Mundris koju?
MIS RIIETEGA LAHKUSITE N.LIIDU ARMEEST ?
Sai lasta saata postipakiga erariided ja jalatsid ,kui lahti sai siis need
selga-jalga ja kiiresti õhtusele bussile Sovetskis. Oli maikuu lõpp.
Kroonu riided jms. jäi kaptorkasse vedelema ja ma selle vastu huvi ei
tundnud.
Hommikuks juba Pärnus,seal oldi autoga vastus ja varsti oli kodus
Igaljuhul väeosast minema minnes tagasi ei vaadanud.
Tuju oli küll väga hea !!!
Ma ühe tuttava käest kuulsin kuidas ta Saksa DV teenis ja pärast
demblisse minekut viidi nad loomade veoks mõeldud lennukiga kusagile
Ukraina piirile ja lasti kuskil stepis lahti.
Öeldi et näe hoidke sinnapoole ja sjobovaite nahhui ot sjuda.
Igaljuhul võttis äratulemine tal ca nädala
selga-jalga ja kiiresti õhtusele bussile Sovetskis. Oli maikuu lõpp.
Kroonu riided jms. jäi kaptorkasse vedelema ja ma selle vastu huvi ei
tundnud.
Hommikuks juba Pärnus,seal oldi autoga vastus ja varsti oli kodus
Igaljuhul väeosast minema minnes tagasi ei vaadanud.
Tuju oli küll väga hea !!!
Ma ühe tuttava käest kuulsin kuidas ta Saksa DV teenis ja pärast
demblisse minekut viidi nad loomade veoks mõeldud lennukiga kusagile
Ukraina piirile ja lasti kuskil stepis lahti.
Öeldi et näe hoidke sinnapoole ja sjobovaite nahhui ot sjuda.
Igaljuhul võttis äratulemine tal ca nädala
- sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 817
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
Tere,tere.
Püüan siis ka omalt poolt midagi lisada.Pääsesin sovjeti sõjaväest ja
Afganist 1981 aasta kevadel.Kurat päev ei olegi enam meeles.Igatahes
toodi öösel Taskenti kus asus meie väeosa.Lennuväljalt kohe koju
ehk kasarmusse kus oli meid kõige rohkem 30 .Ja mis sa kostad.Mina
ainukesena sain siis loa lahkuda armeest.Teised jäid vist noori veel
õpetama-ei tea ja ei huvitanud.No minul oli juba ema poolt saadetud teksapüksid,kingad särk juba ootamas.Terve öö sai mõllatud st.joodud.
Hommikul oli jube olemine ja isegi natuke kahju lahkuda.Kuigi ei
saanud selle 2 aasta jooksul ei puhkust ega midagi.Hommikul ema
saadetud riided selga.Kaasvõitlejad andsid oma rublased rahad kõik
mulle sain rongipileti või midagi sellist ja aidaa minema.Kui demblisse
keegi läks siis teised andsid oma raha kõik sellele.Ja see oli lausa kombeks.Meil noorte kiusamist ei olnud.Afganis olime ju kõik võrdsed.
Raha saadi nii ,et kes juhtusid Taskentis olema need käisid ühte
sõjaväe bensiini jaama karauulitamas -valvamas.Ja nii tekkisid juba oma tuttavad kellele sai müüdud bensu.Raha oli laialt. No nii läheme edasi.
Kui sõdur poisil oli ette nähtud rongiga sõita.Siis nüüd ma küll ei kujuta
ette Taskent-Tallinn teekonda rongiga.Igatahes sõduril st.minul raha
laialt ja kohe lennujaama.Ja mis sa kostad.Tallinna lennukile piletid
saada 4 päevapärast.Moskva 2 päevapärast.Koju ju tahaks väga-väga.
Hakkasin siis noori piletimüüja piigasi moosima.Raha ei mäleta kui palju
väljakäisin+ Afganist kaasa võetud nodi.Oli mul suitse mitmeid blokke.
Kui sain seal kui hästi mäletan bloki Salem suitsu antud.Oli pilet olemas
ja sõit õigemini lend algas Moskva poole.Ikkagi kõvasti kodule lähemale.
Moskvas sama nali pileteid Tallinna pole.Kordus sama nali .Ja jälle
pilet olemas.Kästi oodata.Kõik rahvas pandi juba lennukile.Mina arvasin,
et nüüd tüssati.Aga ei .Tuli mingi ülemnõukogu saadikud või kes kurat need olid.Aga lipumärgid olid kõikidel rinnas ja buss viis need eraldi
lennukile.Kaasaarvatud minu.Lennukis pandi taha kuskile üksikule toolile.
Ja aidaa kodupoole.Kell 17.00.Juba tallinnas.Tallinnast enam busse ei läinud.Viimane väljus 17.00.Lennujaamast takso ja bussijaama.Seal siis
avastus ,et viimane buss on läinud.Uuesti takso.Sossimäepeal sõitsime bussist mõõda.Koju oli sõita 140 km.Enne koju jõudmist naabri juurest läbi
ole täitsa anna 10 rubla.Igatahes raha otsas nodi otsas.Aga mina kodus.
Ema vaatas ka nii imelikult otsa kui uksest sisse marssisin ja küsis kus
Sa siis tuled.No eks emad närvitsesid samuti.Tema olevat tahtnud ka poega vormis näha.Aga mina küll ei tahtnud nähagi.Kui kedagi midagi huvitab.Siis püüan meelde tuletada.Mälestusi on kuhjaga.
Püüan siis ka omalt poolt midagi lisada.Pääsesin sovjeti sõjaväest ja
Afganist 1981 aasta kevadel.Kurat päev ei olegi enam meeles.Igatahes
toodi öösel Taskenti kus asus meie väeosa.Lennuväljalt kohe koju
ehk kasarmusse kus oli meid kõige rohkem 30 .Ja mis sa kostad.Mina
ainukesena sain siis loa lahkuda armeest.Teised jäid vist noori veel
õpetama-ei tea ja ei huvitanud.No minul oli juba ema poolt saadetud teksapüksid,kingad särk juba ootamas.Terve öö sai mõllatud st.joodud.
Hommikul oli jube olemine ja isegi natuke kahju lahkuda.Kuigi ei
saanud selle 2 aasta jooksul ei puhkust ega midagi.Hommikul ema
saadetud riided selga.Kaasvõitlejad andsid oma rublased rahad kõik
mulle sain rongipileti või midagi sellist ja aidaa minema.Kui demblisse
keegi läks siis teised andsid oma raha kõik sellele.Ja see oli lausa kombeks.Meil noorte kiusamist ei olnud.Afganis olime ju kõik võrdsed.
Raha saadi nii ,et kes juhtusid Taskentis olema need käisid ühte
sõjaväe bensiini jaama karauulitamas -valvamas.Ja nii tekkisid juba oma tuttavad kellele sai müüdud bensu.Raha oli laialt. No nii läheme edasi.
Kui sõdur poisil oli ette nähtud rongiga sõita.Siis nüüd ma küll ei kujuta
ette Taskent-Tallinn teekonda rongiga.Igatahes sõduril st.minul raha
laialt ja kohe lennujaama.Ja mis sa kostad.Tallinna lennukile piletid
saada 4 päevapärast.Moskva 2 päevapärast.Koju ju tahaks väga-väga.
Hakkasin siis noori piletimüüja piigasi moosima.Raha ei mäleta kui palju
väljakäisin+ Afganist kaasa võetud nodi.Oli mul suitse mitmeid blokke.
Kui sain seal kui hästi mäletan bloki Salem suitsu antud.Oli pilet olemas
ja sõit õigemini lend algas Moskva poole.Ikkagi kõvasti kodule lähemale.
Moskvas sama nali pileteid Tallinna pole.Kordus sama nali .Ja jälle
pilet olemas.Kästi oodata.Kõik rahvas pandi juba lennukile.Mina arvasin,
et nüüd tüssati.Aga ei .Tuli mingi ülemnõukogu saadikud või kes kurat need olid.Aga lipumärgid olid kõikidel rinnas ja buss viis need eraldi
lennukile.Kaasaarvatud minu.Lennukis pandi taha kuskile üksikule toolile.
Ja aidaa kodupoole.Kell 17.00.Juba tallinnas.Tallinnast enam busse ei läinud.Viimane väljus 17.00.Lennujaamast takso ja bussijaama.Seal siis
avastus ,et viimane buss on läinud.Uuesti takso.Sossimäepeal sõitsime bussist mõõda.Koju oli sõita 140 km.Enne koju jõudmist naabri juurest läbi
ole täitsa anna 10 rubla.Igatahes raha otsas nodi otsas.Aga mina kodus.
Ema vaatas ka nii imelikult otsa kui uksest sisse marssisin ja küsis kus
Sa siis tuled.No eks emad närvitsesid samuti.Tema olevat tahtnud ka poega vormis näha.Aga mina küll ei tahtnud nähagi.Kui kedagi midagi huvitab.Siis püüan meelde tuletada.Mälestusi on kuhjaga.
Ka mina tulin erariietes.Kodust tuli pakk.Polnud tahtmist sineliga tulla ja ega sellel ka enam erilist väljanägemist olnd(sai selles enam kui kord auto alla ronitud).Ka ei olnud vaja karta ,et mõni patrull kimbutaks.Staabis anti mõni rubla pihku ja kogu lugu.Lähenes aastavahetus ja pileteid ei lennukile ega rongile polnud saada.Käisime ühe kutiga Lihulast Kiievis raudteejaamas ringi,aga edasi ei saa.Palu,sõima või paku raha-kasu sellest pole!Kardetakse raha vastu võtta.Mittetöised tulud.Hiljem liitus meiega üks lätlane.Tänu temale saime viimaks Riia-Simferoopol rongile(personal olid lätlased).Selleks ajaks olime ostnud juba piletid Kiiev-Minsk rongile(ikkagi kodule lähemale ja sealt lootsime kuidagi edasi Leetu saada).Riiast bussiga Pärnu.Seal takso leidmine polnud ka enam probleem.30.dets.õhtul enne 12-st olin kodus.
Mina tulin sügisel (77) vormis ära ja ilma seiklusteta. Ei ole kindel, kas kodused riided täies komplektsuses olekski kohale jõudnud. Vormiga oli selles suhtes ka hooleta, et igasugune juhutransport kõlbas. Ei olnud muret, kas midagi ära määrid või lõhki tõmbad. Nagunii sai see kraam minema visatud. Ja sineliga külm ka ei hakanud. Õnneks sai põhiline osa maast inimese moodi bussiga sõidetud. Sinel on vist kusagil kuuris mingis olukorras veel alles.
Me kõik oleme võhikud, ainult erinevates valdkondades.
meil läksid ca 75% ikka erariietes minema,ainult need kellel polnud saadetud väi kes polnud omale midagi ostnud ,neil olid harilikult kroonu riided seljas
eriti imelikud olid igasugu tsurbannid kes hakkasid koju minema
neil oli tehtud spersiaalne vorm mis oli igasugustel viisidel ära moondatud et nendearust ilusam näiks
ja olid kindlalt ka starsina või vähemalt starsii serzandi pagunid peal
muidugi igasugu märke rippus ka kilode viisi mis olid teistelt varastatud
ju siis oli hea niiviisi koju minna et näidata tervele auulile
kui vägev ta ikka oli
ja muidugi sõjaväepiletisse lõi pissar ka väikse raha eest kõik mis vaja oli
mõned vennikesed aga läksid linna peale ja jõid seal 2-3 kuud
siis tulid tsasti tagasi et pole kusagile minna
tavaliselt ei lubatud neid enam sisse lasta
ja kui möni leiti kusagil kaptjorkas magamas
siis ohvitserid viskasid ta ise välja ja andsid jalaga
et kas ei oska koju minna...
eriti imelikud olid igasugu tsurbannid kes hakkasid koju minema
neil oli tehtud spersiaalne vorm mis oli igasugustel viisidel ära moondatud et nendearust ilusam näiks
ja olid kindlalt ka starsina või vähemalt starsii serzandi pagunid peal
muidugi igasugu märke rippus ka kilode viisi mis olid teistelt varastatud
ju siis oli hea niiviisi koju minna et näidata tervele auulile
kui vägev ta ikka oli
ja muidugi sõjaväepiletisse lõi pissar ka väikse raha eest kõik mis vaja oli
mõned vennikesed aga läksid linna peale ja jõid seal 2-3 kuud
siis tulid tsasti tagasi et pole kusagile minna
tavaliselt ei lubatud neid enam sisse lasta
ja kui möni leiti kusagil kaptjorkas magamas
siis ohvitserid viskasid ta ise välja ja andsid jalaga
et kas ei oska koju minna...
-
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Ka mina tulin vormis. Kuna pääsesin tulema n-ö esimeses partiis (joomisega vahele polnud jäänud !) enne 9. maid, siis oli veel üsna jahe, nii et sinel kulus ka ära. Selle all siis nn paraadvorm (paradka) ning jalas võõrad kingad. Viimastest sain veel jalaseene, mille väljaravimisega läks mitu kuud...
Ametlikult oli igale ajateenijale ette nähtud paraadvorm, mis tavaliselt seisis kaptjorkas. Mina sain enda oma vaid paar korda näha (õppeväeosas) ja vist ühe korra seljas kanda (vandeandmisel). Õppest saadeti mind enneaegu tulema ja sinna see vorm vist minust jäi (vähemalt rohkem ma teda ei näinud). Sinel tuli lahkudes kokku rullida ja ära pakkida, aga paradka ega kingade pakkimist küll ei mäleta. Võib-olla võttis mind "konvoeerinud" ohvitser need endaga kaasa, kes teab. Kui edaspidi paradkat vaja läks (paar juhust oli), anti mulle kellegi teise oma kasutada. Ka koju tulin kellegi teise nime kandva mundriga.
Divisjoni staršinaa oli üks hiigla kaval pšekk ehk Valgevene poolakas -- praporštšik Tadeusz Bronislawowicz -- kes kiitis mind korduvalt ja ühel päeval ütles mulle, et ma olla "intelligentnõi tšelovek" ( ) , kraavi kaevama tsiviilelus ei hakka, nii et mulle pole sõjaväeriideid vaja ja palus, et ma need talle postiga tagasi saadaksin. Andis koduse aadressi ja puha. Ja mina hea poisina muidugi saatsingi -- kaasa arvatud need seenetanud kingad!
Koju tulin mulle saadetud diplomaadikohvri ning seljakotiga. Viimastega oli ka väike seiklus Vilniuse jaamas -- nimelt jalutasin seal kohver käes ringi ja jäin silma sõjaväepatrullile. Need kutsusid mu raudteekomandantuuri ruumi ja kohver otsiti läbi. Oi pettumust -- isegi vodkat ei leitud! Ise ka kaine... Nii et tuli minema lasta. Aga seljakoti olin justkui ettenägelikult jätnud hoiukappi ja sealt oleksid nad mõne ossobistidele huvipakkuva asja leidnud -- nt pisut dokumente ja veel üht-koma-teist. Igatahes jama oleks tulnud.
Muide, diplomaadikohvriga oli nii, et millalgi mu teisel teenistusaastal tahtis seesama staršinaa sellist oma pojakesele kooliskäimiseks (nii ta ütles!). Tollal valmistati neid Eestis ja need olid Venemaal väga popid. Nii siis palusingi kodustel selle tema jaoks saata, aga saadeti kaks tükki, nii et jätsin teise endale.
Ametlikult oli igale ajateenijale ette nähtud paraadvorm, mis tavaliselt seisis kaptjorkas. Mina sain enda oma vaid paar korda näha (õppeväeosas) ja vist ühe korra seljas kanda (vandeandmisel). Õppest saadeti mind enneaegu tulema ja sinna see vorm vist minust jäi (vähemalt rohkem ma teda ei näinud). Sinel tuli lahkudes kokku rullida ja ära pakkida, aga paradka ega kingade pakkimist küll ei mäleta. Võib-olla võttis mind "konvoeerinud" ohvitser need endaga kaasa, kes teab. Kui edaspidi paradkat vaja läks (paar juhust oli), anti mulle kellegi teise oma kasutada. Ka koju tulin kellegi teise nime kandva mundriga.
Divisjoni staršinaa oli üks hiigla kaval pšekk ehk Valgevene poolakas -- praporštšik Tadeusz Bronislawowicz -- kes kiitis mind korduvalt ja ühel päeval ütles mulle, et ma olla "intelligentnõi tšelovek" ( ) , kraavi kaevama tsiviilelus ei hakka, nii et mulle pole sõjaväeriideid vaja ja palus, et ma need talle postiga tagasi saadaksin. Andis koduse aadressi ja puha. Ja mina hea poisina muidugi saatsingi -- kaasa arvatud need seenetanud kingad!
Koju tulin mulle saadetud diplomaadikohvri ning seljakotiga. Viimastega oli ka väike seiklus Vilniuse jaamas -- nimelt jalutasin seal kohver käes ringi ja jäin silma sõjaväepatrullile. Need kutsusid mu raudteekomandantuuri ruumi ja kohver otsiti läbi. Oi pettumust -- isegi vodkat ei leitud! Ise ka kaine... Nii et tuli minema lasta. Aga seljakoti olin justkui ettenägelikult jätnud hoiukappi ja sealt oleksid nad mõne ossobistidele huvipakkuva asja leidnud -- nt pisut dokumente ja veel üht-koma-teist. Igatahes jama oleks tulnud.
Muide, diplomaadikohvriga oli nii, et millalgi mu teisel teenistusaastal tahtis seesama staršinaa sellist oma pojakesele kooliskäimiseks (nii ta ütles!). Tollal valmistati neid Eestis ja need olid Venemaal väga popid. Nii siis palusingi kodustel selle tema jaoks saata, aga saadeti kaks tükki, nii et jätsin teise endale.
see oli standardne värk et vormid läksid kaduma ja varastati ära sest demblid kogusid neid harilikult oma dembelski kostjuumi jaoks
ma tean sellist debiili kes tegi omale 3 dembelskii kostjuumi ja pärast demblit ei läinud kuidagi ära vaid kooserdas igapäev oma imelikus kassikulla-karraga ületehtud vormiga
ja sinelid läksid kaduma sest dembelskii albom tehti sellega üle (kaaned)
meil oli fotografeerimine rangelt keelatud aga tehti ikka ja kui teinekord staabiülem tegi SHMON siis lendas neid aparaate siia ja sinna
mul on kodus siiamaani olemas raketimasina pilt mille keegi kunstniku käega sõdur oli graveerinud metallilehele ja mis originaalis rippus mingi seinalehe küljes
aga jah eks kolimise käigus kadus nii mõndagi...
ma tean sellist debiili kes tegi omale 3 dembelskii kostjuumi ja pärast demblit ei läinud kuidagi ära vaid kooserdas igapäev oma imelikus kassikulla-karraga ületehtud vormiga
ja sinelid läksid kaduma sest dembelskii albom tehti sellega üle (kaaned)
meil oli fotografeerimine rangelt keelatud aga tehti ikka ja kui teinekord staabiülem tegi SHMON siis lendas neid aparaate siia ja sinna
mul on kodus siiamaani olemas raketimasina pilt mille keegi kunstniku käega sõdur oli graveerinud metallilehele ja mis originaalis rippus mingi seinalehe küljes
aga jah eks kolimise käigus kadus nii mõndagi...
Viimati muutis kalleb, 29 Nov, 2006 20:09, muudetud 2 korda kokku.
Tulin koju tavalises välivormis (üleni kaitsevärvi) selliseid siis kanti meil. Peeti kinni mitu korda - pabereid vaadates sooviti aga head reisi.Leningradi jõudes sain teada ,et Eestis on kroon käibele tulnud . Koju jõdsin jaanipäeva paiku ja vormi kandsin mõnda aega kuna vanad riided ei läinud selga.Eestis pidin koos igsuguste vantidega migratsiooniametis jõlkuma ja tõestama , et ma ikka eestlane olen (ajas sita ikka keema küll)
Esimeseks demliks oli minulgi viisakas vorm koos sineliga varutud aga aja möödudes kadus mul huvi selliste asjade vastu. Meilgi kraasiti ja triigiti sineleid õmmeldi kõiki asju kitsamaks jms , triigitud ja väjavenitatud talve-mütsid ,uus vorm ,triigitud saapad oli aga iga venna standardvarustus nagunii.Meil oli (padlo) käia ringi pestud vormis.
Esimeseks demliks oli minulgi viisakas vorm koos sineliga varutud aga aja möödudes kadus mul huvi selliste asjade vastu. Meilgi kraasiti ja triigiti sineleid õmmeldi kõiki asju kitsamaks jms , triigitud ja väjavenitatud talve-mütsid ,uus vorm ,triigitud saapad oli aga iga venna standardvarustus nagunii.Meil oli (padlo) käia ringi pestud vormis.
kas sa Kapral Karu olid raketimees et KAPJARÕS käisid?
siin sulle väike link steppi meenutama
http://www.kapyar.ru/
talvel kui 35 kraadi külma oli lasime seal viltidega ringi
siin on näha tuttavaid masinaid ja rakette
siin sulle väike link steppi meenutama
http://www.kapyar.ru/
talvel kui 35 kraadi külma oli lasime seal viltidega ringi
siin on näha tuttavaid masinaid ja rakette
Viimati muutis kalleb, 19 Dets, 2005 21:32, muudetud 1 kord kokku.
Saabusin koju harilikus paradkas,puhaste pagunitega.Rinnas ainult 2. järgu spetsialisti märk,mille ise välja teenisin. Staabiülemaga oli veel enne kojutulekut suur sõnasõda.Oskas mu sõjaväepiletisse štaršinaa alles jätta.Kaks päeva vaidlesime.Mina nõudsin puhast pagunit kogu oma õigusega.Ikkagi olin need väljateeninud kindral isiklikult annetas Tema jälle ajas oma joru ,et kuda sa ikka koju lähed ja ilma paelteta.Mis vanemad ütlevad..Lõpuks oli minu võit.Staabikas vihastus,lõi templi piletisse,et puhas mees.Ise kiitis "Nu i durak"
Sverdlovskis pandi veel rongijaamas diplomaat asjadega pihta (kõige rohkem oli kahju 2 pullust 96 % karastusjoogist ),ikkagi pikk rongisõit ootas ees.1 nov jõudsin Balti vaksalisse ,kaks kätt taskus. Kroonus olin üks päev vähem kui kaks aastat.2.nov.78 - 01.nov. 80 a.
Kõige külmem oli amuuri obl. -62 kraadi Nädal aega sai seda nauditud
Sverdlovskis pandi veel rongijaamas diplomaat asjadega pihta (kõige rohkem oli kahju 2 pullust 96 % karastusjoogist ),ikkagi pikk rongisõit ootas ees.1 nov jõudsin Balti vaksalisse ,kaks kätt taskus. Kroonus olin üks päev vähem kui kaks aastat.2.nov.78 - 01.nov. 80 a.
Kõige külmem oli amuuri obl. -62 kraadi Nädal aega sai seda nauditud
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
-
- Liige
- Postitusi: 107
- Liitunud: 11 Dets, 2005 21:01
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist