et isal on kaks poega, kes mõlemad kannavad ühtesama nime ning neid eristab vaid hüüdnimi? Kusjuures need on võrdlemisi tähendusrikkal moel vastandlikud - valge ja must. Kõigele lisaks on neil veel ema ühine ja mõlemad olnud Trondheimi kuningad. Isal kahe ühe nimega lapse esinemine tegelikult pole tavatu, ka Eestis on olnud pruuk, et varasurnud lapsukese nimi antakse uuesti järgmisele samast soost lapsele perekonnas. Kuid varasurnud lapsukesele ei panda ju ometi sellist vägevat iseloomustavat hüüdnime nagu näiteks must- noh, kui ta muidugi pole just neegrilapsuke. Selle viimase võimaluse võib vist antud juhul kõrvale heita.
Seega tundub, et mõlemad Halvdanid on elanud täisealist ja täisverelist elu nii 250-300 aastat enne kirjapanekut.
Just seda ajafaktorit arvesse võttes olekski ahvatlev välja pakkuda hüpotees, et tegelikult on tegemist ühe ja sama isikuga. Ajaga asjad muutuvad, ka kirjapandud faktid muutuvad ilukirjanduseks. Muiste arusaadav olnud väljend kaotab oma vihjelise tähenduse ja muudab tulevikus teksti mõtet nii, et ilma erihariduseta ja -ettevalmistuseta ei suudagi enam kunagist mõtet üles leida. Oletame, et Snorril olid kasutada mõned Haraldiaegsed kirjalikud allikad, mida meieni säilunud pole. Snorri jaoks oli tegemist väga kauge minevikuga. Kui nüüd üks tekst kirjeldab Halvdani nooremena, teine vanemana, siis polegi võimatu, et noore mehena uhke musta juukselakka omanud mees võiks keskealisena olla juba täishõbedane. Siinkohal võin näiteks tuua ja kuningate ritta suruda enda tagasihoidliku isiku. Minu must lakk muutus mulle teadmata põhjusel valgeks juba 20-nda eluaasta paiku. Võib-olla läks Halvdanil samuti? Kui tema isa liignimi oli Kaunisjuus, siis küllap seda juukseilu võis ka poegadele kanduda ning miks mitte ei võidud vähemalt ühte neist identifitseerida mingi juusteomaduse kaudu?

Teine võimalik seletus kummalisele faktile oleks, et Haraldi poeg ja Haraldi isa, kes mõlemad kannavad ühesugust nime ja hüüdnime Halvdan Must, on üks ja sama isik. Pealegi, mõlema Halvdani ema nimi on Asa

Kahjuks hüpoteesi tõestamiseks eriti mingeid võrdlevaid ajaskaalal jälgitavaid sündmusi võtta pole. Vähemasti neti kaudu pole "vennaksed" kuigi hästi leitavad. Seetõttu jääb see hüpotees muidugi vähimalgi määral tõestamata.

[Norman Vallutaja]

Haakonit ootab Valhallas kaheksa venda Kui Valhallas ootab 8 venda, siis ikkagi pole see ju jäägitult ainuvõimalik ja tõene arv. Kui me lähtume genealoogiliste aspektide hindamisel saagadest ja selle kaudu põhja religioonist, siis peaksime vendade arvu määramisel kindlasti teadma kuimitu venda sattus elu lõppedes Hel-i.