Oli aasta 1981 veebruar. Toimusid ENSV-s Tallinnas ja Kloogal baseerunud 144. motolaskurdiviisi õppekogunemine. Klooga linnak löödi pilgeni täis. Mehi oli kokku aetud tuhandeid. Mind püüti kinni töö juurest ja viidi mingisse kooli. Sealt edasi kuskile metsa Vasalemma kanti. Telgis riietati mundrisse ja veeti Klooga linnakusse 488. motopolku (s/o 32057). Kaks esimest päeva ei juhtunud midagi, käis veel meeste kokku korjamine. Eks mängisime päevad läbi kaarte või magasime. Mõned jõid kuni jätkus veel raha või kui viitsisid kuskil järgi käia.
Siis paar päeva tegime midagi, mida ei mäleta. Kuskil viiendal päeval käisime relvalaos uhiuusi AK-74 toomas. Pidime nad vaseliinist puhastama, et nendega minna õppelaskmistele. Enamik mehi polnud automaadist üle paari korra üldse lasknud.
Suur osa mehi oli teeninud autojuhtidena või siis ehituspatis. Palju oli ka endisi vangivalureid. Näiteks miinipildujaterühmas polnud keegi isegi näinud varem miinipildujat. Mina olin vähemalt näinudki.
Võimalik, et keegi siinsetest foorumlastest on ka osalenud just neil kordusõppustel.
144.motolaskurdiviisi kordusõppustel
Neilt kordusõppustelt käidi kõvasti hüppes, see tähendab ööseks koju. Tallinlased käisid muidugi rohkem. Hommikuks pidi tagasi olema, muidu oleks jamaks läinud. Hirmutati kõige rohkem sellega, et jääte töökohal palgast ilma. Mingi tõend oli selleks vaja. Tallinna garnisoni patrullidel oli ka kõvasti tegevust. Ikka püüti mõni kamraad Tallinna pealt kinni. Muud ei tehtud enamasti, kui veeti lahtises autokastis Kloogale tagasi( -10 kraadi väljas). Mõned vennad keerasid kohale jõudes kohe rongijaama tagasi ja Tallinna tagasi. Üritati küll tõkestada rongile pääsemist, aga selleks oleks pidanud vist kasutama tõkketuld relvadest. Massi vastu ei saanud. Ise elasin sel ajal Sauel ja oli tükk tegu, et hommikul Sauel elektrirongi peale mahtuda. Saue õpilased, kes Keilas koolis käisid, jäidki hommikusest tavapärasest rongist maha. Hinnanguliselt võis rongis olla oma paartuhat meest. Tol ajal oli 6 vagunit pilgeni täis.
Nurin seoses rongiliiklusega jõudis ka võimudeni, aga seda massi oli võimatu ohjata. Mõni oli enamuse aja hüppes, ei olevat midagi hullu juhtunud. Ainult töötasuga sai ju mõjutada, aga hirm võimalike karistuste ees ei toiminud enam nagu varem.
Nurin seoses rongiliiklusega jõudis ka võimudeni, aga seda massi oli võimatu ohjata. Mõni oli enamuse aja hüppes, ei olevat midagi hullu juhtunud. Ainult töötasuga sai ju mõjutada, aga hirm võimalike karistuste ees ei toiminud enam nagu varem.
Viimati muutis alax, 28 Okt, 2011 19:14, muudetud 2 korda kokku.
Aasta ikka 1981 veebr. Mida veel mäletan? Söögi kvaliteeti ei mäleta, järelikult midagi hullu ei olnud. Osad mehed olid osavamad sellid, leidsid endale midagi mõnusat. Sidemehed remontisid ohvitseride olmetehnikat, mõned tegelesid mingite hankimisküsimustega, ostsid ennast sisuliselt välja. Kes ehitas mingit saunaahju, kes remontis mingit korterit. Ohvitseridele oli see aeg pidu, sai mehi ära kasutatud ja oli materiaalressursse küllaga (toit,kütus, laskemoon)
Aga mingeid õppusi küll ei mäleta, ainult kaks sõitu Aegviidu polügoonile on meeles.
Esimene sõit oli kuskil kümnendal päeval. Peale lõunat jõudsime Aegviidu polügooni keskuse. Plaanis oli lahinglaskmine ahelikus, tankid ees. Jagati siis välja lahingpadrunid (30tk). Siis hakkas peale ootamine, sest selgus et oli mingi probleem tankistidega.Lõpuks leiti asjatundjad. Hakkas juba hämarduma, kui hakkasime ahelikus liikuma. Kuna enamus polnud kunagi lahinglaskmist teinud, siis oli põhiline mure, et keegi maha ei jääks. Et keegi kedagi maha ei laseks. Kuna oli juba hämar, mingeid märklaudu ei näinud, siis lihtsalt tulistasime huupi, tanki tagatulesid.
Üldiselt lõppes meil hästi, kõik jäid ellu. Tankidel läks halvemini, mingid tagatuled lasti puruks.
Aga mingeid õppusi küll ei mäleta, ainult kaks sõitu Aegviidu polügoonile on meeles.
Esimene sõit oli kuskil kümnendal päeval. Peale lõunat jõudsime Aegviidu polügooni keskuse. Plaanis oli lahinglaskmine ahelikus, tankid ees. Jagati siis välja lahingpadrunid (30tk). Siis hakkas peale ootamine, sest selgus et oli mingi probleem tankistidega.Lõpuks leiti asjatundjad. Hakkas juba hämarduma, kui hakkasime ahelikus liikuma. Kuna enamus polnud kunagi lahinglaskmist teinud, siis oli põhiline mure, et keegi maha ei jääks. Et keegi kedagi maha ei laseks. Kuna oli juba hämar, mingeid märklaudu ei näinud, siis lihtsalt tulistasime huupi, tanki tagatulesid.
Üldiselt lõppes meil hästi, kõik jäid ellu. Tankidel läks halvemini, mingid tagatuled lasti puruks.
Viimati muutis alax, 28 Okt, 2011 19:18, muudetud 2 korda kokku.
Suured sboorid pidid ka suurte manöövritega lõppema. Siis oligi see päev käes, kus kell 5 hommikul löödi trevooga korras üles ja metsade poole minema. Kuna oli ette teada, siis saime tunniga välja sõidetud. Suund oli itta. Kuna kolonni kiirus on ütlemata aeglane, siis peale lõunat olime kusagil Kuusasalust lõunas. Konutasime autokastis ja püüdsime tukkuda, kui järsku kolonn jäi seisma ja hakkas kostuma rõvedat sõimu. Selgus, et pataljoni kolonn oli tupikmetsateele ennast kinni sõitnud. Ja mingid sõjaväeringkonna inpektor-polkovnikud olid oma Uazikuga blokeeritud. Ja lõugasid, et laske meid kohe mööda. Aga metsatee oli kitsas ja lund palju, kaks tundi kulus ümberpööramiseks ja korra loomiseks kolonnis. Viimaks jõudsime määratud kohta, 12 tundi kulus selleks. Kloogalt Aegviitu on vist üle 100km.
Olime siis kohal ja anti käsk ööbimiseks. Et hommikul siis lahingusse. Mõned telgid olid kaasas, neil kes viitsisid kaasa võtta. Panime siis telgi korralikult ülesse , ahi sisse ja küdema. Mõnus oli. Tund aega sai siis magatud kui tuli käsk, üles. Ja ümber baseeruda teise kohta. Tund-kaks logistasime kuskil polügoonil. Uues peatuskohas ei hakanud enam telki üles panema. Tegime hästi suure ja uhke lõkke. Okstel lõkke ääres sai kuidagi öö mööda saadetud. Põhiline soe tuli kokkuvõttes saagimisest puude langetamisel ja tükeldamisel. Umbes 20 puud langetasime. Mitu tihu võis olla? Ja diviisijagu mehi mets täis.Ma püüdsin olla nutikam, soovitasin jalal kuivanud puid maha võtta. Aga kes see viitsis veidi kaugemale minna. Hommikul tuli korraldus lahingrivi sisse võtta. Kilomeetrike mööda rabametsa hurra karjudes. Oleks või paukpadruneid olnudki. Siis lendasid mõned SU-d madalalt üle.Ja siis tuli teade, et õppuste legendi järgi on meid tuumarelv tabanud ja oleme surnud. Mis sai veel rohkem rõõmu teha. Veel köögipeatus ja siis Klooga poole tagasi.
Olime siis kohal ja anti käsk ööbimiseks. Et hommikul siis lahingusse. Mõned telgid olid kaasas, neil kes viitsisid kaasa võtta. Panime siis telgi korralikult ülesse , ahi sisse ja küdema. Mõnus oli. Tund aega sai siis magatud kui tuli käsk, üles. Ja ümber baseeruda teise kohta. Tund-kaks logistasime kuskil polügoonil. Uues peatuskohas ei hakanud enam telki üles panema. Tegime hästi suure ja uhke lõkke. Okstel lõkke ääres sai kuidagi öö mööda saadetud. Põhiline soe tuli kokkuvõttes saagimisest puude langetamisel ja tükeldamisel. Umbes 20 puud langetasime. Mitu tihu võis olla? Ja diviisijagu mehi mets täis.Ma püüdsin olla nutikam, soovitasin jalal kuivanud puid maha võtta. Aga kes see viitsis veidi kaugemale minna. Hommikul tuli korraldus lahingrivi sisse võtta. Kilomeetrike mööda rabametsa hurra karjudes. Oleks või paukpadruneid olnudki. Siis lendasid mõned SU-d madalalt üle.Ja siis tuli teade, et õppuste legendi järgi on meid tuumarelv tabanud ja oleme surnud. Mis sai veel rohkem rõõmu teha. Veel köögipeatus ja siis Klooga poole tagasi.
Viimati muutis alax, 28 Okt, 2011 19:07, muudetud 1 kord kokku.
Ise olen ka Kloogale kordusõppustele sattunud, ainult et mitu head aastat hiljem. Kalender näitas aastat 1989 ja oli kusagil suvel. Põhiline tegevus oli sealse väeosa 07388 masinapargi kuidagiviisi eluleaitamine ja raudteejaama sõidutamine. Sealt edasi ajasid sõdurpoisid nad vagunitele ja sõit läks kuhugi teadmatus suunas. Peamisteks autodeks olid Kamazid, Uralid ja Krazid. Kokku sai seal viibitud 45 päeva. Reede õhtul lubati koju ja esmaspäeva hommikuks pidi oma kondid tagasi vedama.
Terv.Jaanus
Terv.Jaanus
Re: 144.motolaskurdiviisi kordusõppustel
Võrdluseks kordusõppustelt NA-s 1981 a.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist