Eestlased Punaarmees/Nõukogude Armees

[harri13]

Siin foorumis me võime lugeda mälestusi pms ajast 1960-dad-1990-dad. Aga kas keegi foorumlastest teab, missugune oli olukord ja igapäevane olustik(loodan, et ei väljendanud väga umbmääraselt) eestlaste jaoks Eesti rahvusväeosas 1945-1956(1940-1945 ei hakka sisse lugema kuna siis oli eriolukord - sõjaaeg ja hiljutine Eesti okupeerimine) ja Punaarmees kahe ilmasõja vahelisel ajal. Samamoodi ei saa rääkida Eestlastest Punaarmees 1918-1920, kuna tegu oli jälle sõjaajaga ja siis oli Punaarmee veel väga lapsekingades ja tänapäeval ei saagi seda aega adekvaatselt hinnata, kuna tegu on ühe pisut heledama laiguga Eesti ajaloos ja meenutajaid enam pole(need meenutused, mis ka on, on läbi immutatud Punapropagandast).

[Dan]

Endine töökaaslane teenis alates 47-ndast kõigepealt kuskil Toompea külje all, hiljem Saaremaal. Kodus olevat saanud peale väljaõppeperioodi tihedalt käia. Palju olevat olnud mootorrattaga ringisõitmist eri ülesannete tõttu, kuid ei osanud küsida, mis ta ametikoht oli... Peaks vanahärrale külla minema ja paluma diktofoni rääkida

[Lemet]

Endine töökaaslane teenis alates 47-ndast kõigepealt kuskil Toompea külje all, hiljem Saaremaal. Kodus olevat saanud peale väljaõppeperioodi tihedalt käia. Palju olevat olnud mootorrattaga ringisõitmist eri ülesannete tõttu, kuid ei osanud küsida, mis ta ametikoht oli... Peaks vanahärrale külla minema ja paluma diktofoni rääkida

Oleks viimane aeg, see põlvkond, kes seda aega mäletab, hakkab väikselt hääbuma. Ise ei jõua end ära vanduda, et ei märganud omal ajal magnetofoni kasutada...

[krijgsvolk]

Tervitus, kamraadidele!
Ma nüüd kohe ja otse: mitte, et plaanid minńa diktofoniga külla vaid see on sinu püha kohus foorumi liikmena!
Ja mitte kohe, vaid otsekohe!
Ma ise olen teinud ühe rumaluse,mida ma iial tagasi enam võtta ei saa...
Mul oli äi, kellega elasime ühe katuse all ligi 11 aastat.Oli vähese jutuga sell, mina teadsin alguses vaid seda, et olevat saksa sõjaväes teeninud.
Nii see hargnema hakkas, vana kõneles sellest ikka ainult saunas õlle juurde, ja ega ma eriti peale käinud, natuke ükskord natuke teine kord.
Ma ikka mõtlesin, et vaja kirja panna või lindistadaaga nii see jäi, kuni ta ühel päeval haiglasse kukkus ja seal enam tagasi ei tulnudki...
Lühidalt: vana oli olnud panzergrenader, sõdinud ka Narva rindel, viibinud Heidelaagris, sõdinud Ida-Preisimaal, Oderil ja Oppelni juures olla vangi langenud venelaste kätte. Siis SIberisse, Inta söekaevandusse,seal oli u 4. aastat, mille järel ta, ilmselt võimude meeltesegaduse tõttu ja haiguse tõttu(185 cm ja 48 kg)koju lasti. Poole aasta pärast NKVD ehitus vägedesse ja Sillamäele...
Sai Saksamaale ka kirjutatud,kuid vana väeosa paberid olid kõik sõjas kaduma läinud.
Ja rohkem mul ei olegi, midagi!
See näitab, et vanade sõjameeste motoresurss võib kiiremini otsa saada kui arvame.
Soovin südamest, et minu vigu ei korrataks, ma sellepärast seletasin nii pikalt.