www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 27 Mai, 2020 15:41

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 44 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2020 2:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 26 Jaan, 2015 22:42
Postitusi: 103
stingeritest, nii palju kui frantzus nendest teadis. esimene info et miskit tõsist seal taevas lendamas oli kuulis frantzus aastal 1985 suve lõpu poole mitte ametlikult willises enne kui hospidali sattus, peale seda oli infoliin kinni. aastal 1986 sügis. itogovaja proverka, mida tehti iga poole aasta tagant, st et meie väeosa asjapulk zampotehi isikus käis kontrollimas teise väeosa automajandust, seekord Nilki lennubaasi automajandust, vastavalt pädevusele, auditeerimine tänapäevaselt. juba hommikul oli sealne rahvas veits ärevil, kuna luurelennuk kahe mehega pardal kadunud. ma ei tea mis tehnikat seal kasutati, arvatavasti mingi SU oli. järgmine info oli et polgukomondör läks isiklikult meeskonda otsima, lennukiga muidugi, järgmine info et komandör ka pildilt kadunud :dont_know: :dont_know: . lõuna käes, frantzus koos kapteniga lõunatamas lendurite sööklas nagu kontrollijatele ette nähtud, valgete põlledega tibid teenindamas, üle pika aja nägin nuga-kahvlit prae kõrval; mingi hetk keegi hõikab et " komandira naschli" ja söökla jookseb tühjaks lenduritest. kuna frantzus lendur ei olnud, pigem "zaljotsik", sõin oma prae rahulikult ära, ja siis läksime kapteniga välja uurima mis toimub. vot mehed, seda pilti oleks tahtnud filmida! miski kümne minuti pärast lendab MI-8 kohale ja maandub, ja teda turvavad kaks " krokut", ronib siis pealik kopterist välja ja kukub kõike kallistama, endal kiiver peas, õnneks frantzus oli suht kaugel :D . ma ei tea miks need lennukid alla kukkusid, Taschkenti nad vaevalt pommitamas käisid, ja kivikirvega neid alla ei too.. :dont_know: kui seostub teemaga siis palun kustuda; kui mitte siis las olla... :D

P.S. samal lennuväljal nägin kuidas "krokud" harjutasid varbapeal õhkutõusu suvel :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2020 12:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 808
Stingerite ilmumine väga palju kaotusi ei suurendanud Wiki

Kuid peamine probleem (mõju) olevat olnud see, et hakkati lendama kõrgemal, mis oluliselt vähendas efektiivsust ja täpsust, eriti ründelennuväe puhul, mis niigi ei hiilanud sellega ja pommitas liiga sageli omasid.

Ega lennukeid/koptereid toodi alla ka mägedes olevate raskekuulipildujatega, samuti oli mässuliste käes mingis ulatuses Strela-2htesid.

Meil 85 või isegi 86 kevad, stingeritest juttu polnud (või vähemalt mina ei kuulnud, lennukoosseis, rääkis Pakistani lennukitest kes pidavat käima neid alla tulistamas). Räägiti ka müstilisi jutte ameerika eriväelastest kes olevat afgaanideks riietatud. Kuid siin said kuulujutud alguse pigem sellest, et mingi palju elas afganistanis ka "valgeid" (nägin neist mõnda ka ise) ning mõned neist võisid dushmanide poolel sõjategevusest osa võtta.

Lisaks muidugi lõputud jutud sissiarmeedest, kes kusagil mägedes pesitsevad (pea iga suurema mäe kohta, oli kellelgil selline jutt). Lisaks liikusid veel erinevad versioonid Salangi tunneli kohta (kuigi see toimus 82 aastal) ja sellest, kuidas kusagil olevat mingi kolonn täiega maha võetud (need hirmujutud olid rohkem meie spetsiifika).

Mittesõjalised kuulujutud tiirlesid peamiselt nõukogude tsiviilkontigendi eluolu üle. Mis pidi olema lilleline (eks see oli rohkem selline hetkeolukorra kadedus, sest vaevalt meie seas leidus tegelasi, kes oleks peale teenistuse lõppu soovinud tsiviilidena "tagasi" tulla).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2020 14:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 2847
Xender kirjutas:
Eks see on mind häirinud ka paljude teiste sõdade mälestuste juures, kus tekib justkui tunne, et osalenu teadis üldist taktikalist seisu. Meil oli üldiselt sellal ikka väga väike ettekujutus, mis tegelikult toimus üldisemalt. Kuid miks minna nii kaugele, mõnikord sõidule minnes, ei tutvustatud meile isegi teed, rääkimata maastikust, ohtudest, veosest vms. Sõida lihtsalt kolonni juhtmasina taga …


Mind huvitab, et
- Kuidas toimus kolonnide ja nende kattemeeskondade komplekteerimine?
- Kas ja kuidas harjutati ka enne kattemeeskonnaga kokku?
- Kas olid paigas mingid standardprotseduurid?
- Milline oli planeerimiskäsk? Kas seda üldse oli?
- Kas oli saada ka mingit luureinfot, et seal ja seal sellised duhhid tegutsevad jms?

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2020 17:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Mai, 2007 22:09
Postitusi: 449
Asukoht: Eesti
Argument, et 'BMP jaoks oli see vale sõda ja Euroopas oleks paremini läinud, sest vaenlase suunas alati otse' on küsitava väärtusega. Ei usu, et asustatud alaldel, metsamaastikul jne. sõdides oleks suudetud taktikalisel tasemel vältida seda, et keegi külje peale satub. Eriti kui punase poole plaan oligi just tugevamatest punktidest 'mööda voolamine' ja nende puhastamise teisele ešelonile jätmine.

Masin on võimatute kompromisside tulemus - palju relvi ning väike ja peab ujuma - sellest siis vajadus kõige õhukeseks viilida. Ja tulemuseks masin mis on haleda soomusega ja ujub vaid sümboolselt - õppustel, kus veetakistust ületatakse näeb seda maabumas eranditult ülilaugel ja ilmselgelt eelnevalt ettevalmistatud-puhastatud kaldal.


Kui palju oli tehnika omaloomingulist täiendamist? Nt. kilpide, vaateavade, relvastuse vms. lisamine. BMP tornile kopteri raketiheitja lisamist olen (pildilt) näinud, järsku akf. Xender mäletab veel mõnda huvitavat leiutist.

_________________

Kui tahad viidata vastase propagandale, tee seda arhiivlehe abil! Ära kogu vaenlasele klikke!
http://archive.is/ https://archive.org/web/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2020 19:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10243
Asukoht: Metsas / Ämbris
Afgaani jaoks toodeti 80-ndate algusest (alates 1981) mudelit BMP 2D lisasoomuse ja ekraanidega. Väidetavalt esimesed BMP-d saadeti Afgaani üldse 1982 alates.

Kontseptsioon, milleks BMP-d kasutada ja milleks ta mõeldud on, on muidugi midagi muud, kui mingite konvoide saatmine ja julgestamine.

:roll:

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2020 20:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 588
Roamless kirjutas:
Mind huvitab, et
- Kuidas toimus kolonnide ja nende kattemeeskondade komplekteerimine?
- Kas ja kuidas harjutati ka enne kattemeeskonnaga kokku?
- Kas olid paigas mingid standardprotseduurid?
- Milline oli planeerimiskäsk? Kas seda üldse oli?
- Kas oli saada ka mingit luureinfot, et seal ja seal sellised duhhid tegutsevad jms?

Meile teatati lõunasel razvoodil, homme lähete ja see oli kõik mida teadma pidi. Said oma nodi ja hommikul väljasõit. Kohale jõudes selgus mis värk on. Standartne protseduur oli võimalikult palju kasulikku kaupa masinasse toppida (söök, vedelik (joogiks tavaliselt koljutska tee), laskemoon, midagi mida saab maha võib olla müüa.)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 18 Mai, 2020 11:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 808
- Kuidas toimus kolonnide ja nende kattemeeskondade komplekteerimine?

Meie motoriseeritud jalaväepolgu üks peamisi ülesandeid oligi kolonnide julgestamine. Mingit sisemist komplekteerimist polnud. Vastavalt kolonni suurusele ja tähtsusele, määrati kusagilt kõrgemalt kattemeeskonna suurus. Eks meie ülemustel mingid plaanid ka olid, kuid üsna sageli, püüti lihtsalt jooksvalt kinni neid kes olid „vabad“ ja ette jäid.
Selle põhjuseks oli muidugi planeerimise suhteline võimatus – kuna, see millal me täpselt tagasi oleme (kui vahejuhtumeid oli palju võis 3 päevane reis venida ka 5 päevaseks) ja millistena me tagasi olema (isegi mul õnnestus ükskord tankiga välja sõita. aga tagasi loksuda BMP peal istudes), oli väga raske ennustada.

Mingi komplekteerimise moodi asjas tehti veidi siis kui olid tähtsamad personaaliveod (kas sõjalise või tsiviil) siis sinna vaadati selgema silmavaatega tegelased kokku.

- Kas ja kuidas harjutati ka enne kattemeeskonnaga kokku?

Kuna allüksused ja isegi meeskonnad erinesid pidevalt, rääkimata sellest, et paljudest sõitudest saime teada paar tundi või heal juhul ööpäev ette siis mingit eelnevat kokkuharjutamist polnud. Muidugi ei viitsinud keegi ka kõrgemalt pool sellega mässata.

- Kas olid paigas mingid standardprotseduurid?

Peamiselt olid meil kokkulepitud, kuhu poole mingid masinad „vaatavad“ ning suitsukatte tegemise kord. Samuti miinidega käitumine (näiteks kui keegi miinile sõitis, võtsime sisse lahingupositsiooni, sest sellele võis järgneda rünnak). Jalaväel oli veidi rohkem asju kokku lepitud, kuid üldiselt oli see kaunis kaootiline, sest ka rünnakud ei allunud mingitele standartprotseduuridele.

- Milline oli planeerimiskäsk? Kas seda üldse oli?

See võis olla kusagil kõrgemal pool, meil anti üldiselt teada, et sõit sellisel kellajal (millele võis reaalselt alati tunnike … kaks otsa liita), viskasime oma koli kokku, kolonni moodustamisel anti teada, mitmes masin oleme ja ehk mainiti veel üht – teist juurde (mõnikord).

- Kas oli saada ka mingit luureinfot, et seal ja seal sellised duhhid tegutsevad jms?

Ainus luureinfo mis meil oli, oli tavaliselt peale masinate kolonniajamist teepoti juures passimisel ja suitsetamisel vahetatud kuulujutud. Võimalik, et kõrgemal poolele midagi ikka anti teada.

Nagu ütlesin, et tavalise sõdurina (või tankistina) oli meie olukorrateadlikus suhteliselt väike, isegi selles suhtes mida meie tegime, rääkimata veidigi laiemast olukorrast.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 18 Mai, 2020 21:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 2847
Ma küsin siis veel.

-Kas kolonnile määrati ülem? Kes keegi koordineeris kolonni sõidu ajal tegevust?
-Kas pihta saanud T-62 jäi maha või hiljem orgunniti ka äratoomine?

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 19 Mai, 2020 12:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 808
Tavaliselt oli kolonni ülemaks väiksemate puhul kapten, suuremate puhul major või isegi polkovniku auastmes tegelane. Kuid nendega mul polnud rohkem kokkupuudet, kui raadio teel mõningad ettekanded. Eks nemad ka organiseerisid kuidagi ka sõitu ja tegelesid muuga (pidasid sidet õhuväega näiteks), arvtavasti oli põhiorgun kusagil kõrgemal pool. Näiteks julgestusmeeskonnad (tähtsamate saadetiste korral, visati kopteridessandid enne maha ohtlikumatesse kohtadesse, enne kui me sealt läbi sõitsime). Meie tankirühma ülem, leitnant Kovaljov suhtles nendega vahetumalt.

Ühesõnaga ei olnud ma polkovnik brežnevi kaliibriga tegelane, kelle käest tuli stalin küsima, kuidas organiseerida pealetungi rindel.

Minu mahapõlenud T62 vinnati nii nädal hiljem baasi tagasi. Kus see kanti maha kui kulunud masin (sellel 85 aasta suvel - sügisel olid meil masendavad kaotused ning kui hukkunuid polnud, prooviti kõik kaotused kuidagi teisti maha kirjutada).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 19 Mai, 2020 14:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 26 Jaan, 2015 22:42
Postitusi: 103
mäletan meeste juttudest et oli suur probleem kui mägedes rünnati kolonni altpoolt, raskemad torud nii alla ei paindunud kui vaja, sõdurid saavad küll peitu aga tehnika nagu lasketiirus serpentiinil, kas neid olukordi lahendasid ainult kopterid või oli ka muid nippe? juttude järgi aeti tank külgepidi mäkke et toru allapoole saada :D , aga siis jääb ju tee serv ette :dont_know: . eks jutte oli igasuguseid, aga probleem ju olemas..., keeruline ju kogu teekonda ette kaardistada ja dessandid maha panna, eks need kogemused tulid ikka vere hinnaga :(


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 20 Mai, 2020 17:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 2847
- Kuidas toimus haavatute evakuatsioon? Kas ja mis tingimustel oli kopterilootust?
- Kui duhhid ründasid kas siis oli ka mingit kesksemat kolonniülema/rühmaülema poolset juhtimist või otsustasid jaoülemad iseseisvalt, et nüüd kappame selle mäe otsa?
- Kes õhu/kaudtuletoetust küsis, kui duhhe töödelda vaja oli?

- Kas kütuseveoki juhiks määramine oli karistuseks?

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 22 Mai, 2020 12:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 808
Kuidas toimus haavatute evakuatsioon? Kas ja mis tingimustel oli kopterilootust?

Meil oli kolonnis üldjuhul kaasas meditsiini АС-66 või mõni muu sarnane, kuhu peale tõsteti haavatud ja seal anti neile abi.
Kui haavad olid eluohtlikud ja vajasid koheselt haiglat siis telliti järgi ka kopter (kui selle võimalus muidugi oli). Kuid üldiselt tehti seda rünnakupaigast eemal ning maaala julgestati eelnevalt ära, kuhu kopeter maanduda saaks.

Kui kopteri kasutamise võimalust polnud või oleks selleni läinud väga kaua aega võidi kannatanud eraldi toimetada lähimasse haiglasse (julgestuseks anti kaasa näiteks mõned bmp-d) vms. Olenes kohast ja olukorrast.

- Kui duhhid ründasid kas siis oli ka mingit kesksemat kolonniülema/rühmaülema poolset juhtimist või otsustasid jaoülemad iseseisvalt, et nüüd kappame selle mäe otsa?

Kõigepealt kui rünnati, üldiselt tegutsesime ise oma parima äraarvamise järgi rünnaku tõrjumisel. Meie side ja muid võimalusi arvestades oli see ka ainuke loogiline tegevus.

Kui kusagil tekkis pikem tulevahetus (mida juhtus harva, sest üritati tavaliselt meie poole oma RPGd, salved ja lindid ära tühjendada ning jooksu pista) siis selle koha mahavõtmisega tegeles üldiselt mõni rühmaülem - aktiivsem jaoülem. Kui kolonni ülem oli lähedal, siis ka tema "juhtis vägesid".

- Kes õhutoetust küsis, kui duhhe töödelda vaja oli?

Kolonniülem, läbi oma sidemehe. Selle õhutoetusega oli tavaliselt nii, et selleks ajaks kui see kohale jõudis olid kõik juba jalga lasknud või tulevahetus teistpidi lahenduse leidnud. Mõnikord oli helikopteri saatemeeskond meile määratud (mingite kohtade läbimisel) siis sellisel juhul oli neist palju abi.

Suhteliselt kasutu meie jaoks oli ründelennuvägi, mis pommitas faktiliselt sihtimatult (mitte, et ilma arvutijuhitava sihikuta saaks raudpommidega millelegi väga pihta) . Nende puhul oli kasuefekt rohkem psüholoogiline. Hilisemate aastakäikude käest olen kuulnud, et mingi aeg 86 – 87 aastal kui nad hakkasid kõrgemal veel lendama ja täpsus veelgi vähenes, oli ründelennuvägi omadele isegi ohtlikum kui vaenlastele ning üritati kasutada ainult siis kui omasid lähedal polnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 26 Mai, 2020 17:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 26 Jaan, 2015 22:42
Postitusi: 103
kui pikk oli ühe päeva tripp? suvel selle temperatuuri juures ikka täitsa tappev, lihtsalt ei kesta füüsiliselt. naaberväeosa eestlastest bensiinivedajad ütlesid et ca 250 km oli päevatöö, järgmise jaotuspunktini, nemad sealt edasi ei sõitnud, tulivad jälle tagasi. see oli umbes poolel teel Termezist Kabuli, seal nad vahetasid haakeid ja tulid tühjade tünnidaga tagasi. Salangini nemad ei käinud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Afganistan 1979- 1989
PostitusPostitatud: 26 Mai, 2020 23:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 808
Keskmine liikumiskiirus oli teedel ideaaloludes kusagil 35 - 40 km tunnis (T62 jooksis hea teepeal kusagil 50 km tunnis üldse välja). Mägedes, kus õhk oli hõre, võttis T62 mäkke tõustes (mis võis kesta mitu km) kusagil 10 - 15 km tunnis üldse välja. Me olime kõige aeglasemad masinad kolonnis üldjuhul ja meie järgi oli tempo.

Üldiselt oli iga 3 tunni tagant sellised pooletunnised peatused (vaatasime selle ajal tehnika üle) ning üks pikem söögipaus keskpäeval.

Lisaks oli osades kohtades ummikud (jah, isegi seal polnud neist pääsu).

Päevas sõitsime üldjuhul 200 km ringis, kui sõitsime tasasel teel, polnud vahejuhtumeid ning midagi ära ei lagenunud. Kui oli asja mägedesse, siis seal võis päevatempo olla mingi 100 - 150 km. Seda siis ideaaloludes. Tavaliselt vähem.

Sõit Termezist (see asub Usbekistanis) Kabuli (kusagil 500 km) võttis meil aega 4 päeva (selle sees siis ka baasikeste külatused, mis olid teede ääres). Kuid tavaliselt oli meil marsuudiks Kabul - midagi muud (Bagram, Jalalabad, kandahar jne teed ja baasikesed nende lähedal).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 44 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt