Pärast ülikooli vene sõjaväes
Pärast ülikooli vene sõjaväes
Kas siin foorumlastest on keegi pärast ülikooli sõjväes olnud? äkki aitate meenutada kuidas süsteem toimis aastatega?
Tean seda, et vahepeal päästis ülikoolis käimine täielikult sõjaväest - olid ainult suvelaagrid ja pärast ülikooli lõppu said leitnandi pagunid õlgade peale ja kõik. Siis vahepeal oli nii, et sai valida, et kas oled sõjaväes aasat tavaline rjadovoi või 2 aastat leitanad ning vahepeal tuli millalgi 80-ndate keskel jällegi 1, 5 aastat olla rjadovoi... Ja vahepeal korjati ära pärast esimest kursust 2-ks aastaks...
Tean seda, et vahepeal päästis ülikoolis käimine täielikult sõjaväest - olid ainult suvelaagrid ja pärast ülikooli lõppu said leitnandi pagunid õlgade peale ja kõik. Siis vahepeal oli nii, et sai valida, et kas oled sõjaväes aasat tavaline rjadovoi või 2 aastat leitanad ning vahepeal tuli millalgi 80-ndate keskel jällegi 1, 5 aastat olla rjadovoi... Ja vahepeal korjati ära pärast esimest kursust 2-ks aastaks...
Täpselt ei mäleta, aga kas ei olnud 70-ndate lõpus ja 80-ndate algul mitte nii, et kui sul oli kõrgkoolis sõjalise kateeder ja selle edukalt läbi käisid, siis said peale kooli lõppu kas leitnandiks või mikromajoriks, ning isamaa võis sind kaheks aasteks kutsuda küll, aga ohvitserina. Võis ka mitte kutsuda. Või kutsuda siis, kui heaks arvas.Nii tuli meile näiteks sampolit, kel vanust pealt 35, ning vaja kaptenist majoriks saada. Oli lõpetanud Lvovi ülikooli ning teenis oma kaks aastakest Juhul, kui sõjalise kateeder puudus, tuli minna poolteiseks aastaks reameheks. Seda juhul, kui vahepeal ei jõudnud kahte last soetada või üle 27 aasta vanaks saada. Läbi aja nii viirastub...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
On meeles, et 81-sel läks viimane kursus kõrgkooli, kes pääses kroonu minemisest tänu kooliskäimisele. 82 kooli astujad pidid juba peale esimese kursuse lõppu kroonus ära käima, väidetavalt ei piisanud tol ajal enam ajateenijaid ilma nendeta. Näit. TPI-s oli sõjalise kateeder, valmistati ette sideväelasi (siderühma komandör) energeetika ja automaatika kateedri meestest ja insenere-sapööre vms keemikutest, majanduse ja mehaanika kat. meestest. Alates kolmandast (või oli teisest, vist ikka 3-st) semestrist oli kord nädalas üks päev sõjalise kateedri sisustatud. Peale 4-ndat kursust oli nn sõjaväe laager, sidemeestel Sovetskis, endises Tilsitis Kaliningradi obl.-s, inseneridel Tapal. Jällegi 81 aasta sisseastujad pääsesid 45-päevase laagriga, varemalt oli vist peale 5-ndat kursust 90 päeva. Võin ka eksida. Laager lõppes eksamitega ja peale kooli lõpetamist omistati leitnandi auaste, kes kooli ei lõpetanud , need auastet ei saanud. Leitnante võidi võtta 2-ks aastaks ja võidi ka mitte võtta. Meie rühmast läks 15-st üks. Mingil hetkel oli mul ka peaaegu minek, käisin med komisjoni läbi ja olin esimene reserv, kui õige mees oleks saanud kõrvale hoida, oleks läinud mina.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Mingi veterinaariateenistus siiski eksisteeris, kuskil pildi peal olen isegi vastavate tunnustega paguneid näinud (olid vist ENE-s või ENEKEses). Eks keegi pidi ju ratsaväe hobuseid, igasugu svinjarnikute jm. farmide pudulojuseid ja valvekoeri ka vajadusel tohterdama.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Võeti jah teenima neid, kus ülikoolis sõjalise kateedrit ei olnud. Eestis siis EPA ja Peda lõpetanud, aga ka ERKI, muuhulgas näitlejad. Nende aeg oli 18 kuud, mäletamist mööda liitus sellega mingi kursus, millega meestest ikkagi ohvitserid tehti.
Sõjalise lõpetanutest mitmed põgenesid kaheks aastaks leitnandiks viimise eest. Oma tädipoeg elas kuid kodust eemal. Kui töölt küsima tuldi, siis kolleegid ütlesid, et on kolhoosis kartuleid võtmas ja telefoni pole ja millal tagasi tuleb, ei tea...
Kuulusin ise 1982. aastal TTÜ-sse astujate hulka, kes siis 1983 suvel kaheks aastaks ära viidi. Keegi meie õpitavatest erialadest ei hoolinud, meie raadiotehnikute grupist läks sidealale mõni üksik. Küll suunati üsna suur osa meist seersandiks õppima. Ikkagi keskharidusega kõik.
Peale kooli naasmist tekkis üsna naljakas olukord sõjalises. Sealsed ülesöönud majorid, kes olid harjunud kamandama mehi, kes kroonut polnud näinud, pidid hakkama nüüd tegelema gruppidega, kus 90% meestest oli juba kroonut teeninud. Eks me nende kannatust panime proovile mitmel viisil. Samas vinti üle keerata ei saanud, siis oleks väljaviskamine lähedal olnud.
Sovetskis 1988 aasta suvel laagris olles teenis nii mõnigi kohalik ohvitser vist halle juukseid. Kohale saabus 150 "post-demblit", kel rihmapannal rippus munade peal ja kraehaagid laialt lahti. Prapporid saadeti ilma pikema jututa kohta, kuhu minna ei saa. Relvi meile ei usaldatud ja meie komandör, kohalik kapten, ohkas mõnelgi korral, et "millal te juba minema hakkate".
Poliittunnis käsitleti "Balti separatistide" teemat, see läks nii tuliseks, et poliitvana käsutas tsurkadest ajateenijad minema ja jätkas vestlust vaid eesti "natsionalistidega".
Kokkuvõttes sain teoorias isegi leitnandi tärnid kätte. Aasta oli 1989, sõjakomissariaadist helistati ja kästi tulla pabereid välja võtma. Oli aga aeg, mil Jüri Liim korjas kolmeliitrise purgiga sõjaväepileteid ja vene kroonuga keegi tegeleda ei tahtnud. Mina oma jalga komissariaati ei tõstnud. Selle tulemusena olen seersant siiani...
Sõjalise lõpetanutest mitmed põgenesid kaheks aastaks leitnandiks viimise eest. Oma tädipoeg elas kuid kodust eemal. Kui töölt küsima tuldi, siis kolleegid ütlesid, et on kolhoosis kartuleid võtmas ja telefoni pole ja millal tagasi tuleb, ei tea...
Kuulusin ise 1982. aastal TTÜ-sse astujate hulka, kes siis 1983 suvel kaheks aastaks ära viidi. Keegi meie õpitavatest erialadest ei hoolinud, meie raadiotehnikute grupist läks sidealale mõni üksik. Küll suunati üsna suur osa meist seersandiks õppima. Ikkagi keskharidusega kõik.
Peale kooli naasmist tekkis üsna naljakas olukord sõjalises. Sealsed ülesöönud majorid, kes olid harjunud kamandama mehi, kes kroonut polnud näinud, pidid hakkama nüüd tegelema gruppidega, kus 90% meestest oli juba kroonut teeninud. Eks me nende kannatust panime proovile mitmel viisil. Samas vinti üle keerata ei saanud, siis oleks väljaviskamine lähedal olnud.
Sovetskis 1988 aasta suvel laagris olles teenis nii mõnigi kohalik ohvitser vist halle juukseid. Kohale saabus 150 "post-demblit", kel rihmapannal rippus munade peal ja kraehaagid laialt lahti. Prapporid saadeti ilma pikema jututa kohta, kuhu minna ei saa. Relvi meile ei usaldatud ja meie komandör, kohalik kapten, ohkas mõnelgi korral, et "millal te juba minema hakkate".
Poliittunnis käsitleti "Balti separatistide" teemat, see läks nii tuliseks, et poliitvana käsutas tsurkadest ajateenijad minema ja jätkas vestlust vaid eesti "natsionalistidega".
Kokkuvõttes sain teoorias isegi leitnandi tärnid kätte. Aasta oli 1989, sõjakomissariaadist helistati ja kästi tulla pabereid välja võtma. Oli aga aeg, mil Jüri Liim korjas kolmeliitrise purgiga sõjaväepileteid ja vene kroonuga keegi tegeleda ei tahtnud. Mina oma jalga komissariaati ei tõstnud. Selle tulemusena olen seersant siiani...
Kood: Vali kõik
Kokkuvõttes sain teoorias isegi leitnandi tärnid kätte. Aasta oli 1989, sõjakomissariaadist helistati ja kästi tulla pabereid välja võtma. Oli aga aeg, mil Jüri Liim korjas kolmeliitrise purgiga sõjaväepileteid ja vene kroonuga keegi tegeleda ei tahtnud. Mina oma jalga komissariaati ei tõstnud. Selle tulemusena olen seersant siiani...
Aga teemasse, mis puutub mind ennast.
Käisin oma kroonuteenistuse ära kohe peale keskkoooli ja TRÜ tuli juba peale seda. Noh, seal oli ka sõjalise kateeder, nii ja naa.
Erandina paljudest olin ma selles kateedris ikka päris isuga õppimas, sest see oli eestimaisele mehele sellel ajal siiski ainuke võimalus sõjandusalaseid teadmisi-oskusi saada. Ja ma ei saa öelda, et see õpe seal mulle kasutu oli. Kes tahab midagi õppida, see saab seda alati. Ja õppejõudude koha pealt ei saanud kah midagi santi öelda. (Ainult tollane eestlasest kateedriülem oli paras M. Sa igavene piip - isegi eravestluses ei suvatsenud eesti keelt kasutada).
Peale ülikooli tegevteenistusse ei võetud, kuna olin oma ajateenistuse juba läbinud. Mitmekuulisi täienduskursusi ei saa aga tegevteenistuseks arvestada.
Afgaani oleks peaaegu saadetud ja ka ettevalmistav õpe sai ka juba läbitud, kuid - jäi minemata. See-eest sai see teoks paarkümmend aastat hiljem. Ja sedakorda juba oma, sini-must-valge käiseembleemiga, missugune fakt on vähemalt minu jaoks väga erilise tähtsusega.
Seda kirjeldan ma siis moodustamaks vastukaalu praegusel ajal heaks tooniks kujunenud kõige põhjamisele, mis seotud NA-ga.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
EPA-s sõjaline kateeder oli!
Ise toimetasin seal ja äärepealt oleks saanud NA leitnandiks "po prodovolstvennoi slushby"
Oli teisi erialasid ka.
Aga pull oli see, et sellest kateedrist sai alguse sõjalise õpetuse lõpp EPA-s, hiljem ühinesid TRÜ ja teised kõrgkoolid protestiks sõjalise õpetuse vastu! Tartus oli lausa 89-da aasta kevadel suur meeleavaldus ja rongkäik.
Sellest oleks palju kirjutada.....
Ise toimetasin seal ja äärepealt oleks saanud NA leitnandiks "po prodovolstvennoi slushby"
Oli teisi erialasid ka.
Aga pull oli see, et sellest kateedrist sai alguse sõjalise õpetuse lõpp EPA-s, hiljem ühinesid TRÜ ja teised kõrgkoolid protestiks sõjalise õpetuse vastu! Tartus oli lausa 89-da aasta kevadel suur meeleavaldus ja rongkäik.
Sellest oleks palju kirjutada.....
Meil teenis EPA poiss aasta tanki laadurina hariduselt agronoom, staabikirjutajana oli järjest aasta teeniv eesti poiss, ka mäletamist mööda tavaliselt EPAkas. Läti põllumajandus instituudi poiss oli aasta aega lihtne autojuht. Taškendi Kehakultuuri instituudi lõpetanud poiss oli aasta granaadiheitja jne. jne. Ohvitseridena kaheks aastaks võeti küll ainult sidesse, mujal alal pole kokku puutunud. Üks eesti mees kõndis mures näoga devjatkas ringi, et ei saa kodu, sest kahe aasta jooksul mingi raadiojaam tuuri pandud. Sünnita välja kust tahad...toomas tyrk kirjutas:EPA - ? oli vene väel veterinaare vaja?
No ma olengi EV ajal tervelt ühe korra riigikaitse osakonnas käinud. Ilmselt NSVL dokumentidega neil tegemist polnud. Minu auastmed ja ametid loeti välja veneaegsest sõjaväepiletist ja kodanikuportaali andmetel olen siiani seersanthillart kirjutas:
See, et dokumendile järele ei läinud, ei loe miskit. NSVL kaitseministri käskkiri oli ära ja edasisel arvel olid nii või teisiti leitnandina. Kuidas sind aga nüüd arvestatakse, vaat seda küll ei tea, sest meil on selle arvestamisega ikka väga sandid lood.
TPi sõjalise "kasu" kohta ei oska mina küll midagi positiivset kosta. Ainuke, mida õppisin, oli morse, mida piiksutasin lõpuks päris arvestatava kiirusega.
Kogu see õpetus oli tolle aja tehnika arengut arvestades oluliselt ajast maas. Tänapäeval ei oleks selle tarkusega enam küll midagi teha.
Minulgi läbi käidud TPI sõjalise kateeder peale kahte aastat vene kroonus. Leitnandi pabreid käes pole, sest pole järel käinud, kuigi kõik ained ja nõutud asjad tehtud, sest sõjalisest kateedrist mitte läbi saamine tähendas eksmatti ka ülikoolist. 1997 aasta paikku kutsuti korra mingisse kaitseministeeriumi asutusse kust küsiti, et kas tahaksin järsku Eesti Kaitseväes leitnandina jätkata. Neil oli Sidepatti või kuhugile sinnakanti eriala inimest vaja. Rääkisid, et käid korra mingitelt kursustelt läbi ja oledki jälle kõlbulik. Tookord jäi see asi katki.
Kui praegu kodaniku portaali vaatan, siis pole mind seal üldse kuidagi arvel, kuigi olen Kaitseliidu liige!
Kui praegu kodaniku portaali vaatan, siis pole mind seal üldse kuidagi arvel, kuigi olen Kaitseliidu liige!
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist