www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 22 Nov, 2017 8:35

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 155 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 7, 8, 9, 10, 11
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Karauul
PostitusPostitatud: 12 Nov, 2017 23:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 4622
1.
Подъем зам. ком. взводов, ком. отделений
05.50
06.00
10
2.
Общий подъем подразделения-- dnevalnoi karjus hirmsa häälega divizjon podjomm , deduskad ja demblid magasid rahulikult edasi
06.00
06.10
10
3.
Утренняя физическая зарядка- loivati käed taskus ja jalutati mingi maa , passiti kusagil varjuall ja kui aeg paras oli siis loivati tagasi, erilist zarjadkat nagu ei täheldanud, seda just lineikas
06.10
06.40
30
4.
Утренний туалет, заправка постелей- habemeajamine , hammaste ja näe- käte pesu
06.40
07.10
30
5.
Утренний осмотр- kui mõni shaakal ajas siis jah oli midagi aga üldiselt vahtisime telekat -utrennaja potsta ruulis
07.10
07.30
20
6.
З а в т р а к- kellel kõht tühi see jalutas riviga sööma soldatkaja stolovaja parashat, deduduskad magasid kasarnus ( riietes)
07.30
07.50
20
7.
Подготовка к занятиям -
07.50
08.00
10
8.
Прослушивание радиопередач
08.00
08.15
15
9.
Информирование личного состава, тренировка
08.15
08.45
30
10.
Развод личного состава, следование на занятия- razvoodil pidid kõik seisma , isegi shaakalid
08.45
09.00
15
11.
1-й час занятий. ЕТО.- anti mingid segased zadatsad ja kõik vajusd oma urgastesse laiali- duhhid miskit vist tegid ka
09.00
09.50
50
12.
2-й час занятий
10.00
10.50
50
13.
3-й час занятий
11.00
11.50
50
14.
4-й час занятий
12.00
12.50
50
15.
5-й час занятий
13.00
13.50
50
16.
Чистка обуви, мытье рук
13.50
14.00
10
17.
О б е д- kellel kõht tühi see läks divisjoniga lõunat sööma , kui enne seda kõht saia-piima täis siis varjusid kuhugi ja massa
14.00
14.30
30
18.
Время для личных потребностей
14.30
15.00
30
19.
6-й час занятий, самоподготовка (подготовка к занятиям)
15.00
15.50
50
20.
Обслуживание ВВТ
16.00
17.00
60
21.
Смена спецодежды, чистка обуви и мытье рук

kella 16 olid enamus shaakaleid oma urgudesse kadunud ja keegi ei toimetanud vaid isikkoosseis baldeitas niisama
17.00
17.25
25
22.
Подведение итогов в расчетах, отделениях, взводах, постановка задач
17.25
17.50
25
23.
Воспитательные мероприятия и спортивно-массовая работа
18.00
18.50
50
24.
Чистка обуви, мытье рук
19.00
19.10
10
25.
У ж и н- kes viitsis loivas öhtust sööma , mingi lahja tee ja jube puder koolnud kalaga
19.10
19.30
20
26.
Время для личных потребностей военнослужащих
19.30
21.00
90
27.
Просмотр телепрограммы "ВРЕМЯ"- vahiti rohkem seiklusfilme Poola tv pealt
21.00
21.30
30
28.
Вечерняя прогулка- üldiselt ei tehtud seda progulkat
21.30
21.40
10
29.
Вечерняя поверка- proverka oli ja peale seda pidid kik nagu magama minema ...
21.40
21.50
10
30.
Вечерний туалет
21.50
22.00
10
31.
О т б о й
22.00

starosluzusije jõid teed kaptjorkades ja baldeitasid , teised magasid

See jura kordus pidevalt ja muutus ainult mõne segase shaakali väeosa korrapidajaks astumisega

Keegi ennast töötegemisega ei pingutanud sest ega töö jänes pole ja soldat spit sluzba idjot

Ühesõnaga selline normaalne bardakk ja väeosa võitlusvalmidus nulli lähedane...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Karauul
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2017 16:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 8098
Asukoht: Metsas / Ämbris
muig...

Tsiteeri:
Общий подъем подразделения-- dnevalnoi karjus hirmsa häälega divizjon podjomm , deduskad ja demblid magasid rahulikult edasi
Tsiteeri:
О б е д- kellel kõht tühi see läks divisjoniga lõunat sööma , kui enne seda kõht saia-piima täis siis varjusid kuhugi ja massa
8)

Toome ära siis ka sõnaseletuse: massa (масса; давить на массу); mass e massilüliti/massilülitus/null-lülitus - magamine, magama jäämine, magama vajumine (tihti jalalt sügavasse unne magama "kukkumine") :D

****

Selle kohta eraldi teemat pole siin ja mingit pikemat vestlust mitteprognoosides pole vist ka mõtet luua... aga et jääks ajaloo anaalidesse...


Meie pataljoni s/o 01205 õppekasarmus kehtinud päevakava 1986 (abiks tänuväärne bloknot elik märkimik)

Karantiin ja "utšebka" (ca esimene kuu)

6:20 seersantide koosseisu äratus (jao ja rühmaülemad, äratas vaikselt roodu korrapidaja)
6:30 reakoosseisu äratus (äratas roodu päevnik (röökis "hirmsa häälega" ÄRATUS))
6:31 käsklus rivistuseks (roodu päevnik karjus "rivistuda koridoris" või "rivistuda platsil" ja alati anti ka täiendav käsklus, millises riietuses - "paljas ülakeha" (kõige tavalisem); "Nr.1" e. ilma mütsi ja vöörihmata, ning frentšis; "Nr.2" e. täisvormis; "Nr.3" ehk täisvarustuses. 6:32 käisid seerud juba rivi ees ja tegid kontrolli, kui oli rivistus "palja ülakehaga", elik rivis pidi olema palja ülakehaga alates äratusest 1-2 minutiga, kui aga vormis, siis ca 2-3 minutiga. Kui ei jõutud, siis tehti Otboi ja uuesti Podjom.
6:40 kõik pidid olema rivis õiges riietuses, joondunud ja valvel. Kui rivistus toimus kasarmus, siis anti uus käsk rivistuda platsil.
6:45 kõik pidid olema rivis väljas platsil.
6:45/6:50 - 7:10/7:20 hommikune jooks (ca 3km, varieerus, oli ka 2km ja isegi kuni 5km). Osad seerud jooksid kaasa, osad jäid esimese nurga taha baldeitama.
7:10/7:20 rivistus kas platsil või kasarmus, seersandid andsid käskluse hommikusteks toiminguteks (pesemine, habemeajamine, voodite korrastamine jne). Kui joosti rohkem ja kauem , siis jäi 7:10-7:40 rivistused ära ja tegevus jätkus rivistusega 7:50 platsil - igaüks vaatas ise ilma erikäsuta kuidas ennast enne pestud saab, vormi selga ja platsile rivvi.
7:40 rivistus kas platsil või kasarmus, hommikune ülevaatus.
7:50/7:55 rivistus väljas platsil ja marssimine hommikusöögile
8:00 hommikusöök
8:20 rivistus platsil ja marssimine kasarmuni (tavaliselt mitu ringi, hiljem pärast teist nädalat anti ka 5min suitsupausi).
8:30 rivistus kasarmus, seersandid või ohvitserid tutvustavad päevakorda ja/või annavad käskluse järgmisteks tegevusteks.

edasi päevade lõikes olenes, mis järjekorras midagi tehti, aga üldjoontes:

8:40 rivistus platsil riviõppuseks
8:40-10:30 riviõppus
10:30-10:40 enda kordategemine, valmistumine õppetööks
10:40-12:30 õppetunnid (poliitõppus, ustavi tuupimine jne igasugused loengud jms)
12:40 rivistus kasarmus ja siis platsil, marssimine lõunasöögile (lauluga, tavaliselt mitu ringi platsile peale)
13:00 lõunasöök
13:20 rivistumine platsil, marssimine kasarmuni, rivistus kasarmus
13:30 rivistumine (vormiriietus tav. "paljas ülakeha") "Fizozanjatie"-ks ehk kehaliseks
13:40-15:30 kehalised tegevused (jooks, turnikud, lõuatõmbamised, kükk-kõnnid, kätekõverdused, kõhulihased jne), lõpus rivistus platsil.
15:40/16:00 pesemine, viksimine, puhastamine, enda korda tegemine.
16:00 rivistus kasarmus, "õppetegevus" vabas vormis (tolmu võtmine abs.igalt poolt, öökappide pesemine/korrastamine (korduv), harjutused voodite tegemiseks ja tekkide joondamiseks (korduv), krae õmblemine, saabaste viksimine, vööpandla poleerimine, platsi pühkimine, äärekivide valgendamine, vahel ka hoopis laskeharjutused tiirus ja relvade puhastamine, vahel hoopis riviõppus platsil või ustavi tuupimine jms)
17:40/17:50 rivistus kasarmus ja platsil. Õhtusöögile marssimine.
18:00 õhtusöök
18:20 rivistus platsil, marssimine kasarmusse (siin anti üldiselt alati nüüd ka 10min suitsupausi, aga kui mingi jamaga oldi hakkama saadud, siis selle asemel tehti loomulikult rivi kella 19:00-ni või 19:30-ni)
18:30 (või 19:00)-20:00 vaba aeg (võis kirjutada kirju, parandada/õmmelda vormiriietust, pesta oma asju, õmmelda kraesid jms)
20:00 rivistus, järgmise päeva toimkondadesse määramised, juhtivkoosseisu päeva kokkuvõttev lühike jutt (kes sai pizduleid, kes sai kiita jms).
20:20-21:00 Leenini toas ustavi õppimine (iseseisev töö, mõni kes vabal ajal pesi vanakeste riideid või tegi muid tähtsaid tegevusi, see kirjutas nüüd salaja kirju). Headel päevadel võidi lubada külastada ka väeosa puhvetit, mis oli aruharv nähtus.
21:00 Leenini toas programmi "Vremja" vaatamine.
21:40 rivistus platsil, õhtune jalutuskäik lauluga, vahel anti ka 5min suitsupausi.
21:50/22:00-22:10/22:20 rivistus kasarmus, õhtune ülevaatus.
22:10/22:20-22:30 õhtused toimingud, pesemine jms.
22:30 Rota Otboj (keegi enam ei tuianud ringi ja oli täielik vaikus).

Laupäev-pühapäev ja riiklikel pühadel toimus üldjuhul äratus 1 tund hiljem. Hommikune jooksmine asendati platsil lühikese (ca 10-15min) hommikuvõimlemisega.
Õppetundide asemel oli laupäeval GU ehk Generalnaja uborka (suurkoristus). Koristati nii kasarmuid, kui platsi, muud territooriumit, autoparki, garaaže, ladusid jms. Kui liiga palju aega jäi üle, siis tehti ka natuke rivi.
Peale õhtusööki seisti kaptjorka ukse taga järjekorras, anti ära vana must pesu/jalarätid e partjankad/käterätid ja saadi asemele uus puhas, seejärel oli nn "saun" (meil suured tušširuumid kus pesti). Et ei tekiks "saunas" ummistusi ja tunglemist, siis käisid osad enne saunas ja siis vahetasid pesu.

Pühapäeval olid kulturzanjatied (kultuuriüritused). Rivilaulu õppimine koos marssimisega, Leenini toas asjade tegemine (ajalehtede "Komsomolskaja Pravda" ja "Izvestija" lugemine, seinalehed, "Hommikuposti" ja "Teenin Nõukogude Liitu" telesaadete vaatamised), klubis vahel mõni ajateenijate kontsert, õhtuti klubis mõne kinofilmi vaatamine (dokumentaal, või kunstiline), anti rohkem aega kirjade kirjutamiseks ja kodust tulnud pakisaadetiste vastuvõtmiseks ning jagamiseks/realiseerimiseks.

Üldiselt aga sisustati esimesel teenistuskuul ka laupäevad ja pühapäevad "kasvatuslike tegevustega" (korduv öökappidega või tekkidega ja patjadega rivistumine koridoris või platsil, tunde kestev ajapeale "podjom-otboj", väeosa tehnika pesemine ja poleerimine, tellistest autahvlite klaasikildudega kraapimine/puhastamine jms.


Kaks nädalat oli karantiin.
Pärast ca 1-2 kuud jaotati kodanikud kas seerukooli või erialadele. Mina pääsesin ca 1 kuu pärast autoroodu, kuna mul olid B;C kat. load ja töökogemus c katiga enne ajateenistust ca 1 aasta.

Autoroodu (majandusroodu e. Hozrota) s/o 87204 päevakava peale vande andmist ja erialadele suunamist.

6:00 seersantide koosseisu äratus (kehtis üldiselt ainult duhhidest autojuht-stažööride rühmale "взвод")
6:10 reakoosseisu äratus (autojuhid ärkasid talvel eraldi kas kell 5:00 või 5:30 olenevalt külmakraadidest ja ilmast)
6:15 käsklus rivistuseks (üldiselt oli rivikõlbulik ainult käputäis seltsimehi (peamiselt ainult autojuht-stažöörid), sest kogu roodu koosseis olenevalt erialast ärkas ning läks magama eriaegadel)
6:20 kõik pidid olema rivis (duhhid/stažöörid seisid seal juba 6:11)
6:30 duhhidel kas hommikune jooks või talvel minek autoparki appi (talvel külmaga läksid 5:00 või 5:30 koos vanakestega), vanakestel objektidele määramine (autojuhid), sõidulehtede väljastamine jms. Vanakesed teevad oma hommikusi toiminguid (pesemine jms) ning liiguvad ükshaaval autoparki masinaid käivitama.
7:00 jooksmas käinud duhhidel rivistus kasarmus, käsklus hommikusteks toiminguteks (pesemine, habemeajamine, voodite korrastamine jne)
7:20 stažööridel rivistus kasarmus, hommikune ülevaatus.
7:30 stažööridel rivistus väljas platsil ja marssimine hommikusöögile, vanakesed tilguvad sööklasse 6:30-7:30 autopargist ükshaaval ja eri kellaaegadel kuidas saavad.
7:40 hommikusöök
8:05/8:10 stažööridel rivistus platsil ja marssimine kurilkani, suitsupaus 10min ; vanakesed tilguvad autoparki ja sõidavad kas kohe objektidele, või sõidavad "ette" ja jäävad ootama teiste roodude isikkooseisu, mis saabub ca 8:00.
8:20 stažööridel rivistus kasarmus, seersandid või ohvitserid tutvustavad päevakorda ja/või annavad käskluse järgmisteks tegevusteks. Vanakesed sõidavad pargist minema (kui nad juba pole ära sõitnud), või tegelevad tehnika remondiga vms.

edasi jällegi päevade lõikes (ja ära teenitud ajast) olenes, mis järjekorras ja mida tehti, aga üldjoontes oli vähemalt 1h kehalist, 2h muud õpet n.ö. "klassiruumis", 2h väliõppuseid jms ning 1-2h erialatunde nii sees kui väljas. + polügoonidel käimised + stažeerimised + abiks tehnika remonditöödel jms. Kui oli "palju vaba sisutamata aega", siis loomulikult ka rivi, rivi ja veelkord rivi... ning koristamist igal pool.

13:00 stažööridel lõunasöök (aga majandusroodu lauad olid kaetud juba alates 12:00 ja kuni 14:00, sest olenevalt erialast ja sellest, kus parasjagu viibiti, käidi söömas erinevatel kellaaegadel)
13:20 stažööridel rivistumine platsil, suitsupaus.
13:30 stažööridel rivistumine ja razvod (meeste jagamine objektidele, töödele, õppimistele, tegevustele). Mina sõitsin nt. väeosast minema Zelenograd`i linnakesse 2 liigi juhi väljaõppele ja naasesin alles õhtusöögiks.

