Tekkis selline küsimus, et kui hakati rajama 18.-19. sajand mõisaparke ja euroopalike häärbereid, siis kuidas toimus Eesti talupoegade kaasamine nende ehitamisse ?
Kas nad olid palgatöölised või käsutati mõisakorras suuremahulisi töid tegema (enne kui pärisorjus kaotati)?
Mõisate rajamine
Mõisate rajamine
Unforeseen consequences
Re: Mõisate rajamine
Oleneb, millisest ajast me räägime. Kui me räägime ajast enne pärisorjuse kaotamist (Eestimaa 1816, Liivimaal 1819), siis loomulikult ei olnud mõisaomaniku ja talupoegade vahel mingit palgasuhet. Kui me räägime ajastust peale pärisorjuse kaotamist, siis ka see ei tähendanud enamikus rahasuhte tekkimist. Nimelt talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata, mida tuli edaspidi rentida mõisnikult. Ning pikka aega oli levinud teorent, mitte raharent, st oma talumaa kasutamise eest tuli mõisas tegu teha.Roamless kirjutas:Tekkis selline küsimus, et kui hakati rajama 18.-19. sajand mõisaparke ja euroopalike häärbereid, siis kuidas toimus Eesti talupoegade kaasamine nende ehitamisse ?
Kas nad olid palgatöölised või käsutati mõisakorras suuremahulisi töid tegema (enne kui pärisorjus kaotati)?
Iseasi on see, kas ja millises mahus oma talupoegade tööd mõisahoone ehitamiseks kasutati. Kui kasutati spetsiaalsete ehitusmeistrite abi (kes polnud ka enne pärisorjude kaotamist tihti pärisorjad), siis oli ikkagi suhe rahaline. Hoone ehitamine on ju oskustöö, mida tavaline talupoeg vaevalt teha alati oskas. Muidugi oli mõisaomanikke, kes põhimõtte pärast koolitas just oma talupojad ehitajateks välja ja välist tööjõudu ei kasutanud. Üks selliseid oli 19. sajandi keskpaigas Heimtali mõisa omanik Peter Reinhold von Sivers.
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Loomulikult rakendati pärisorjadest talupoegi kõikide mõisa tööde juures, milleks neid kasutada sai (st v.a. keerukamad oskustööd).Roamless kirjutas:Seega siis võisid talupojad töötada nö. maa kasutamise eest. Kuid kas pärisorjuse ajal sunniti talupoegi nt. tegema mingeid kaevetöid või materjali vedu?
Ja kas need talupojad, kes ehitasid Heimtali mõisa, said mõisniku käest palka või anti hoopis malka.
Mis malka puutub, siis see teema on 20. sajandi (ajaloo)kirjanduses ülepaisutatud. Loomulikult ihunuhtlust kasutati, aga see oli pigem erand kui reegel. Ja olenes see nii mõisnikust (st tema maailmavaatest ja iseloomust) kui ka talupojast (tema suhtumisest töödesse).
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Tegelikult oli pärisorjus Eesti maapiirkondades 18. sajandil üsna üleüldine, v.a. ehk Naissaar ja Ruhnu saar.corvus kirjutas: eriti kui arvestada, et Eestis asuvad paljud piirkonnad aladel, kus läbi sajandite pärisorjade arv oli väga väike või puudus üldse (nt. mõned rannarootslastega asustatud piirkonnad)
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
... aga näiteks Vormsi rootslastest talupojad olid von Vormsi Suuremõisa von Stackelbergi omandusajal alates 1748. aastast küll pärisorjad. Kuigi jah, seda aega mäletavad vormsilased küll mitte eriti hea sõnaga...corvus kirjutas:
Lisaks Naissaarele ja Ruhnule oli näiteks ka Noarootsi enamasti asustatud vabade rootsi rahvusest elanikega, nagu ka Hiiumaa nagu ka Pakri saared...
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist