võtsime siis paari tunni pärast mooduli ette rivisse, ikka pikkuse järjekorras starsinaa oskuslikul juhtimisel! leitnandid olid kuskile kadunud, arvatavasti viskasid viina oma kubrikus pidupäeva puhul! värskete reameeste rivi oli iseenesest kena vaatepilt, ikka kolm aarialast esimesena; ja frantzus alles kolmas

. kaks eestlast viskasid ikka pikkusega 2m ligi! ilmub siis komissar ka kuskilt staabipoolse nurga tagant, pärgamendi rull kaenlas! joondu-valvel-vabalt; ja kelle nimi välja hõigatakse võtab rivitult. kolm suuremat punti välja hõigatud, ikka need oma okrugi remonditehased kuhu õppele minek minek aga frantzus ikka rivis koos pikemate poistega+ 3 junnimõõtu vene poissi. asi muidugi huvitav, oli ju jutt et vaid 3 matsi lähevad "saksamaale" koolitusele

. selgus tuli kohe, nimelt vastavalt uutele 40.armee operatiivosakonna plaanidele jäävad kolm matsi samasse väeossa väljaõppele, nimelt autoakude remondi-hoolduse spetsialistideks. akutuba oli meie väeosas tasemel, olin seal duhhi ajal korra heakorratöödel viibinud ja tundsin ka seadmete vastu huvi professionaalsest kretinismist. nimelt oli mu tehnikumi diplomitöö üheks peatükiks ka autobaasi akutöökoja projekteerimine ja seadmetega varustamine, ja see teema käis kõik vastavalt tarkade Moskva instituutide poolt kirjutatud käsiraamatutele, ja hetkel kehtivatele GOST-le ja normatiividele; eks sõjaväes olid omad normatiivid lisaks aga üldist pilti see ei muuda, akutöökoda oli tasemel! aga asukoht oli sitt, keset kõrbe

. loeti ka akumeeste nimed ette ja frantzus jäi kõige pikemaks sõdalaseks kes veel rivis seisis. neil kahel eestlasel ikka "näkkas" halvas mõttes, aga tulen hiljem selle teema juurde tagasi. seega jäi rivisse veel kolm matsi; frantzus, ja "üllatus-üllatus" ka kaks "saraatovlast"!?? takkajärgi tarkusena võin öelda hilisematele teadmistele tuginedes et jo seal staabis tehti lastevanematega ikka tõsiseid "diile" tatarlasest tolleaegse komandöriga sest laskmises nad küll silma ei paistnud, aga "õppele" lähevad pm kodulinna, ja need kutid olid omavahel ka lapsest saati koolivennad, isegi kutsekas olid koos õppides autoelektrikuks. vot ei tea kas frantzusi eest ka keegi kostis või piisas "voroschilovi laskuri" märgist sest nii oli ju eelnevalt välja hõigatud

. igatahes frantzusi nime taha oli pärgamendile märgitud "nach Kosakenstadt". lisainformatsioonina anti teada et homme peale razvoodi hakkame toimetama, nimelt saame "suhhoi pajoki" kätte vastavalt sellele kui pikalt reisime, ja Aschabadi punt lahkub väeosast juba enne lõunat, teised peale lõunat rongijaama. igale pundile tuleb ka ohvitser kaasa, ja komissar isiklikult juhib Taschkendi brigaadi mis oli ka kõige suurem, ca 25 sõdalast; kolme väiksemat gruppi juhivad leitnandid! ja kõige suurem "rõõmusõnum" tuli meid piinanud nooremseerudele, et nende teeneid alates homsest lõunast ei vajata ja neid viiakse üle kohaliku kahe roodu nimekirja teenistuse jätkamiseks; et ka seal on nende oskuseid-kogemusi vaja "noorsõdalaste" kasvatamisel, kuigi neid polnud veel väeossa laekunud aga järgmine nädal peaks hakkama saabuma! kahjurõõm on ikka kõige suurem rõõm, no niipalju me juba seda armee värki jagasime et need seerud on oma roodus ju täitsa duhhi seisuses, samas olukorras nagu meie nende all poolteist kuud olnud

. igatahes viimane ööpäev hoidsid nooremseerud meie suhtes ikka väga madalat profiili

. ühele sigamale oli öösel ikka ka väiksem pogromm tehtud meie tsetseenide poolt, viis matsi oli neid meie hulgas. aga tegid nad seda kuidagi vaikselt, ilma lärmita; ja ega hommikul keegi kaebama ka ei jooksnud; aga hommikul jutud läksid liikvele! igatahes olid endised kursandid saanud "vabahärradeks" ja kohe muutus ka hoiak

.