13:30-18:30 tegevused olenevalt suunamisele ja määramisele, või õppetöö nii sees kui väljas.

18:30 ametlik õhtusöök (vanakesed olenevalt erialast tilguvad sööma pemiselt 18:00 kuni kella 19:00-ni). kes tulevad peale 19 neile hoitakse õhtusööki eraldi köögis ja antakse välja "näo järgi". Üldiselt anti kööki teada, mitu meest mis kellaks umbes jõuab. Sai käidud ka kell 23-24 või peale seda söömas.
18:50 stažööridel rivistus platsil, suitsu paus 10min
19:00-20:30 vaba aeg (aga kui vaja, siis käidi ka nt autopargis tehnikat puhtaks küürimas)
20:30 rivistus, järgmise päeva toimkondadesse ja objektidele määramised (kes pidi välja sõitma enne hommikust objektidele suunamist said nüüd oma järgmise päeva ülesanded kätte), päeva kokkuvõttev lühike jutt jms bla bla.
21:00 Leenini toas programmi "Vremja" vaatamine (peamiselt stažöörid ainult).
21:40 rivistus platsil, õhtune jalutuskäik lauluga (ainult stažöörid ja ainult kuni ca teise teenistuskuu lõpuni, hiljem võis käia suitsu tegemas siis veel viimast korda)
21:50 rivistus kasarmus, õhtune ülevaatus (seal olid üldiselt ainult stažöörid ja vbl mõned vanakesed ainult)
22:00 rivitult, õhtused toimingud (tualett, pesemine)
22:10 Rota Otboj (vahet polnud, kõik tuiasid ringi, sest pidevalt keegi alles just saabus roodu või pidi lahkuma roodust (öised sõitmised olid igapäevased ja süsteemsed meil, kokad tulid ja läksid, karauuli vahetused tulid ja läksid, sidemehed käisid öistes vahetustes jne)

*

nn "Autoroodu" e. majandusroodu päevakord oli peamiselt ainult paberil ja vaatamiseks/lugemiseks stendil. Tulenevalt roodu spetsiifikast ei olnud võimalik sellest kinni pidada. Sellest said kinni pidada lühikest aega ainult transpordi ja eritehnika juht-mehaanikute stažöörid umbes esimene kuu aega pärast autoroodu üleviimist ja demblid, kes olid juba vabastatud erialategevustest (ja ei pidanud olema nt. nn "akorditöödel", mis võisid olla samuti nt. öösel hoopis), ning ootasid koju laskmist. Kuna aga demblid enam üldjuhul mingil rivistusel ei käinud ja see periood, kus üldse kaks korda aastas dembleid oli, oli üürike, siis üldjuhul roodus tolknevaid sõdureid eriti ei nähtud. Seal käidi ainult magamas, igaüks ise ajal. Meie majandusroodu suurus oli kusagil 180-200 meest. Neli eraldi rühma (взвод): 1 взвод ehk majandusrühm (kokad jm köögitöölised, staabis teenijad, sidemehed, laohoidjad ja abitööjõud (toidulaod, relvaladu, moonaldu, vahenditelaod, varuosadeladu, riieteladu, määrdeainete ladu, bensujaama dišpetšerid), väeosa nn "klubis" teenivad mehed - pillimehed, kinooperaator, tinutuskolviga elektroonika parandajad, puusepp, kingsepp/rätsep jms, garaažides/rem.baasis teenivad spetsid - automaalrid, motoristid, keevitajad, plekksepad jms); 2 взвод (караул) e. vahirühm (karauul oli alalise koosseisuga); 3 взвод ehitus- ja pioneeritehnika juhid/mehhaanikud; 4 взвод muude transpordivahendite juhid/mehhaanikud. Stažöörid olid alguses aga üldse eraldi rühmana.

Need tegelased ei saanud kunagi kõik korraga kokku ja õhtustel proverkadel oli parimal juhul rivis 50-60 meest (stažöörid esimesel kuul ja mõned juhuslikud vanakesed) aga enamasti ainult 20-30 meest kogu sellest segasummast. Mõnedel suurematel riiklikel pühadel korra või kaks aastas võis juhtuda ka ime ja rivis olla pool või veidi üle poole roodust (ca 100-120 meest).

Äratusega oli aga selline lugu, et 1986 vastu 1987 talv oli erikülm ja siis nt ärkasid nii juhid kui stažöörid vahel ka kell 4 hommikul, sest kogu tehnika seisis autopargis lageda taeva all ja seal oli ainult üks väike nn "Baikonur", tellistest ühe 1m laiuse uksega putka, kus oli sees kuus kraani ja sai võtta kuuma vett, mida tuli siis masinatel mootorist "läbi ajada" enne käivitamist. Aga masinaid oli üle saja ja selle soojavee putka ukse taga oli megapikk elav järjekord. Põhiprobleem oli - enne kui said uue plännerguga kuuma vett juurde tuua, külmus eelmine vesi mootoriplokis juba ära ! Et seda ei juhtuks läksid osad juba kell 4 parki, järgmised kell 5 jne. Ja kellel läks masin käima ilma enne veega plokki soojendamata (või leeklambiga alt kütmata, või slepis vedades), need olid õnnejunnis. Enamasti see vene tehnika aga ei läinud käima mitte.

Harrastati ka seda, et autopargi päevnikud käisid pargis iga tunnikese tagant masinaid käivitamas ja soojendamas, aga siis oli vaja kuidagi ülekulunud kütus maha kanda, mis polnud alati igaühele jõukohane ja teostatav. Meil oli paar "lõunamaa poega" kes valasid oma tehnikasse jahutusvedeliku asemel sisse tavalist petrooliga segatud diiselkütust :shock: Oli ka keemikuid, kes kusagilt olid saanud mingit punast trafoõli ja kasutasid seda. Aga need eksperimenteerijad kas põletasid oma käulad kiirelt maha, või keerasid nad oma masinad lootusetult karumustikasse ja ainus arvestatav lahendus oli ikkagi seal soojaveeputkas oma kuum vesi välja võidelda.

Kokad-köök panid mitmes vahetuses ja enamasti magasid nad klubis mitte roodus (klubi oli sööklaga ühes korpuses). Samuti magasid seal kõik "klubi mehed". Karauul kalpsas mööda objekte kolmes vahetuses. Meil asus ka piirkonna peavaht (toodi võitlejaid teistest väeosadest istuma) ja peavahis olev karauul ööbis sealsamas korpuses. Sidekeskuses oli valve kolmes vahetuses, mehed ööbisid üldjuhul sealsamas sidekeskuses. Vägesid liigutasime objektidele ja tagasi samuti kolmes vahetuses, enamus masinaid pidevalt sõidus, mõni magas oma masinas või pargi "bõtovkas" (üks väike soojak oli pargis püsti ka, et väljas lageda taeva all masinaid remondtivad mehed saaks vahepeal sooja). Garaažid olid väikesed, mahutasid kaks-kolm masinat max. Motoristid jm sealne staff magas sealses "bõtovkas".

Seega kogu majandusroodu võitlejate kulgemine ajas ja ruumis oli tegelikkuses täielik süsteemitu anarhia, mida mingi seinale riputatud päevakord ei mõjutanud kuigivõrd :mrgreen:

Kus nüüd sai alles mölisetud :shock:
Aitab küll.

_________________
http://ukrainawar.blogspot.com.ee


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Karauul
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2017 21:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 4622
See esimene utsebka oli ka mul 6 kuud - täielik veshalka

Lineikas oli kordades lõdvem , ükskord käisime mingis eestaste väeosas Tsernjahhovskis ja seal oli hoopis haljaava

Hommikul 6 oli küll äratus aga magati kaheksani, siis pesti hambad- silmad, aeti have ning utrennaja potstat vahtima

Hommikusöögile loivas igaüks ise kuidas viitsis

Mingit hommikuvõimlemist ei täheldanud

Peale hommikusööki oli varsti razvood , seal andis polkovnikust väeosa ülem igale ühele tervituseks kätt ( sõdureid oli väeosas 25 tk, neist 20 eestlased) , küsis et kah zdorovje jne

Peale razvoodi loivati kuhugi tehnika peale , seal polnaja massa

Käidi poes piima -saia ostmas , söödi seda

Lõunasöök oli ka nii et igaüks loivas ise ise ajal kui arvas sööklasse

Peale lõunat pisike razvood ja jälle massa

Õhtusöögile loivas igaüks ise kui viitsis

Õhtul kella 7 hakkasid huvitavad filmid poola tv pealt - krokodill dundee ja mis seal kõik olid, sai neid vahitud kella 1-2 öösel

Otboid vist ikka kuulutati aga keegi sellele täheleanu ei pööranud

Vetsernjaja proverkat polnud

Ühesõnaga sõduri paradiis , sõdurid rääkisid eest keeles :D


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Karauul
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2017 22:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 835
No selle päevakava põhjal saaks hea tahtmise juures kirjutada Solženitsõni "Üks päev Ivan Denissovitši elus" uuslavastuse :)

05.50 - Rühma- ja jaokomandöride (seersantide siis) äratus
Niisugust asja praktiseeriti meil ainult suurte õppuste puhul ja kui oli teada, et tuleb kontrollijaid. Väikese iseärasusena äratati terve rood ja kõik panid end pimedas riidesse ning pugesid täisvarustuses kuid ilma saabaste ja mütsideta teki alla tagasi. Kui siis päevnik hirmsa häälega röögatas, ei jõudnud "podjomi" kaja veel koridori lõpus vaibuda kui kogu rood täies lahinguvalmiduses rivis oli. Mis mujalt saabunud kontrollijates alati suurt imetlust tekitas.

06.00 - Üleüldine äratus.
Päevnik karjus välisukse juures võika häälega. Üleüldiselt see veel äratust ei tähendanud. Meil olid kasarmus 10 voodit mahutavad toad , mida naridega 20 inimeseni sai tuunida. Järgmisena tuli vaba vahetuse päevnik, kes tumbotskal ei seisnud, rebis uksed ükshaaval lahti, möiratas midagi artikuleerimatut ja vajutas lülitist tuled põlema. Ka see ei olnud veel äratus. Äratuseks loeti seda kui esimese rühma komandöri asetäitja, keda loeti kõige autoriteetsemaks seersandiks ja kes magas traditsiooniliselt kohe ukse kõrval esimeses voodis röögatas, et "mis kurdiks olete jäänud või??". Sellise röögatuse aeg varieerus. Kui midagi kiireloomulist tulekul, siis võis olla kohe peale tulede põlemapanekut. Kui rood oli pool ööd söevagunit tühjaks visanud, siis venitati viimase võimaluseni ja vähemalt hommikuvõimlemine magati kollektiivselt maha.

06.10 - Hommikuvõimlemine
Suvel ja valges vahel nagu hakanuks looma - sörgiti paar ringi ümber kurilka (suitsetamiskoha) või midagi. Kevadel ja sügisel kui ilm oli ilge, ei vaevunud vanakesed üldse kasarmust väljagi tulema . Noored aeti õue aga need vajusid oma urgastesse laiali - söökla taga oli üks auk kuhu pugedes sai soojaveetoru peal tukkuda, keldris oli üks laoruum , mille lukk naelaga urgitsedes hõlpsasti lahti tuli ja seal sai end moondamisvõrkude hunnikusse magama sättida ja muud taolist. Tsurkad läksid tavaliselt hoopis naaberväeosa katlamajja oma kaasmaalaste juurde.
Päris talvel kui juba lund tuli asendati hommikuvõimlemine tavaliselt rivistusplatsi puhtaksrookimisega ja kui öösel polnud sadanudki, siis kangiga kuskilt jääd raiuda leidus alati. See töö tulemus oli ikka juba silmaga näha ja ilmselt kõige tõsiseltvõetavam hommikuvõimlemine meil üldse.

06.40 - Pesemine ja voodite tegemine.
Varsti hakkas hommikune ülevaatus tulema, viimasedki magajad ajasid end aegamisi jalule, käidi pesutoas vett näkku viskamas ja habet ajamas, kes väga hilja peale oli jäänud. õmbles veel kiiruga uut kraed. Voodide tegemine võttis varemalt enamuse sellest ajast, sest aegade jooksul vormituks magatud madratsitele tuli anda ideaalse ristküliku kuju. Pärast kui lasime puusepal terve roodu jaoks soome papist vajaliku pikkuse ja laiusega liistud lõigata käis asi kähku. Tekiservad madratsi alla, tagantpoolt kummalegi küljele liistud sisse ja voodi oleks sõjakooli näitlikuks õppevahendiks kõlvanud. Ega need, kes üle ukse vaadates kontrollisid, seda mudima ei hakanud ja kui isegi hakkasid, siis teatavasti oli oluline tulemus aga mitte see , et kuidas see saavutatud on.

07.10 - Hommikune ülevaatus
Karjuti nimesid, vahiti otsa, et kas on inimese nägu või liiga karvane, vahel lasti ka käppa näidata , et võib-olla kasvavad küüned juba oma poole ning oleks viimane aeg lõigata. Üldiselt väga ei esinetud, sest kõik olid mõtetes juba söögi juures ja selle ülevaatuse aja sisse läks ka tormijooks sööklale.

07.30 - Hommikusöök
Meil ikka käisid kõik, kes hommikul jalad alla võtsid, söömas. Võiportsu pärast kuigi kõigile seda ei jagunud. Selleks ajaks oli enamik ohvitsere juba saabunud, nuuskisid kasarmus ja platsidel ringi ning et mitte saada mõnd kiireloomulist tööd "kombati erakorraliselt ja täievoliliselt esindajalt" (kelleks nad kõik end tituleerisid) oli söökla päris turvaline koht kus end varjata.

07.50 - Ettevalmistused päevaks, raadiokuulamine jms.
Ei mäleta üldse et niisugune asi päevakorras oleks olnud. Pärast sööki kimuti suitsunurgas üks savu, sülitati kunstipäraseid kujundeid munakivisillutisele (vaata, see süljelärakas on "nagu kägistaks vanaema Punamütsikest kadumaläinud pirukate ees" ja muud päevakohast. Pikkamisi loivati rivistusplatsile.

08.00 - Hommikune tööjaotus
Minu mäletamist mööda oli see meil hommikul kl 8 nagu korralikus Nõukogude töökollektiivis ikka. Kombat tervitas kõiki laisa käeviipega ja selle ebamäärase viipe lõppu võis tõlgendada, et kaduge siit sinna kus te koht on. Seda ei lastud endale kaks korda öelda, Väga erandlikel juhtudel ilmutas kõrgem väejuhatus ka isiklikku initsiatiivi. See oli siis enamasti kuidagi olmemuredega seotud - näiteks oli zampolit jala üle õue tulnud, mingi maa seest turritava armatuuri otsa komistanud ja andis tööjaotusel kõuehäälse korralduse, et "teine rood, tassige see laepaneel sigala taha ja et mu silmad seda rohkem ei näeks" Sellised asjad ähvardasid kogu päeva töökorraldust sassi lüüa ja roodukomandöri ülesanne oli siis olukorda kuidagi parandada niivõrd kui see ta võimuses oli. Kas zampolitile mingit teist teerada tutvustada kust avaneksid paremad maastikuvaated või väita, et "teise roodu tänasest panusest sõltub Nõukogude võimu püsimajäämine linnas, aga vaat esimene rood... magavad,koerad, püstijalu, labidad pihus... las nemad tassivadki paneeli"
Vahel ilmus hommikusest udust kombati kõrvale zampotõl, zampoteh või keegi laomeestest kes siis käsi hõõrudes ja mütsi sõrmede vahel mudides palus kõrgematelt jõududelt alandlikult endale abiks anda üks brigaad vaate veeretama või ootamatult taevast sülle langenud kotivirna ulu alla tassima. Siis olenes jällegi rooduka oskustest, et kas tuligi minna tööd tegema või sai päeva samamoodi õhtasse saata nagu nad sinna tavaolukorras üksteise järel tiksusid.

08.15 kuni lõunani - Plaanilised õppetunnid ja harjutused
Siin seisneski vist kõige suurem erinevus plaanitu ja tegelikkuse vahel. Plaaniliselt pidid toimuma tunnid - materiaalosa omandamine, käitumine keemiarünnaku puhul, mingine rühma tasemel taktikaõppus ja nii edasi ja tõesti. Tegelikult oli miljon muud tegemist - Uralil vaja käigukast ära vahetada; Maltsev, tvajumatj, tagurdas eile väravaposti maha; lumi tuleks auto peale kühveldada ja linna territooriumile viia, las need vaatavad ise mis sellega teha jne.
"Plaanipärane õppetöö" väeosas sellegipoolest toimus ja minu põhitöö oligi kõik need kaks aastat konspektide kirjutamine. Konspekt, mille järgi õpetatakse oli ohvitseril , sinna kritseldas kombat oma kraakad "Kinnitan" ja "allkiri" ning kui kontroll tuli siis võeti kaustast vastava kuupäevaga paberid - et ahah, mida me siis omandasimegi - tehnikapool ja "Ural 4320 pidurisüsteem". Pole paha.
Virtuaalselt istusid muidugi kõik need kes samal ajal käigukasti vahetasid, väravaposti taastamiseks kuskilt tsementi üritasid varastada või lund kühveldasid õppeklassis või vähemalt olid sel raskel tunnil mõtteis minuga.
Kirjutamine alguses niisama lihtne ei olnud. Roodukomandör tassis ägisedes kaptjorkasse seljatäie kirjandust, viskas selle nurka ja ühmas, et vaata ise midagi teemakohast. Ma ei osanud vene keelt, esiteks vaatsin pilte ja proovisin mõistatada, et kas mingi asi läheks tänase teooriatunniga kokku. Teistel roodudel oli veel hullem, sest neil polnud üldse niisuguseid konspekte ning meie roodukas jagas neid mõõduka tasu eest (mida sai maksta ka viinas või konservides) ümberkirjutamiseks. Pärast oli juba lihtsam, sest õppekavad kordusid igal poolaastal ja piisas kui vanal konspektil mõni lõik juurde kirjutada või ümber vahetada. Kombat kritseldas nagunii kinnitan koos allkirjaga peale ilma et oleks viitsinud sisusse süveneda.
Ainuke erand oli poliittund, mis Lenini toas või punanurgas tõepoolest maha konutati ja seal toimuva kohta olid juba meie esiisad vastava aforismi välja mõelnud:

Stojat stolõ dubovõe
Sidjat bõki zdorovõe
Vse smotrjat bez ponjatija
Idut politzanjatija

Tõlkes umbes: "Seisavad lauad tammepuust ja nende taga istuvad heas toitumuses jõmmid. Kõik põrnitsevad arusaamatult - tähendab et käib poliitõppus"

14.00 Lõunasöök
Kui hommikusöögile üritas igaüks jõuda siis vahepealsed eluvõitlused olid söödikute arvu tunduvalt kahandanud ja lõunale jõudis kahjuks ainult enamus. Kui polnud roodukas tasemel ja saadetigi hommikul kuhugi baasi tünne veeretama ei jõudnud eluilmas sealt lõunaks tagasi. Või oli end nii rokaseks määritud, et ei julgetud söökla lähiümbrusesse ilmuda. Või polnud viitsimist lobi haalama minna, sest umbes lõunast tehti ka tsainaja (teemaja - põhimõtteliselt kohvik, aga kohvi ei ole) lahti ja raha parasjagu oli. Igaühel oli vabandus vastavalt oma kohale toiduahelas.

14.30-18.00 Segane aeg
Päevakorra järgi oli siin igasuguseid kaasahaaravaid üritusi kuid tegelikkuses vajus lahinguvalmidus nagu s... tt vee peale laiali. Pool roodu oli nagunii ülepäeviti toimkonnas või karauulis ja need keerasid magama. Ülejäänud uimasid niisama ringi - kes proovis tagajärjetult mõnd pooleliolevat tööd lõpetada, kes läks tsainajasse aega surnuks lööma või üle aia hüppesse, et linnas postkontoris ära käia. Ühesõnaga lõuna oli söödud ja päeva selgroog selleks korraks murtud.

18.00 Tegelemine spordiga
Tõsiselt tegelesid spordiga noored. Nende jaoks nihutati alguses isegi kellaaega ettepoole ning kolme kilomeetri jooks oli kohe pärast lõunasööki. Pärast seda kui kellelgi olid kuskil seetõttu soolikad sõlme läinud (see loeti muude uudiste seas õhtusel rivistusel ette) vähenes spordi populaarsus massides drastiliselt. Meil mingeid jõusaale või niisuguseid asju küll ei olnud. Kogu spordiväljaku moodustasid kolm kunstipäraselt kõveraks painutatud ja otsipidi tsemendikamakatesse pistetud toru. Kahte neist tunti rööbaspuude nime all ja üks oli lõuatõmbamiskang. Ahjaa, suusad olid ka kaptjorkas ja mitte üks ega kaks paari vaid terve puuriit. Ei teagi kes selliseid tootis, sest mingeid reklaamsilte nagu ei mäletaks. Mulle meenutasid nad kõige enam tünnilaudasid: poolümarad ja mõlemad otsad ülespidi ning suusaklambriteks oli lihtsalt üks presendist aas kuhu vildi nina sisse mahtus. Ma muidugi ei tea, võib-olla põletasid enne meid olnud legendaarsed "metsikud aserid" õiged suusad mõnel kärekülmal talveööl bursuikas ära ja et laos puudujääki ei tekiks tagusid pärast sööklas tühjadel kalatünnidel vitsad pealt. Tuletõrjevooliku juppidest aasad naeltega peale ja ongi vaese mehe suusad valmis.
Ühel talvel käisid meie roodu tsurkad kes lund ilmselt esimest korda nägid neid kaptjorkast võtmas. Pärast tulid tagasi, elevil, näod õhetasid, olid õlgadest ikka kohe mitu tolli laiemaks muutunud ja kiitlesid, et meie käisime suusatamas. Ma ütlesin, et mida iganes te õues tegite, aga suusatada nende asjadega küll ei saa - seda ma teile garanteerin.

19.00 Õhtusöök
Õhtusöök oli jälle sihuke poolkõva üritus. Potis olid nagunii kruusaga keedetud kartulid või mingi kapsalöga mis haises nagu hautataks pidalitõbist. Pole mõtet minnagi...aga vahel juhtus praetud kala olema... ehk ikka astuks läbi. Kõvemad mehed olid päeva jooksul rasva kontidele kogunud ja neil lausa surmahäda õhtusöögile jõudmisega ei olnud.

21.00 Vremja
"Vremja" vaatamise aeg sulas meil sujuvalt õhtusöögi eelsesse ja järgsesse ajastusse. Telekas pidi punanurgas mängima, aga keegi ei pannud pahaks kui samal ajal ja sealsamas kirja kirjutati. Või õmbles keegi, keeleots suunurgast väljas otse Lenini pildi all mundrikuuele uut kraed - musta niidiga kusjuures, üritades õmblusega kujundada valgele taustale teksti "Volga- Matuška". Ei pannud tähelegi diktori hoiatavat sõnumit, et USA vaarub kuristiku serval ning Nõukogude Liit jõuab talle kohe järele ning tormab mööda.

21.40 Õhtune kontroll
Hommikuse kontrolliga võrreldes oli see meil ikka tõsine asi. Nüüd pidid need ka rivis seisma, keda kahe mehega püsti tuli hoida. Kui staabiülem või zampolit vähegi aega sai, astus isiklikult läbi ning andis profülaktilist pizduleid. Kõrgemalt poolt tulnud päevakäsud loeti ette - enamasti olid needki ennetava iseloomuga: ära keelati vöörihma niimoodi üle peldiku vaheseina viskamine, et pannal väljaspoole jääks. Keegi olevat mingis sõjaväeringkonnas sedamoodi teinud, rihma hooletult tagasi tõmmanud, pandlaga vastu pead saanud ja paraskisse kukkunud. Milline õudne enesetapp! Siis korraldati ka igasuguseid näidispoomisi ja kõige suuremad šmonid või läbiotsimised langesid samuti õhtuse kontrolli aega. Sellised kunstipärased kraed, mis "Vremjat" vaadates õmmeldud kisti kohe maha ja visati rivi ette põrandale. Sinna lendasid ka talvel jalga aetud sokid , igasugused madrusesärgid ja vatsasoojendajad. Kasarmus oli esimesel talvel nii külm, et tükati jäätus pesuvesi põrandale ära ja öised põrandapesemisi olen muuhulgas ka sööklast toodud kuuma teega teinud. Ükskord virutati ühe teise aasta tsurka kodust saadetud lambavillane kampsungi sinnasamasse ja päevnik lükkas kogu saagi roobiga kasarmu lõppu peldikusse. See kampsun oli küll hea asi - kestis põrandapesulapina mitu aega ja vett imas hästi nii et põranda sai korralikult puhtaks. Isegi kõige paadunumad demblid ei läinud oma asju tualetist tagasi korjama, sest sedagi ei peetud seisusekohaseks.

22.00 Öörahu
See sündmus jõudis kätte omal ajal või natuke hiljem. Tavaliselt läks aega, sest õhtuse kontrolliga ei saadud kuidagi ühele poole. Erijuhus oli veel see kui seesama zampotõl või laohing kes hommikusl tööjaotusel pikalt saadeti, uuesti oma vaadiveeretamise- või vagunilaadimisjutuga välja ilmus ja nüüd enam kaitsvat roodukat ei olnud. See nimetati siis ümber "kiireloomuliseks tööks" mille täitmine usaldatakse teisele roodule. Einoh, iseenesest võis ju minna ja see tähendas, et hommikuse äratusena käibel olev röögatus "mis kurdiks olete jäänud või!" ei kõlanud mitte päevaplaani järgi vaid samuti - natuke hiljem.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Karauul
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2017 23:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 4622
Ühesõnaga - polnoje gavno :D


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 155 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 7, 8, 9, 10, 11

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt