! Lauldi kõvasti, ent sugugi mitte valesti, viisist-rütmist kinnipidamine ja rõhud õiges kohas oli au sees. Eriti kehtis see hümni puhul, hääl vaiksemaks, hääl valjemaks jne. Omaette teema olid muidugi vene poisid, reeglina ühinesid nad ainult refrääniks või kui muidu mõni tuttavam koht juhtus olema (st. sai täiel rinnal täishäälikuid röökida).Lindimuusika oli muidugi ka olemas. Nimelt tassis üks rikkam perepoeg peale noorteaja lõppu kui ohjad lõdvemaks lasti terve muusikakeskuse kasarmusse... ja pani siis pooleks aastaks "jooksu". Arusaadavalt tariti siis seda helitehnikat igasse pikemasse väljasõitu kaasa. Päris sürrealistlik on BTRiga mööda talvist teed kihutada, vööst saadik katuseluugist väljas, jäine tuul tuhnib näkku ja kuskil raudkolaka sees üürgab üle diisli undamise ja sildade vilina Metallica "Ride the Lightning"...
