08. märts 2016 00:10
Kaivo Kopli,
kaivo.kopli@epl.ee
Eesti Päevaleht
Küprose mõlema poole juhid arvavad, et on parim aeg ja võib-olla ka viimane võimalus saar ühendada.
„Peaaegu kõigil Küprose türklastel on nüüdseks Küprose kodakondsus ja nad ei kasuta enam Põhja-Küprose Türgi Vabariigi kodakondsust. Paljudel inimestel on kolm või neli passi – Türgi, Türgi-Küprose, Küprose ja Briti. Kodakondsuse tasandil on taasühinemine seega juba toimunud,” tõdes Türgi ajalehe Zaman korrespondent Samim Akgönül kohapeal meeleolusid uurides.
Lõhestatud Küprose mõlema poole presidendid arvavad, et sel aastal peetavad läbirääkimised on parim, aga võib-olla ka viimane võimalus külmunud konflikt ületada ja saar föderatsioonina ühendada. Muidugi kui rahvahääletus selle nii põhjas kui ka lõunas heaks kiidab.
„Kui ühendamine taas nurjub, oleks see tõenäoliselt viimane katse,” ütles Türgi-Küprose president Mustafa Akıncı, kelle ametisse valimine eelmisel kevadel avaski nn võimaluse akna.
Kui ühendamine taas nurjub, oleks see tõenäoliselt viimane katse.
Pärast viimatist suuremat saare ühendamise katset 2004. aastal – kui Küprose türklased sellega referendumil nõus olid, kuid kreeklased vastu hääletasid –, tähendaks veel üks läbipõrumine Akıncı arvates seda, et lõhestatus põlistub.
„Praegune aeg on kõige soodsam, laseb meil lõpuks kokkuleppele jõuda ja sellele vastuvõetamatule olukorrale lõpp teha,” nentis ka Kreeka-Küprose ehk Küprose Vabariigi president Níkos Anastasiádes ja kinnitas, et läbirääkimised on intensiivistunud eriti pärast Mustafa Akıncı ametisse valimist.
Mida teha Türgi vägedega?
Olukord pole siiski kerge. Üks keerulisemaid küsimusi on, mida teha Türgi vägedega, mis ühelt poolt vaadates on okupeerinud, teise poole hinnangul aga kaitsnud Türgi-Küprost üle 40 aasta. Paljud Küprose türklased peavad Türgi vägesid endiselt kaitsjateks ja Türgi on andnud mõista, et kavatseb selle rolli säilitada ka edaspidi. Kuid kõiges muus on Ankara tagaplaanile tõmbunud, lasknud küproslastel endil kõnelusi pidada ja taasühinemisele toetust väljendanud.
Saareriik lõhenes 1974. aastal pärast invasiooni, mille Türgi Küprose türklaste kaitseks korraldas. Sellele eelnes Kreeka mahitatud sõjaline riigipööre, mille eesmärk oli võtta kreeklaste enamusega Küpros tollal Kreekas valitsenud hunta võimu alla. Riigipööre küll ebaõnnestus, kuid saare põhjaosa jäi Türgi võimu alla.
1983. aastal kuulutati seal välja iseseisev Põhja-Küprose Türgi Vabariik, mida on tunnustanud ainult Türgi. Küprose Vabariik ühines 2004. aastal tervenisti Euroopa Liiduga, kuid klausliga, et Türgi-Küprose poolel on EL-i õiguse kehtimine peatatud.
See pole takistanud sealsetel elanikel võtta ka Küprose passi, et kasvõi EL-is hõlpsalt ringi liikuda, sest Küprose Vabariik ei tunnusta Türgi-Küprost ja käsitleb selle elanikke ikkagi enda kodanikena. Kunagi väga pingeline vastasseis, mille leevendamiseks loodi kahe poole eraldusjoonele ÜRO rahuvalvajatega puhver- ala, on juba üsna ammu vaibunud. Inimeste ühelt poolelt teisele liikumist ei takistata. Sellegipoolest on tegemist justkui lõikearmiga Euroopa Liidus, kui kasutada Akıncı sõnu. „Aga arvestades, kui rahutu on meie piirkond, on Küpros hea näide sellest, kuidas mitte ainult eri rahvused, vaid ka eri religioonid saavad elada rahus. Kuid ühinemine oleks erakordselt tähtis,” kinnitas Akıncı.
Roteeritav presidendiamet
Anastasiádese sõnul on läbirääkimistel saavutatud märkimisväärset edu, kuid raske töö on ikkagi veel ees. Peale Türgi sõjalise kohaloleku on erimeelsuseks näiteks Küprose türklaste soov, et presidendiamet oleks roteeruv.
Edasiminek on aga toimunud omandiküsimustes ehk selles, mis puudutab peamiselt Türgi okupatsiooni eest lõunasse pagenud kreeklaste kinnisvara Põhja-Küprosel.
Parlamendi alamkoja koosseis peegeldab rahvuslikku jaotust: nelja kreeklase kohta on üks türklane.
Anastasiádese sõnul otsustab loodav omandikomisjon, kas omanikud saavad oma vara tagasi osaliselt või täielikult, kas neile antakse asenduseks kinnisvara kuskil mujal, vahetatakse vara, kompenseeritakse seda rahas või kombineeritakse neid variante. Kui komisjoni pakutud lahendus ei sobi, läheb asi kohtusse.
Kodanikel on õigus vabalt föderatsiooni mõlemal poolel elada, töötada ja kinnisvara omada.
Taasühinemise esimesest päevast alates saab ametlikuks valuutaks euro. Parlamendi alamkoja koosseis peegeldab rahvuslikku jaotust: nelja kreeklase kohta on üks türklane. Ülemkojas oleks mõlema poole esindajaid võrdselt.
„Küpros ootab ja näib olevat valmis aktsepteerima taasühinemist konföderatsiooni staatuses. Õhustik on rahulik ja tunnete poolestki tundub, et taasühinemine on saavutatud. Jäänud on veel nimemuutus,” märkis Türgi ajakirjanik Akgönül.
Küpros soovib türgi keelt EL-i ametlikuks keeleks
Küprose president Níkos Anastasiádes saatis veebruaris EL-i eesistujale Hollandile kirja sooviga alustada toiminguid türgi keele lisamiseks EL-i 24 ametlikule keelele.
Küprose riigikeeled on kreeka ja türgi keel.
Mitte kõigile riigikeeltele pole EL-is ametlikku staatust antud. Näiteks Luksemburgis on letseburgi keel 1984. aastast saadik üks kolmest riigikeelest, kuid EL-i tasandil pole ametlikku staatust soovitud.
Iiri keel sai EL-is ametlikuks 2007. aastal.
Uue ametliku keele kehtestamiseks on vaja kõigi 28 liikmesriigi nõusolekut.
Euroopa Komisjonis kulutatakse aastas tõlkimisele umbes 330 miljonit eurot, kõigis EL-i institutsioonides ligi 1% EL-i eelarvest ehk aastas kaks eurot EL-i kodaniku kohta. Uue ametliku keele lisamiseks kulub 37 miljonit eurot. Tõlkekombinatsioonide hulk suureneb praeguselt 552 variandilt 600-ni, kirjutas väljaanne Euractiv.