kuidas ellujääda vene kroonus

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Suletud
peemot
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 29 Okt, 2007 11:14
Kontakt:

kuidas ellujääda vene kroonus

Postitus Postitas peemot »

siin mehed kirjutavad, et ei näita ennast kusagil ja ilmuvad 5 minutit enne rivistust.
Mina teenisin aastatel 1968-1970 raudteevägedes, alul karjalas Suojärvil, siis Petrodvoretsis oli pool aastat otshebka kus õpetati meile igasuguseid raudtee ehitusmasinaid- traktoristi load sain vahetult enne kroonu minekut Helme kutsekoolist (õppima läksin sinna, et sõjaväes tankistiks saada- eks ole ju loll see ma olingi kuna olin noor), pärast uthebkat saadeti praktikale Eestisse kus ehitasime Raplas Tallin-Pärnu laiarööpmelist raudteed, sealt Vologda oblastisse ja viimasel aastal jälle karjalasse Suojärvile ja Petroskoisse. Minu väeosa number oli 82320 see ei lähe mul vist sumatunnini meelest, eestlasi oli ca 50 ümber.
Esimesel aastal suurt viilida ei andnudki, sest tuli kõvasti tööd teha , eriti levinud oli ööseti killustiku platvormi tühjakslaadimine mis toimus nii, et aeti häire korras üles, igale platformile pandi kaks soldatit teine teise otsa ja enne magama ei saanud kui platform oli tühi. Kuidas sa siis viilid ega teine mees ei hakka sinu eest viskama. Esimese aasta lõpus mul vedas, sain komandani jakku mis valvas mitmesuguseid objekte s/o territootiumil, siis vabadel päevadel ei tümitatud taga ja sai puhata ja kuidas teisel aastal veel tööd teha kui oled juba "vanake", selle jaoks olid "noored" See on olnud enne mind ja jätkus ka peale mind, tuli see aasta lihtsalt ära kannatada. Käsipidi keegi kallale ei tulnud ja ka muidu ei mõnitatud küll aga tuli kõik raskemad ja mustemad tööd ära teha. Ma mäletan, et vist kohe peale väeossa saabumist hakkasid "vanakesed" noorte kallal norima kuid sattusid kogemata gruusinide peale kes kõik ühiselt siis samaS vanadele peksa andsid.
Karauulis käisin kuni demblini, nii, et olin karauulis kui teatati, et homme lastakse koju ja kuna minu vahetus oli viimane siis seisin veel tund aega kauem. Enne Petrozavetsi raudteejaama minekut tehti meile rivistus, vaadati üle kas paraadmunder ja kõik oma riidekraam on seljas, samuti vaadati kohvrid ja seljakotid üle, et sa sõjaväe kraami koju ei tassiks.
Arvan, et minu elul eriti teisel aastal vene kroonus miskit viga ei olnud, sain hulga sõpru nii, et mul oli päris kahju sealt ära tulla. Vene keel tuli ka uuesti meelde , nii, et kui järgmisel aastal kaugõppe keskkooli 9 klassi astusin Tartu V keskkoolis, siis andsin esimesel aastal terve keskooli vene keele arvestused ära.
Pean veel lisama, et sündisin 1949 aastal Venemaal, Kirovis kuhu minu vanaisa koos perega 1941 a küüditati kuna oli Tallinna Gaasi ja Veevärgi direktor. Minu sündimise ajaks olid kõik pereliikmed peale isa surnud, isa võttis 1948 a omale venelanna naiseks kellest sai mulle ema kuid kahjuks suri ta 1950 aasta tuberkuloosi. Saime koju 1956.a., mina sel ajal ei osanud sõnagi eesti keelt, kuna olin ema sugulaste kasvatada, sest isa õppis ja pidi mitmesuguseid töid näit õmblusmasinaid, kelli parandama, et omal nahk toores hoida.Kuna ta Molotovski tehnikumi kiitusega lõpetas, siis tolleaegse EPA rektori Minna Klemeti kirjaga sai tulema. Mina olin peale Eestisse tulekut aasta Tartus lasteaias, isa õppis EPAs, mulle oli juba vene kooli vormgi ostetud kuid kuna lasteaias sain keele selgeks siis pandi eesti kooli.Kuna vene keel oli mul ikkagi emakeeleks, siis ei unune see elulõpuni ja olen märganud, et ootamatus olukorras kus tuleb mul midagi kiiresti vastata on eesti keel meelest läinud ja räägin vene keeles.
Soovin väga, et taolisi aegu enam tagasi ei tuleks ja arvan, et küüditamise taga ei olnud venelased vaid oma kommarid ja juudid sest kust teadis vene sõdur küüditatute nimekirju koostada. Ise nad kannatasid ka 1917 aastast kuni 1938 aastani mil enamus aadlikest õpetlastest ohvitseridest ja vaimulikest maha notiti või vangilaagritesse saadeti, järele jäi ainult praht mis annab tänaseni tunda.
Juba see pederast ja pooljuut LENIN hakkas tapmistega ja koonduslaagritega pihta, Stalin oli vaid tema töö jätkaja.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

Gussevi linnakeses Preisimaal olid ka raudteeväed-seal oli 80 aastate lõpus ikka selline bardakk ,hullem kui stroipatis

korra käisin kubus tunnimeheks-seal olid 80% kundedest raudteeväeosast

minul küll kahju sealt hullumajast ära tulla ei olnud-pigem oli kahju tüüpidest kes veel sinna jäid

äratulemisel ei vaadanud isegi tagasi ja nii head vabaduse tunnet polnud veel 2 aasta jooksul kogenud

muidugi 70 aastate alguses ja 80 aastate lõpus oli vene kroonus hoopis teine situatsioon
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist