Auastmelt vanema kõnetamine sõjaväes.

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
alax
Liige
Postitusi: 1503
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas alax »

1970-1972 jalaväes teenides käis suhtlus ohvitseridega enam-vähem määrustiku järgi. Ikka nii , tovariš major.
Kasutaja avatar
T-62
Liige
Postitusi: 885
Liitunud: 24 Juul, 2007 9:50
Asukoht: Pärnumaa metsad
Kontakt:

Postitus Postitas T-62 »

Meil sõltus ikka palju olukorrast ja ka inimestest. Kuna Kubinka Tanki- ja Soomustehnika Uurimisinstituudis (näe ei oskagi eesti keeles seda nime välja väänata), mida meie polk teenindas, oli ikka suhteliselt palju polkovniku- ja kindralipagunitega mehi, kes polnud üldse vaimustuses kulpilöövatest soldatitest, siis harjusime nendega kohtudes lihtsalt rühti kontrollima. Polgus oli ohvitseridega natuke karmim olukord. Roodus olid ajateenijad kõik sina peal sõltumata paelte arvust, võib-olla välja arvata mõni ametlik situatsioon. Viimasel poolaastal oli kombeks oma aastakäigu poisse kõnetada ees- ja- isanime pidi, muidugi pidid ka noored sind siis nii kõnetama.
Muide see kindralite rohkus tekitas probleeme linnaloaga Moskvas käies. Ei reageerinud nii ruttu ja kaugelt kui vaja, käsi polnu harjunud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist