Che Latino ja langevarjud

Che Latino · **Liitunud:** 23 Veebr, 2015 1:14 **Postitusi:** 422

Mulle anti kolmkümmendviis aastat tagasi võimalus antud lennukite pidurduslangevarjude kokkukorjamisel ja pakkimisel osaleda.
See õnnetus ei ole muidugi sellega seotud, lihtsalt üht-teist meenutas.

susi

Che Latino kirjutas:

Mulle anti kolmkümmendviis aastat tagasi võimalus antud lennukite pidurduslangevarjude kokkukorjamisel ja pakkimisel osaleda.
See õnnetus ei ole muidugi sellega seotud, lihtsalt üht-teist meenutas.

Väga huvitav. Järelikult sinised pagunid. Meil tehnilises roodus (ka autorood) oli 2 õlimasinat. 1 oli Gaz-66 ja teine Zil-130. Esimesel oli lendudel tööd , aga teisel praktiliselt mitte. Nii et Zil-130 juht korjas lendude ajal langevarje.
Milline oli Teie ametlik töö ? Kellena tegutsesite ?

Kriku

Tegin uueks teemaks ja ühinen palvega lähemalt kirjutada.

Che Latino · **Liitunud:** 23 Veebr, 2015 1:14 **Postitusi:** 422

Polk oli Valgevenes, diviisi staap Tartus. Mintu tegevus toimus grupis ПТС, lühend siis venekeelsetest sõnadest parashutna tarmaznaja sluzba. Käis lennukite järel pidurduslangevarjude kokkukorjamine nii et keerati neile vint peale, veeretati palliks, tõsteti veoka kasti, hiljem lennuki juures võeti selle langevarjukonteiner alla ja pakiti täis siis tõsteti ingede külge ja tõugati lukustiktesse. Lennukid olid TU22 M3-d, TU16-d olid ka, aga need lendasis väga
harva.
...
Algusest:
Kaheksakümnekuuenda aasta kevad oli varjane, maikuu esimeses kolmandikus toomingas õitses, Tshernobõli aatomielektrijaam oli juba plahvatanud, Nõukogude Armee kutse oli vastupandamatu ja 11.05.86 hommik olin Tallinna linna Mererajooni sõjakomissariaadis nagu kokku lepitud. Peale mõningast molutamist viis sõit Lasnamäe jaotuspunkti.Paari päeva pärast olime Tallinna Lennujaamas. Levis kuuldus, et teekond viib Baikali järve taha.Keegi prizõvnik Raud Saaremaalt oli geograafiat õppinud ja väitis, et see koht on ikka väga kaugel... Tal oli õigus!
Algul ei saand kohe lendama, sest need meile järgitulnud sõjaväetegelases olid kuskilt linnapaealt suutund osta mootorrattamoori ja selle tassimise meie hulgast kellelegi usaldanud. Lennuk juba undas, kui selguse et eelpoolmainitud mootor oli lennujaama ootesaali pinkide juurde maha jäänud. Leiti üles, toodi ära ja sõit Moskvasse võis alata.
Moskas sõitsime teisele lennuväljale, vist oli bussiga, täpselt ei mäleta enam, aga ise midagi maksma ei pidanud. Sealt teiselt lennuväljalt väikese peatusega Novosibirskis sai jõutud Ulan-Udesse. Umbes keskööl lennuk maandus, väljudes olid esimesed tähelepanekud hõre ja kuiv õhk, sopkad ja isevärki värvi taevas. Istusime seal lennujaamas, vist oli rongipeale minekuks vaja aega parajaks teha: Vaatan, mingi jama - keset ööd hakkab vlgemaks minema. Ajavahe 6 tundi, ei tulnud selle peale.

Che Latino · **Liitunud:** 23 Veebr, 2015 1:14 **Postitusi:** 422

Tegelikult ootasime vist bussi, sest mäletan, et pärast viis sõit läbi lõpmatuna tunduvate üksluisete, väga kõhedate rajoonide, mis koosnesid paarimeetrikõrguste puidust taradega piiratud väikeste majakeste kambast. Jajah, rongini oli aega ja saime linnapeal natuke ringi vaadata. Hästi suur Lenini pea oli kuskil ja miilits tuli, sest keegi oli teada andnud, et mingid kahtlased välismaalased vehivad relvaga. Asi ei olnud üldsegi nii hull, aga Kaitseliidu hilisem relvur, oli kodust... või siiski Ulan Ude mingist mänguasjade poest mängurevolvri sõjaväkkeminekuks kaasa ostnud. See asi lahenes aga rongijaam oli KOHALEJÕUDMINE, sellesmõttes et seal kuskil seinapeal oli Nõukogude Liidu kaart... ja see koht kuhu me olime jõudnud jõudis ka meile kohale. Vaikus, langetatud pead igaühe kaela võimaluste piires... tõesti olime kaugele jõudnud.
Ulan-Udes oli rongiootamist nii poolepäeva jagu. Sõidust mäletan vapustavat loodust rongiakna taga ja mingit jube agressiivset väiksemat kasvu zemljakki, kes vaguni ühest otsast teise jalutades kogu sõiduaja tüli noris, kutsus teisi kaaskutsealuseid tamburisse peksasaamisele ja väeossa jõudes lubas elu üldse põrguks teha. Selle tegelase etteastetest rohkem mingeid meenutusi pole, sest varsti peale kohalejõudmist hakati meid igale poole laiali jaotama.
Rong peatus südaöö paiku Tchita oblasti jaamas Bada. Veokad olid kenasti vastu tulnud, meid kamandati nendepeale, garnisoni väravad olid päris raudteejaama lähedal, kuskil sealsamas paistis postamendi otsa aetud MIG-21.
Ööbima pandi meid ühte väikesesse puumajakesse, mis sisuliselt oli üks arvukatest õppeklassidest. Järgmisel päeval tuli kapten B, viisteist nime loeti ette, korjasime oma kompsud, rivistusime, järgmine peatus oli üle platsi kasarmu juures. Kasarmu oli ühekordne tuulekoja, relva- ja pesemisruumi, kaptjõrka ja lenini toaga barakk, seinad olid täis kõiksugu suuruses ja kujus vineertahvleid tõestisündind lugude, Lenini õpetussõnade, määrustiku olulisemate kohtade meeldetuletuste ja muu sellise vajaliku informatsiooniga. Söögid-värgid, muud isiklikud asjad tuli ära anda, kirjatarbed võisid jääda aga neid hakati ka kohe varastama, kadusid isegi täidetud aadressidega ümbrikud.

Che Latino · **Liitunud:** 23 Veebr, 2015 1:14 **Postitusi:** 422

Rivistati meid jälle üles, keegi pani suitsu ette... ja saimegi kohe teada, et rivis ei suitsetata. Sauna läksime... see oli veel kaugemal kui söökla. Söökla oli nii kahe kilomeetri kaugusel teisel pool lennuvälja. Saunas oli külm, väljudes olime nagu ümber sündinud - kõik ühtemoodi riides pealaest jalatallani. Salli, mis mul kaasa oli võetud alalõpmatute kurguvalude kaitseks, pistsin sinelitaskusse. Mõm...mõm... mõtlesin vist seda kandma hakata: Lollakas!!!
Kasarmusse tagasi jõudes lõikasime üksteisel juukseid, sealkandis oli moes lühemat-sorti soengud. Anti kätte pagunid, kraematerjal, habemeajamise asjad...

miinitohter · **Liitunud:** 22 Sept, 2006 21:23 **Postitusi:** 21

[attachment=0]DSC_0555.jpg[/attachment][attachment=0]DSC_0555.jpg[/attachment]Tere

Lisaks üht-teist ja teeks mõningaid parandusi toimunus:
Tsikli mootor oli 750 m2 mootorrattale M 72, osteti Tondi tsikli poest (Baikali taga olid need tefka), ostjaks minu väeosa prappor Anossov. Meie meestest valiti kaks suuremat sorti pakikandjat ja viige lennukisse. Tallinnast Moskva Seremeetevo 1 või 2 ei mäleta tuli see kobakas ilusti, ka pussi mis viis meid läbi kogu moskva (ka kremli juurest mööda) teise seremeetevosse oli mootor kaasas sest nii kogu aeg ,,kästi,, , aga sealt rohkem käsku ei tulnud ja sinna ootesaali see jäigi, lennuk liikus juba stardi raja poole kui prappor paanikat külvas mis peale lennuk peatus ja lennu teenindus tõi selle 04 sigulliga lennukile.
Ulan Udes olime kohaliku ajajärgi u 6:00 hommikul, pussiga linna päris pikalt, kuhu ka ei vaadanud paljad, hall-pruunid sopkad, tolmune masendav äärelinn jne ,,korotse, fsjo ne po našemu,, tõlkes ,,lühidalt, miski pole meie moodi,,. Rong pidi väljuma aga alles, kui õigesti mäletan siis kas16:00 või 18:00. Bada (kohalikus keeles Auk) jõudsime öösel.
Garnisoni sõitsime ZIL 130 kastis, magasime utsepka võimla põrandal.
Mis puudutab intsidenti relvaga, siis selle revolver Nagan koopia mis tegi pauku jahipüssi pikatule tongidega (neid kahjuks komplektis ei olnud) ostsin Ulan Ude turult, hinda ei mäleta. Seda näpuotsas keerutades ja klõpsutades tutvusime linna vaatamisväärsustega otsides pea parandust. Meie ekskursijooni pundil õnnestus ,,hankida, see on eraldi teema,, mõned kastid õlut, mida läksime hävitama raudteejaama, suundudes ettenägelikult suure kaarega seisvate rongide vahele. Sealt naastes meid arreteeritigi kohaliku miilitsa poolt, süüdistatuna terrorismis või banditismis, õnneks meid saatnud ohvitseri (vanem ltn Ladõzets vist, kah hilisem minu väeosa autopargi ülem) ja prappori sekkumisele ja hirmu külvanud mänguasja ülevaatusel ilmnenud tõele, jäi Nagan alles ja meid lasti vabaks. Tuli välja ,et kohaliku miilitsa telefon olla olnud punane kõnedest tekstiga ,,mööda linna käivad välismaalased relvadega,,. Kirjeldatud Nagan oli hoiul prappori käes, hiljem anti mulle tagasi ja oli kaptjorkas. Kui poole aastapärast üks kolmest ARAST (armeenlasest) ühel Jegiazarjan (hüüdnimega kohver e tsumodan) sündis teine laps sai ta reservi. Kuuldes et lapseks on poiss kinkisin selle Nagani ta pojale.
Kes see kakleja oli, see jupats, oli ta meie seast või solbanist saatja? kuidagi ei mäleta seda tüpaazi, ju olin veitsa svipsis, mäletan mingit seerut kes kohaliku elu oluga kurssi viis, nii matsingi oma 14 musaga Levis kella, nuga- kafel turisti komplekti Bada rtm peldiku taha maasse. Välja kaevasin kui olin esimest korda patrullis.
nii on mul meeles minek, aga mälu on valiv.

miinitohter · **Liitunud:** 22 Sept, 2006 21:23 **Postitusi:** 21

olid sa ulan udes šašlõki sabas ka ja ,,liha- kala,, poes, kus oli ainult meie Kiirovi kalurikolhoosi konservid ja kohutav hais?
Kui teadsid ametist tead ka nime, võta ühendust mesengeris.

Che Latino · **Liitunud:** 23 Veebr, 2015 1:14 **Postitusi:** 422

Aga kas Sa raadiolokaatoriteoperaatorite kursust Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlikus Ühingus mäletad Nukuteatris, Tallinna vanalinnas...
Aasta siis oli kaheksakümmend viis.

miinitohter · **Liitunud:** 22 Sept, 2006 21:23 **Postitusi:** 21

miks ei mäleta, ikka mäletan. Ameti nimeks peale kursat oli ,,operaator rls,, e siis ,,operaator raadio lokatsjonnoi stantsi,, kuigi selle asemel sõitsin autodega, buldooseriga ja kustutasin tulekahjusid.

Che Latino · **Liitunud:** 23 Veebr, 2015 1:14 **Postitusi:** 422

Mingi seos nende kursustega ja sõjaväkkekutsumise ajaga pidi olema, sest Lasnamäel oli meid ju kahe rls-i grupi kohta omajagu palju. Koolitati paar kuud, ajakirjanik käis kohal ja meie edukatest õpingutest ilmus artikkel "Молодёжь Эстонии"-s, ka pool aastat hiljem suudeti see kamp taas kokku korjata ning alustades jaotuspunktist jagati meid niimoodi laiali, et lokaatori peale keegi võib-olla ei sattunudki. Aga teadmised jäid ikka alles. Hiljem lennuväljal lokaatorit kohates tundsin ta alati kohe ära.

Che Latino · **Liitunud:** 23 Veebr, 2015 1:14 **Postitusi:** 422

Kui me maikuu keskel Badasse jõudsime oli kevad juba kohal, lumi läind juba paar nädalat tagasi. Hommikuti maa härmas, keset päeva juba täitsa soe. Kuu aja pärast paistis juba Päike nii et põletas kõrvad ära. Käelabad, kaelad, näod muutusid tumepruuniks, laupadel heledamad pilotkajäljed, ülejäänud kereosad täitsa valged... usbekid, tadžikid nii kontrastsed tegelased selles valdkonnas muidugi ei olnud. Vanemad olijad rääkisid, et suvel võib tulla +40, talvel -40. Keegi meenutas kuidas jalarätid olid kirsaninadesse kinni külmunud. Kui pimedaks hakkas minema, siis läkski ilma venitamata. Päike ronis suvel kõrgele peakohale, Kuu oli sellist oranžikat värvi... nagu apelsin, ainult palju suurem. Õhk oli nii kuiv et toimkonnaeelsel lõunapausil pestud vorm kuivas okastraataial veerand tunniga ilusti ära.

Troll

Che Latino kirjutas:

Shit stalo ludshe, shit stalo veseleje (J.V.Stalin)

Che Latino, kas su allkiri on meelega vigane? "Žit" asemel "Shit"?

Che Latino · **Liitunud:** 23 Veebr, 2015 1:14 **Postitusi:** 422

Mitte meelega, vaid hea meelega!
"Shit" tähendab vene keeles "õmblema". Seega sobiks sama allkiri näiteks mõnele rätsepaettevõttele, õmblustööliste amatiühingule... Ja inglise keeles ka selline sõna olemas. Universaalne segapudru.

frantzus · **Liitunud:** 26 Jaan, 2015 22:42 **Postitusi:** 474

Che Latino kirjutas:

Aga kas Sa raadiolokaatoriteoperaatorite kursust Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlikus Ühingus mäletad Nukuteatris, Tallinna vanalinnas...
Aasta siis oli kaheksakümmend viis.

frantzus alustas neid kursuseid aastal 1984 suvel, peale seda kui Lasnamäelt tagasi peksti peale kolmepäevast laagerdumist. no päris nukuteatris need kursused ka ei olnud

www.militaar.net

Che Latino ja langevarjud

Kes on foorumil