Suured tänud piltide eest
Aga mingi jama on pakutud õppematerjalide aadressidega. Arvuti lööb punaseks ja hoiatab saasta eest
Karauul
Mida me siis õieti teeme, et ladudest kogu aeg räägin.
Tulime siia täiendõpet saama. Et alustamisega väga kiiret ei ole siis laeme vaguneid tühjaks. No mõni teine päev tassime kellegi teiste poolt maha laetud kaste lattu. Täiendõppega pole ikka veel kiiret, laeme kaste vagunisse. Kaup peab liikuma.
Nii läheb nädalake lennates. Tekib nurinat. Vaat meie hulgas on eranditult kõik peale minu keemiliselt harimata. On kaasvõitlejaid, kes sõjaväes olnud oma poolteist aastat ja Jõulu eel koju lähevad, aga ka neid, kes ainult poolteist kuud mundrit seljas kandnud. Ja nemad tahaks midagi huvitavat teada saada ning ise ka katsuda. Tehakse gaasimaskide tutvustus, neid on päris palju sorte. Mulle tapvalt igav. Järgmine hommik ärgates sama lugu, öösel ootamatult 3-4 vagunit saabunud. Vaja kiiresti vagunid tagasi saata. Võetakse isegi pritsimehed appi.
Nii see jant käib. Tunnike päevas mingite suitsumasinate vaatamist või gaasimaskikastide virnastamise reeglite juttu ja siis jälle paar vagunit täis või tühjaks. Aga peagi selgub, et 16 pritsimeest teevad mängeldes kaks korda rohkem tööd kui meie 26. Lähevad kepseldes minema, meie samal ajal seinte ääres puruväsinutena, isegi tõusta ei jõua.
Tuleb välja, et 70 kg kastide tassimiseks on mõistust rohkem vaja kui jõudu. Meie veame kahekesi selliseid, pärasoolikad järel nagu pannivarred, nemad kannavad üksi!
Loll pea on ihu nuhtlus. Üsna varsti taipame, et nende töö on organiseeritud teisiti. Kaks meest seisavad vaguni kõrvale pandud kastide otsas ja lohistavad vagunist kasti kandjale lopsti turjale. Pannakse nii, et on turjal tasakaalus, hoida ka vaja ei ole ja kaanega selja poole. Kandja jalutab lattu ja heidab kasti seljast paraja kõrgusega virnale nõnda, et kast kukub õigetpidi. Ei mingit vahepealset tõstmist.
Vahel ühendatakse õpetlik kasulikuga. Saame imetleda radioaktiivsete ainete hoidlat ja teisaldame ning sorteerime pea sajakiloseid sangpomme meenutavaid seatinast konteinereid. Mõned neist kinni pitseeritud seatinast punniga, mõnedel punn kadunud ja koonuse kujuline auk mustamas. Igaks juhuks ei pista silma augu juurde, et näha mis seal sees on. Sama ruumi nurgas vedeleb paras aiakäru kogus erinevat mõõtu alumiiniumist plaate, mis tegelikult on dosimeetrite testimise preparaadid. Kiirgavad nad beeta kiirgust ja see on inimesele ohutu sest ei läbi nahka.
See teadmine on muidugi tore aga....
Sellise hoidmise juures pole mingil määral garanteeritud, et Strontsium-90ne katteks foolium pole viga saanud ja sisu ohvrit ootamas. Info ohvitser-jutustaja poolt lünklik, jääb mainimata selle aine salakaval võime organismis kaltsiumi asemel luudesse koguneda ja seal kiirgust takistavat nahka pole. Igaks juhuks hoian sellest sitahunnikust kaugemale. Ja üldse olen tubli kraanamees kes pika kaabli otsas oleva puldiga delfrit väljast ukseavast juhib.
Tasapisi hakkab kooruma tõde, et meie keemiline harimine on kümnenda järgu küsimus. Nimelt tööjõudu napib ja kasutada olevate vanamooride abil läheb vaguni tühjendamiseks terve päev. Meie teeme seda 45 minutiga. Kui on stiimuliks küla klubisse kinno minek, siis veelgi kiiremini.
Vaat selleks on kursusi vaja, et teha mõne kuuga suurem osa aasta tööst.
Seltsielu algab lausa esimesest päevast. Nii külarahvale kui baasis töötavatele toob meie saabumine elevust. On vastuvõtjate hulgas minu jaoks eristuv daam. Ei oska kirjeldada, mis on selles teistmoodi, kuid sära silmades ja mingi kehakeel tõmbab tähelepanu. Isiklikult ei võta ma seda pilku vastu. Minu vaatevinklist on ta kole ja neljakümnene naisterahvas vanavõitu. Nädalapärast on asi selge . Ta on tuntud seksteenindaja nimega Maasha. Ja silm säras tal teadagi mille pärast.
Oleme elanud paar-kolm nädalat ja tekkinud sõbrad ning mõttekaaslased. Minu kohus on teha õhtused loendused ja olla karja juht. Poisid hakkavad käima öösiti hüppes ning kuidagi peab saama selle kontrolli alla enne kui kruvid kinni keeratakse. Paraku tuleb läheneda selle ja üldse korra loomisele nii nagu on seda tehtud ammu ammu enne mind. Tasapisi selguvad telkide liidrid ja nendele katsun teha privileege. Soovitan neil anda mulle teada, kust neid hädavajadusel otsida ja ei sea piire, millal nad end lõbustamas käivad. Aga soovin, et ilma nende teadmiseta ei toimuks öist liikumist. Muidugi pole 100% kontrolli. Aga täielikuks anarhiaks ka ei lähe.
Heaks sõbraks saab poiss nimega Motoorin. Kas ja kui palju ta varem kuskil käis, pole aimugi. Tasapisi juurdunud korra võtab ta omaks ja ütleb mulle õhtuti kui naistesse läheb. Üks kord uudishimutsen, et kus ja kes on see õnnelik daam, kelle voodit ta seekord soojendamas käis. Selgub, et oli Maasha juures. Olen silmnähtavalt nördinud. Ja nii ütlengi, et kui ta veel sellise litsi juurde läheb, siis garanteerin, et tema käigud on edaspidiseks käidud. Absoluutselt ja aamen. Külapeal tüdrukuid küll.
Aga peab ütlema, et poisil on silma. Nii osavat naistekütti kui tema vaikses ja tähelepandamatus isiksuses peidus on, annab otsida. Kord võtsime staabist linnaloa ja läksime legaalselt külasse poodi ja lihtsalt niisama patseerima. Õhtupoolikune aeg ning longime tasakesi. Teisel pool tänavat tulevad vastu kaks tüdrukut, kes mingi teadete tahvli juures seisma jäid. Sekundit kümme Motoorin simitseb neid ja ütleb, et oodaku ma nats, ta vahetab preilitega mõne sõna. Igatahes minuti viie pärast on ta tagasi ja teatab, et õhtuks on kaup koos. Mul vajub suu pisut lahti.
Minu telgis on noorhärra, kes on enne keemiabaasi saabumist olnud sõjaväes ei rohkem ega vähem kui kaks nädalat. Niinimetatud garantiinis olles kaevas kraavi ja oligi kogu tema teenistus.
Oh kui rumalake ja naiivne ta on. Kuulab meie vanade olijate jutte sellest kus keegi teenib ja saab niiviisi teada, et majandusroodudes pole kuskil sõjsväelaslikku korda. Üks kuradima viilimine ja olukorra ära kasutamine. Ja kõigi arvates on hea kui sedasi nühkides teenistuse läbi saab.
Jah aga meie noorukese teenistuskaaslase unistus, kui ta lõpuks sõjaväeossa saab, on teha uhket rivimarssi, joosta püss õieli oletatavat vaenlast taga ajades. Ja üldse selline meie poolt kiidetud lodeva elu elamine sõjaväes tema arusaamadega kokku ei lähe. Mingil juhul ta seda ei tahaks. Ja see mis telekas Vremja näitab paraadide ajal on tema unistuste tipp.
Eh kui me siis teaks saatust ette, et me kohtume natuke rohkem kui poole aasta pärast. Ei tea ka tema, kuidas ta siis roppude sõnadega oma unistust maapõhja neab ja mul õnnestub ta sellest alampolkovnik Poptsovi abiga välja kiskuda.
Ühel kaunil päeval lõunasöögile tulles laiutab ungarlasest kokk käsi ja teatab, et tal pole meile õieti midagi süüa anda. Tema venekeel on lausa vilets ja raske on aru saada, kuhu need kartulid jäid ja millega köögitoimkonnas kaks meie oinast hakkama on saanud. Tasapisi selgub solgiaugu ääres, et need kaks tsusbekist lolli on oma elu kergendamiseks enamuse kartulitest koorimise asemel ebamäärasteks tükkideks tsaganud ja solgiauku visanud. Justkui mädand või nii. Eeslitega samal arengutasemel olles arvasid nad, et küll midagi uut tuuakse mida koorima ei pea ja kohe patta saab panna. Tõsi ta on, et tuuakse ka. Midagi ja iseküsimus, millal see kõik valmis saab. Oma viiekümne pealine näljaste inimeste kari uputaks nad kohe sinnasamasse pasa sisse.
See jääb küll tegemata aga kättemaksutuli lahvatab ülejärgmisel päeval, sest ohvitserilt ropult sõimata saamist ei peeta karistuseks.
Pudelisse vaadati ikka sageli, aga see kõik jäi tavaliselt märkamata ja telgisiseseks ürituseks. Kusagilt ja keegi on sellel päeval toonud jõujooke rohkem ning nii moodustub päris soliidsearvuline purjus seltskond. Ja üsna õhtu eel võetakse kohtu ette need kaks tola. Üksteist täiendades ja üles küttes võtab asi nii karmi pöörde, et pean nägema väga suurt vaeva omakohtu vältimiseks. Sisemas olen arvamusel, et targematele on käitumisreeglid ja lollide tarbeks rusikad. Aga praegu võib asi minna armutuks peksmiseks ning seda sousti pole mulle kindlasti vaja. Hädavaevu õnnestub mul eestvedajaid veenda, et rusikate pruukimine minu nähes ja nii suure tunnistajate hulgaga ei tule kõneallagi. Homme on ka päev ja kainelt saavad mõelda, kas nii maksab teha ja mitu matsu on õiglane.
Saabub homme, ja siis õnnestub mul rusikad asendada füüsilisparandusliku tööga. Kaevavad teeraja ilusaks sirgeks kui teised õhtul aega parajaks teevad ja kartuleid koorivad üsna mitu korda järjest, nii et päris selgeks saavad. Kontrollime koos, et koored oleks üliõhukesed ja kokk on nende usinusega igati rahul.
Nii õnnestub leek päriseks kustutada. Kas tsurkad minu pingutusi heateona võtsid või oleks lõuahaake ning loksuma löödud hambaid eelistanud, seda paraku ei tea. Tänama nad igatahes ei tulnud.
Tulime siia täiendõpet saama. Et alustamisega väga kiiret ei ole siis laeme vaguneid tühjaks. No mõni teine päev tassime kellegi teiste poolt maha laetud kaste lattu. Täiendõppega pole ikka veel kiiret, laeme kaste vagunisse. Kaup peab liikuma.
Nii läheb nädalake lennates. Tekib nurinat. Vaat meie hulgas on eranditult kõik peale minu keemiliselt harimata. On kaasvõitlejaid, kes sõjaväes olnud oma poolteist aastat ja Jõulu eel koju lähevad, aga ka neid, kes ainult poolteist kuud mundrit seljas kandnud. Ja nemad tahaks midagi huvitavat teada saada ning ise ka katsuda. Tehakse gaasimaskide tutvustus, neid on päris palju sorte. Mulle tapvalt igav. Järgmine hommik ärgates sama lugu, öösel ootamatult 3-4 vagunit saabunud. Vaja kiiresti vagunid tagasi saata. Võetakse isegi pritsimehed appi.
Nii see jant käib. Tunnike päevas mingite suitsumasinate vaatamist või gaasimaskikastide virnastamise reeglite juttu ja siis jälle paar vagunit täis või tühjaks. Aga peagi selgub, et 16 pritsimeest teevad mängeldes kaks korda rohkem tööd kui meie 26. Lähevad kepseldes minema, meie samal ajal seinte ääres puruväsinutena, isegi tõusta ei jõua.
Tuleb välja, et 70 kg kastide tassimiseks on mõistust rohkem vaja kui jõudu. Meie veame kahekesi selliseid, pärasoolikad järel nagu pannivarred, nemad kannavad üksi!
Loll pea on ihu nuhtlus. Üsna varsti taipame, et nende töö on organiseeritud teisiti. Kaks meest seisavad vaguni kõrvale pandud kastide otsas ja lohistavad vagunist kasti kandjale lopsti turjale. Pannakse nii, et on turjal tasakaalus, hoida ka vaja ei ole ja kaanega selja poole. Kandja jalutab lattu ja heidab kasti seljast paraja kõrgusega virnale nõnda, et kast kukub õigetpidi. Ei mingit vahepealset tõstmist.
Vahel ühendatakse õpetlik kasulikuga. Saame imetleda radioaktiivsete ainete hoidlat ja teisaldame ning sorteerime pea sajakiloseid sangpomme meenutavaid seatinast konteinereid. Mõned neist kinni pitseeritud seatinast punniga, mõnedel punn kadunud ja koonuse kujuline auk mustamas. Igaks juhuks ei pista silma augu juurde, et näha mis seal sees on. Sama ruumi nurgas vedeleb paras aiakäru kogus erinevat mõõtu alumiiniumist plaate, mis tegelikult on dosimeetrite testimise preparaadid. Kiirgavad nad beeta kiirgust ja see on inimesele ohutu sest ei läbi nahka.
See teadmine on muidugi tore aga....
Sellise hoidmise juures pole mingil määral garanteeritud, et Strontsium-90ne katteks foolium pole viga saanud ja sisu ohvrit ootamas. Info ohvitser-jutustaja poolt lünklik, jääb mainimata selle aine salakaval võime organismis kaltsiumi asemel luudesse koguneda ja seal kiirgust takistavat nahka pole. Igaks juhuks hoian sellest sitahunnikust kaugemale. Ja üldse olen tubli kraanamees kes pika kaabli otsas oleva puldiga delfrit väljast ukseavast juhib.
Tasapisi hakkab kooruma tõde, et meie keemiline harimine on kümnenda järgu küsimus. Nimelt tööjõudu napib ja kasutada olevate vanamooride abil läheb vaguni tühjendamiseks terve päev. Meie teeme seda 45 minutiga. Kui on stiimuliks küla klubisse kinno minek, siis veelgi kiiremini.
Vaat selleks on kursusi vaja, et teha mõne kuuga suurem osa aasta tööst.
Seltsielu algab lausa esimesest päevast. Nii külarahvale kui baasis töötavatele toob meie saabumine elevust. On vastuvõtjate hulgas minu jaoks eristuv daam. Ei oska kirjeldada, mis on selles teistmoodi, kuid sära silmades ja mingi kehakeel tõmbab tähelepanu. Isiklikult ei võta ma seda pilku vastu. Minu vaatevinklist on ta kole ja neljakümnene naisterahvas vanavõitu. Nädalapärast on asi selge . Ta on tuntud seksteenindaja nimega Maasha. Ja silm säras tal teadagi mille pärast.
Oleme elanud paar-kolm nädalat ja tekkinud sõbrad ning mõttekaaslased. Minu kohus on teha õhtused loendused ja olla karja juht. Poisid hakkavad käima öösiti hüppes ning kuidagi peab saama selle kontrolli alla enne kui kruvid kinni keeratakse. Paraku tuleb läheneda selle ja üldse korra loomisele nii nagu on seda tehtud ammu ammu enne mind. Tasapisi selguvad telkide liidrid ja nendele katsun teha privileege. Soovitan neil anda mulle teada, kust neid hädavajadusel otsida ja ei sea piire, millal nad end lõbustamas käivad. Aga soovin, et ilma nende teadmiseta ei toimuks öist liikumist. Muidugi pole 100% kontrolli. Aga täielikuks anarhiaks ka ei lähe.
Heaks sõbraks saab poiss nimega Motoorin. Kas ja kui palju ta varem kuskil käis, pole aimugi. Tasapisi juurdunud korra võtab ta omaks ja ütleb mulle õhtuti kui naistesse läheb. Üks kord uudishimutsen, et kus ja kes on see õnnelik daam, kelle voodit ta seekord soojendamas käis. Selgub, et oli Maasha juures. Olen silmnähtavalt nördinud. Ja nii ütlengi, et kui ta veel sellise litsi juurde läheb, siis garanteerin, et tema käigud on edaspidiseks käidud. Absoluutselt ja aamen. Külapeal tüdrukuid küll.
Aga peab ütlema, et poisil on silma. Nii osavat naistekütti kui tema vaikses ja tähelepandamatus isiksuses peidus on, annab otsida. Kord võtsime staabist linnaloa ja läksime legaalselt külasse poodi ja lihtsalt niisama patseerima. Õhtupoolikune aeg ning longime tasakesi. Teisel pool tänavat tulevad vastu kaks tüdrukut, kes mingi teadete tahvli juures seisma jäid. Sekundit kümme Motoorin simitseb neid ja ütleb, et oodaku ma nats, ta vahetab preilitega mõne sõna. Igatahes minuti viie pärast on ta tagasi ja teatab, et õhtuks on kaup koos. Mul vajub suu pisut lahti.
Minu telgis on noorhärra, kes on enne keemiabaasi saabumist olnud sõjaväes ei rohkem ega vähem kui kaks nädalat. Niinimetatud garantiinis olles kaevas kraavi ja oligi kogu tema teenistus.
Oh kui rumalake ja naiivne ta on. Kuulab meie vanade olijate jutte sellest kus keegi teenib ja saab niiviisi teada, et majandusroodudes pole kuskil sõjsväelaslikku korda. Üks kuradima viilimine ja olukorra ära kasutamine. Ja kõigi arvates on hea kui sedasi nühkides teenistuse läbi saab.
Jah aga meie noorukese teenistuskaaslase unistus, kui ta lõpuks sõjaväeossa saab, on teha uhket rivimarssi, joosta püss õieli oletatavat vaenlast taga ajades. Ja üldse selline meie poolt kiidetud lodeva elu elamine sõjaväes tema arusaamadega kokku ei lähe. Mingil juhul ta seda ei tahaks. Ja see mis telekas Vremja näitab paraadide ajal on tema unistuste tipp.
Eh kui me siis teaks saatust ette, et me kohtume natuke rohkem kui poole aasta pärast. Ei tea ka tema, kuidas ta siis roppude sõnadega oma unistust maapõhja neab ja mul õnnestub ta sellest alampolkovnik Poptsovi abiga välja kiskuda.
Ühel kaunil päeval lõunasöögile tulles laiutab ungarlasest kokk käsi ja teatab, et tal pole meile õieti midagi süüa anda. Tema venekeel on lausa vilets ja raske on aru saada, kuhu need kartulid jäid ja millega köögitoimkonnas kaks meie oinast hakkama on saanud. Tasapisi selgub solgiaugu ääres, et need kaks tsusbekist lolli on oma elu kergendamiseks enamuse kartulitest koorimise asemel ebamäärasteks tükkideks tsaganud ja solgiauku visanud. Justkui mädand või nii. Eeslitega samal arengutasemel olles arvasid nad, et küll midagi uut tuuakse mida koorima ei pea ja kohe patta saab panna. Tõsi ta on, et tuuakse ka. Midagi ja iseküsimus, millal see kõik valmis saab. Oma viiekümne pealine näljaste inimeste kari uputaks nad kohe sinnasamasse pasa sisse.
See jääb küll tegemata aga kättemaksutuli lahvatab ülejärgmisel päeval, sest ohvitserilt ropult sõimata saamist ei peeta karistuseks.
Pudelisse vaadati ikka sageli, aga see kõik jäi tavaliselt märkamata ja telgisiseseks ürituseks. Kusagilt ja keegi on sellel päeval toonud jõujooke rohkem ning nii moodustub päris soliidsearvuline purjus seltskond. Ja üsna õhtu eel võetakse kohtu ette need kaks tola. Üksteist täiendades ja üles küttes võtab asi nii karmi pöörde, et pean nägema väga suurt vaeva omakohtu vältimiseks. Sisemas olen arvamusel, et targematele on käitumisreeglid ja lollide tarbeks rusikad. Aga praegu võib asi minna armutuks peksmiseks ning seda sousti pole mulle kindlasti vaja. Hädavaevu õnnestub mul eestvedajaid veenda, et rusikate pruukimine minu nähes ja nii suure tunnistajate hulgaga ei tule kõneallagi. Homme on ka päev ja kainelt saavad mõelda, kas nii maksab teha ja mitu matsu on õiglane.
Saabub homme, ja siis õnnestub mul rusikad asendada füüsilisparandusliku tööga. Kaevavad teeraja ilusaks sirgeks kui teised õhtul aega parajaks teevad ja kartuleid koorivad üsna mitu korda järjest, nii et päris selgeks saavad. Kontrollime koos, et koored oleks üliõhukesed ja kokk on nende usinusega igati rahul.
Nii õnnestub leek päriseks kustutada. Kas tsurkad minu pingutusi heateona võtsid või oleks lõuahaake ning loksuma löödud hambaid eelistanud, seda paraku ei tea. Tänama nad igatahes ei tulnud.
Mitte pulbrit, vaid granaati tuleb otsida. Sisalduvat keemiat ei reklaamita.
Põhiliselt peaks olema tegemist klooratsetofenooniga, mille koodnimetus oli "Tšerjomuha" ehk maakeeli toomingas.Radist86 kirjutas:Mitte pulbrit, vaid granaati tuleb otsida. Sisalduvat keemiat ei reklaamita.
Ärritava toimega mürkaine, nn. "pisargaas", kuigi gaasiga tegu pole. On tänapäevalgi kasutusel aerosoolpihustites, gaasigranaatides, gaasipüstolite padrunites...
Tähis CN. Koodvärv valge, sinine või lilla.
Mõjub ärritavalt limaskestadele ja läbi nahavigastuste. Lahustub orgaanilistes lahustites, õlides. Halvasti lahustub vees.
Loomadele võib mitte mõjuda, samuti joobes inimestele. Psüühikahäiretega isikul võib esile kutsuda ettearvamatu käitumise.
Vaat siis. Nii lihtsa asja peale ei tulnudki. Seda sai üle 30 a tagasi keskkooli keemiaringis kokku keedetud. Karm elamus, kui reaktsioon lõppema hakkas! Hiljem katseklaasist mõni tilgake vatitupsule, see soojale radikale ja siis jalgadele valu. Elevust oli palju...
Nüüd ma tean täpselt, mis tunne neil Kirsavoi ohvritel oli. Tänud valgustamast!
Ja Kirsavoile jaksu ja tahtmist mälestusi muhedaks lugemiseks vormistada!
Nüüd ma tean täpselt, mis tunne neil Kirsavoi ohvritel oli. Tänud valgustamast!
Ja Kirsavoile jaksu ja tahtmist mälestusi muhedaks lugemiseks vormistada!
ilmselt midagi taolist
http://www.himvoiska.narod.ru/d.html
ИМИТАЦИОННАЯ ГРАНАТА НЕСТОЙКАЯ ИГН применяется для обозначения применения противником химического оружия - боеприпасов малого и крупного калибра с нестойкими отравляющими веществами. Она состоит из двух картонных цилиндров - наружного и внутреннего, соединенных между собой кольцевым дном, имеющим кольцо, и крышкой. В кольцевом зазоре между цилиндрами помещается учебная рецептура нестойкого отравляющего вещества. Внутренний цилиндр с дном служит запальным стаканом и предназначен для размещения взрывпакета.
http://www.himvoiska.narod.ru/d.html
ИМИТАЦИОННАЯ ГРАНАТА НЕСТОЙКАЯ ИГН применяется для обозначения применения противником химического оружия - боеприпасов малого и крупного калибра с нестойкими отравляющими веществами. Она состоит из двух картонных цилиндров - наружного и внутреннего, соединенных между собой кольцевым дном, имеющим кольцо, и крышкой. В кольцевом зазоре между цилиндрами помещается учебная рецептура нестойкого отравляющего вещества. Внутренний цилиндр с дном служит запальным стаканом и предназначен для размещения взрывпакета.
Eh seda seda alkoholi ja temast tehtud nestet.
Soe suvine laupäevaõhtu. Vaba aja sisukaks veetmiseks on täna kujunemas kaks paralleelset üritust. Üks on ametlik kino külastamine. Ja teine mitteametlik, alles saabuma hakkav, millest hetkel mina veel midagi ei tea. Pealegi üliharva esinev. Filmiseanss algab üsna hilja. Külani vaevalt seitsesada meetrit ning mineku peale ei kulu just palju. Aega seega teisena mainitud ürituse alustamiseks piisavalt. Nokitsen lihtsalt niisama omaette, telkides käib tasane melu. Saabub esimene saadik ja palub lahkesti nende jurtasse siseneda. Kellelgi on tähis päev pühitsemisel.
Ei saa ju häbematu olla, pean minema õnne soovima. Muidugi sirutub külalisele vastu mingi salapärase joogiga täidetud klaas. Tänan kutse eest, soovin edu ja tervist ning õnne kostitajale. Klaasist võtan lonksukese magusat jooki ja väikest isu põhjendan suurte maohaavadega. Muidu küsiks teise klaasi veel. No nii, algus on tehtud. Viisakusest ajan mõne sõna juttu, et siis libistada end tasakesi telgist välja. Saatuse tahtel selleks, et järgmisse telki kutse saada. Ei saa häbematu olla, tuleb ka see kutse vastu võtta. Protseduur üldiselt sama. Kõhus juba kaks lonksu magusat nestet. Leian siingi taganemistee ja nagu arvata võib, viib saatus üsna pea kolmandasse telki. Ei mingit halastust, toost ja kolmas lonks magusat jooki.
Sõbrad, kui Jumal on teid maha jätnud, siis kolme telgiga asi ei piirdu. Kinno ma ikka jõuan päris kobedana. Aga taevane arm, ka siin tuleb mõned õnnesoovid enne seansi algust jagada.
Nii hukas pole maailm veel siiani olnud.
Film on kaheseerialine. Tasapisi hakkavad lonksud sinna mõjuma kuhu nad looduse poolt määratud. Ühel hetkel taban, et pilt on, heli on, aga aru mitte sittagi enam ei saa. Kuidas ma ka ei pinguta, no mitte vähemat ei taba, mis seal kuulsate inimeste poolt ekraanil etendatakse. Meeshäälne ja naishäälne seosetu värk. Vahin nagu vesipea filmi lõpuni ja kuidagi saame isegi tagasi laagrisse. Kinos istutud aeg koos väikese jalutuskäiguga teevad pea selgemaks. Seiklused siiski veel ei lõpe.
Tuleb teine raund. Osa pole kinno tulnudki ja loomulikult pole ka mina kõiki tähtpäevalisi jõudnud veel õnnitleda. Paraku ei saa seda püha üritust ühe soojaga lõpule viia, tuleb väike vahe teha. Kell hakkab üksteist saama. Vaja on üle lugeda kõik langenud, haavatud ning ellujäänud. Öörahu saab välja kuulutada alles siis, kui õhtune loendus tehtud. Kuidagi kakerdan rivi ette. Armas taevas, ei ole see täna isegi minu silmadele rivi.Tublimad, kes seal seisavad, on justkui skorbuudihaige hambad, vähe ja needki puseriti. Hakkan vaevaliselt päevikust nimesid veerima. Ja kui mõnda hõikan juba kolmas kord, siis tuleb keegi vabatahtlik mulle appi järge hoidma. Olgu ta tänatud.
Osad ei võta enam jalgu alla, et telgist välja rivisse tulla. Jumal tänatud, nemad enam ei liigu ja nad loetakse tunnistajate abiga kohal olevateks. Ilmselt hommikuni. Aga on ka selliseid, kes tulevad küll rivisse kuid unustavad mõne hetke pärast ära, miks nad siin on. Äkki peaks siiski samal ajal kuskil mujal olema. Hõljuvad nagu vaimud kohalt kohale ja vastavad siis ka jah, kui neilt seda keegi ei küsi. Ajavad lugemise lootusetult sassi.
Loendus edukalt läbi viidud, puudujaid pole. Kraaksatan, rivitult. Nüüd tuleb see saavutus staabis valveohvitserile ette kanda. Tavaolukorras lihtne täita, aga täna seisan raske valiku ees. Hindan olukorda nii, et kui ma lähen sellisena nagu olen, siis vaatamata raskustele saab kohustus täidetud. Kui aga loendusest ette ei kanna, tuleb jama ikkagi.
Asume oma mustlaslaagriga staabihoone taga. Teekond korrapidaja luugi ette pole pikk, teerada läheb ümber nurga läbi põõsaste.
Kuid täna on eluta asjad miskipärast elusad ja liiguvad. Mõned neist on nii vallatud, et lausa jalge eest püüavad teisele poole lipsata ja ma panen neile raginal selga. Trepist üles saan suurepäraselt ning juba ma seisangi korrapidaja ohvitseri palge ees, käsi kõrva ääres. Vaatab mind läbi luugi juskui ufonauti, nagu oleks teda pruudiga vallatlemas tabanud. Ja nii silmitseme teineteist tükikese aega. Siis kohmatab ajudes, et ma ei ole siia armulauale tulnud vaid raporteerima olukorrast. Alustan ja pean endale tõdema, et lisaks muudele ihulistele puuetele liigub mu keel nüüd veel vaevalisemalt kui enne. Ei, ei, ta pole päris hangunud. Eesti keeles vist suudaksin midagi asjakohast öelda, aga vene keeles läheb sõlme ja ei tule üldse midagi või suurte pausidega ja jube pudruselt. Õnneks jääb ohvitser ettekandega rahule ning ma kulgen tuldud teed tagasi. Põõsad askeldavad endistviisi siia sinna.
Ronin oma telki, et raskest päevast puhata. On üsna pime. Istun koikuserval ja püüan aru saada, kas tervis paraneb või läheb hullemaks. Tundub, et tasapisi läheb hullemaks. Kuid miskipärast väga aeglaselt hullemaks. Sellist seisu on palju raskem taluda ja piinab jubedalt. Vahetevahel sülitan koiku ette maha ja õigustan oma käitumist sellega, et ei saa ju iga süljelaraka pärast telgiuksest sisse ja välja käia. Kaaslased ei protesteeri. Juba tekib lootus, et kui nüüd telgi taha lähen, siis saan oma hädast lahti. Paraku lootuseks see jääbki. Algavad hõiked ja jooksumüdin ning hetk hiljem lisandub maavärin, mis ähvardab telgi maatasa teha. On kuulda kuidas telginöörid koos kaigastega vastu palakat lendavad ja summutatud räme hääl lubab kõik maailma emad läbi keppida. Veel üks selline pauk ja kössi vajunud peavari kukuks kõige täiega meile kaela. Õnneks saab nööridesse takerdunud savannielevant edasisi suuremaid purustusi tekitamata püünisest lahti ja kaob müdinal.
Kui see oleks kõik, siis võiksin välja minna ja oma vaevad lõpetada sõrmede kurku ajamisega. Paraku peab tõdema, et see on alles algus. Hääled kord lähenevad kord kaugenevad ja siis saab tabamuse naabertelk. See kohiseb vandesõnadest päris tükike aega, ilmselt on jurta kahjustustele lisaks keegi elanikest ka pihta saanud. Mingi aja möödudes maa enam ei värise, kuid rahu ei saabu veel niipea. Ikka ja jälle on kuulda samme ja summutatud hääled küsivad, kes selles telgis elab ja kas ta on kohal. Õndsad on need, kes juba ammu koomas. Neil pole mingeid probleeme. Mina näiteks pean oma surmavaeva taluma, sest oleks tore küll, kui küsitlejad rohelise näoga asevalitseja telgi kõrvalt öökimas leiavad. Peas keerlevad mõtted, et kui põdema ikka peab, siis millise haiguse vaevasid ma eelistaksin praegustele. Kõik see on minu jaoks kestnud piinavalt kaua. Lõpuks jõuavad ülelugejad ka meie telgini ning saavad teada, et kõik on viimseni kohal, üleliigseid ka pole. See, kes millist värvi näost on, neid ei huvita. Öörahu on lõpuks saabunud.
Poisid kobivad välja telgi nööre tagasi panema. Muidugi niipalju, kui seda pimeduses teha saab.
Minu olukord on samuti stabiliseerunud. Ilmselt vere hulk alkoholis on hakanud suurenema. Kurjalt nean neid erinevate nimedega magusaid rüüpeid ja nende loojaid roomaaegadeni välja. Vihkan ,, peete“ tänaseni.
Telgi sättimise juurde tulevad naabrid ja räägivad, et patrull on kutsutud. Imejoogid panid poistel peas mõtted keerlema, et läheks õige külasse tagasi. Aga nad ei arvestanud sellega, et ega valveohvitser täisloll ka ei ole. Nägi aknast, kuidas me kinno läksime. Nägi, millistena tagasi tulime. Aknad tal ju tee poole. Ja vean kihla, et ta vaatas ka õhtuse loenduse etendust kuskilt põõsa tagant. Lisaks veel muidugi minu soolo. Ja kui see jobukari kopadi-kopadi küla poole pani, eks ta siis kutsuski patrulli.
Soe suvine laupäevaõhtu. Vaba aja sisukaks veetmiseks on täna kujunemas kaks paralleelset üritust. Üks on ametlik kino külastamine. Ja teine mitteametlik, alles saabuma hakkav, millest hetkel mina veel midagi ei tea. Pealegi üliharva esinev. Filmiseanss algab üsna hilja. Külani vaevalt seitsesada meetrit ning mineku peale ei kulu just palju. Aega seega teisena mainitud ürituse alustamiseks piisavalt. Nokitsen lihtsalt niisama omaette, telkides käib tasane melu. Saabub esimene saadik ja palub lahkesti nende jurtasse siseneda. Kellelgi on tähis päev pühitsemisel.
Ei saa ju häbematu olla, pean minema õnne soovima. Muidugi sirutub külalisele vastu mingi salapärase joogiga täidetud klaas. Tänan kutse eest, soovin edu ja tervist ning õnne kostitajale. Klaasist võtan lonksukese magusat jooki ja väikest isu põhjendan suurte maohaavadega. Muidu küsiks teise klaasi veel. No nii, algus on tehtud. Viisakusest ajan mõne sõna juttu, et siis libistada end tasakesi telgist välja. Saatuse tahtel selleks, et järgmisse telki kutse saada. Ei saa häbematu olla, tuleb ka see kutse vastu võtta. Protseduur üldiselt sama. Kõhus juba kaks lonksu magusat nestet. Leian siingi taganemistee ja nagu arvata võib, viib saatus üsna pea kolmandasse telki. Ei mingit halastust, toost ja kolmas lonks magusat jooki.
Sõbrad, kui Jumal on teid maha jätnud, siis kolme telgiga asi ei piirdu. Kinno ma ikka jõuan päris kobedana. Aga taevane arm, ka siin tuleb mõned õnnesoovid enne seansi algust jagada.
Nii hukas pole maailm veel siiani olnud.
Film on kaheseerialine. Tasapisi hakkavad lonksud sinna mõjuma kuhu nad looduse poolt määratud. Ühel hetkel taban, et pilt on, heli on, aga aru mitte sittagi enam ei saa. Kuidas ma ka ei pinguta, no mitte vähemat ei taba, mis seal kuulsate inimeste poolt ekraanil etendatakse. Meeshäälne ja naishäälne seosetu värk. Vahin nagu vesipea filmi lõpuni ja kuidagi saame isegi tagasi laagrisse. Kinos istutud aeg koos väikese jalutuskäiguga teevad pea selgemaks. Seiklused siiski veel ei lõpe.
Tuleb teine raund. Osa pole kinno tulnudki ja loomulikult pole ka mina kõiki tähtpäevalisi jõudnud veel õnnitleda. Paraku ei saa seda püha üritust ühe soojaga lõpule viia, tuleb väike vahe teha. Kell hakkab üksteist saama. Vaja on üle lugeda kõik langenud, haavatud ning ellujäänud. Öörahu saab välja kuulutada alles siis, kui õhtune loendus tehtud. Kuidagi kakerdan rivi ette. Armas taevas, ei ole see täna isegi minu silmadele rivi.Tublimad, kes seal seisavad, on justkui skorbuudihaige hambad, vähe ja needki puseriti. Hakkan vaevaliselt päevikust nimesid veerima. Ja kui mõnda hõikan juba kolmas kord, siis tuleb keegi vabatahtlik mulle appi järge hoidma. Olgu ta tänatud.
Osad ei võta enam jalgu alla, et telgist välja rivisse tulla. Jumal tänatud, nemad enam ei liigu ja nad loetakse tunnistajate abiga kohal olevateks. Ilmselt hommikuni. Aga on ka selliseid, kes tulevad küll rivisse kuid unustavad mõne hetke pärast ära, miks nad siin on. Äkki peaks siiski samal ajal kuskil mujal olema. Hõljuvad nagu vaimud kohalt kohale ja vastavad siis ka jah, kui neilt seda keegi ei küsi. Ajavad lugemise lootusetult sassi.
Loendus edukalt läbi viidud, puudujaid pole. Kraaksatan, rivitult. Nüüd tuleb see saavutus staabis valveohvitserile ette kanda. Tavaolukorras lihtne täita, aga täna seisan raske valiku ees. Hindan olukorda nii, et kui ma lähen sellisena nagu olen, siis vaatamata raskustele saab kohustus täidetud. Kui aga loendusest ette ei kanna, tuleb jama ikkagi.
Asume oma mustlaslaagriga staabihoone taga. Teekond korrapidaja luugi ette pole pikk, teerada läheb ümber nurga läbi põõsaste.
Kuid täna on eluta asjad miskipärast elusad ja liiguvad. Mõned neist on nii vallatud, et lausa jalge eest püüavad teisele poole lipsata ja ma panen neile raginal selga. Trepist üles saan suurepäraselt ning juba ma seisangi korrapidaja ohvitseri palge ees, käsi kõrva ääres. Vaatab mind läbi luugi juskui ufonauti, nagu oleks teda pruudiga vallatlemas tabanud. Ja nii silmitseme teineteist tükikese aega. Siis kohmatab ajudes, et ma ei ole siia armulauale tulnud vaid raporteerima olukorrast. Alustan ja pean endale tõdema, et lisaks muudele ihulistele puuetele liigub mu keel nüüd veel vaevalisemalt kui enne. Ei, ei, ta pole päris hangunud. Eesti keeles vist suudaksin midagi asjakohast öelda, aga vene keeles läheb sõlme ja ei tule üldse midagi või suurte pausidega ja jube pudruselt. Õnneks jääb ohvitser ettekandega rahule ning ma kulgen tuldud teed tagasi. Põõsad askeldavad endistviisi siia sinna.
Ronin oma telki, et raskest päevast puhata. On üsna pime. Istun koikuserval ja püüan aru saada, kas tervis paraneb või läheb hullemaks. Tundub, et tasapisi läheb hullemaks. Kuid miskipärast väga aeglaselt hullemaks. Sellist seisu on palju raskem taluda ja piinab jubedalt. Vahetevahel sülitan koiku ette maha ja õigustan oma käitumist sellega, et ei saa ju iga süljelaraka pärast telgiuksest sisse ja välja käia. Kaaslased ei protesteeri. Juba tekib lootus, et kui nüüd telgi taha lähen, siis saan oma hädast lahti. Paraku lootuseks see jääbki. Algavad hõiked ja jooksumüdin ning hetk hiljem lisandub maavärin, mis ähvardab telgi maatasa teha. On kuulda kuidas telginöörid koos kaigastega vastu palakat lendavad ja summutatud räme hääl lubab kõik maailma emad läbi keppida. Veel üks selline pauk ja kössi vajunud peavari kukuks kõige täiega meile kaela. Õnneks saab nööridesse takerdunud savannielevant edasisi suuremaid purustusi tekitamata püünisest lahti ja kaob müdinal.
Kui see oleks kõik, siis võiksin välja minna ja oma vaevad lõpetada sõrmede kurku ajamisega. Paraku peab tõdema, et see on alles algus. Hääled kord lähenevad kord kaugenevad ja siis saab tabamuse naabertelk. See kohiseb vandesõnadest päris tükike aega, ilmselt on jurta kahjustustele lisaks keegi elanikest ka pihta saanud. Mingi aja möödudes maa enam ei värise, kuid rahu ei saabu veel niipea. Ikka ja jälle on kuulda samme ja summutatud hääled küsivad, kes selles telgis elab ja kas ta on kohal. Õndsad on need, kes juba ammu koomas. Neil pole mingeid probleeme. Mina näiteks pean oma surmavaeva taluma, sest oleks tore küll, kui küsitlejad rohelise näoga asevalitseja telgi kõrvalt öökimas leiavad. Peas keerlevad mõtted, et kui põdema ikka peab, siis millise haiguse vaevasid ma eelistaksin praegustele. Kõik see on minu jaoks kestnud piinavalt kaua. Lõpuks jõuavad ülelugejad ka meie telgini ning saavad teada, et kõik on viimseni kohal, üleliigseid ka pole. See, kes millist värvi näost on, neid ei huvita. Öörahu on lõpuks saabunud.
Poisid kobivad välja telgi nööre tagasi panema. Muidugi niipalju, kui seda pimeduses teha saab.
Minu olukord on samuti stabiliseerunud. Ilmselt vere hulk alkoholis on hakanud suurenema. Kurjalt nean neid erinevate nimedega magusaid rüüpeid ja nende loojaid roomaaegadeni välja. Vihkan ,, peete“ tänaseni.
Telgi sättimise juurde tulevad naabrid ja räägivad, et patrull on kutsutud. Imejoogid panid poistel peas mõtted keerlema, et läheks õige külasse tagasi. Aga nad ei arvestanud sellega, et ega valveohvitser täisloll ka ei ole. Nägi aknast, kuidas me kinno läksime. Nägi, millistena tagasi tulime. Aknad tal ju tee poole. Ja vean kihla, et ta vaatas ka õhtuse loenduse etendust kuskilt põõsa tagant. Lisaks veel muidugi minu soolo. Ja kui see jobukari kopadi-kopadi küla poole pani, eks ta siis kutsuski patrulli.
Pistan vahepalaks paar kirjatükki rahvavalgustuslikul eesmärgil. Peab tunnistama, et sellist ülevaadet tollel ajal polnud võimalik saada. Salastamine oli justkui tume pilv kõige kohal. Ja liiga suur uudishimu polnud ei soovitatav ega tervislik. Loodan, et vene keele oskajaid lugejate hulgas leidub.
Siin on juttu keemiabaasist.
Место дислокации
С. Покровка Чапаевского района Куйбышевской (ныне Самарской) области, Чапаевск-11, находящийся в 12 км от центра г. Чапаевска («химплощадка»). Для строительства была избрана территория в/ч №42731, где с 1940-х гг. XX века находились склады химического оружия, например склад № 433 Наркомата обороны СССР. Сюда же перед началом ВОВ была перевезена часть химического оружия из Москвы (Очаково, склад НКО № 136), а также большие партии стойких отравляющих веществ (ОВ) с военного завода N 102 (ныне Средне-Волжский завод химических удобрений, г. Чапаевск). Строящемуся объекту присвоен условный шифр «1212». Начальником объекта «1212» стал полковник В. К. Соловьёв.
Замороженный завод по уничтожению химического оружия -------Väidetavalt tegutsemise lõpetanud.
Paraku leitud kommentaarid räägivad muud.
23 kuud tagasi sunstyle 0
очень даже действующий и живой
16 kuud tagasi saiLorr 0
Да уж... А буржуи то не знают...
Lähedal asuv linn.
Tšapajevsk.
Foto: Drjazz.ru
Venemaal Samaara oblastis asuva Tšapajevski linnapea Nikolai Malahov tegi ettepaneku tema juhitav linn likvideerida, teatas Ria Novosti.
Oma ettepanekut põhjendas meer vajadusega päästa linna elanikkond väljasuremisest. Tšapajevski elanike probleemiks on sõjatööstuses kasutatavad mürgised ained, mida linna keemiatehastes toodetakse juba 20. sajandi algusest. Malahovi kinnitusel saab ökoloogilisi probleeme lahendada vaid elanike ümberasustamise kaudu.
Tšapajevsk rajati varsti pärast Vene-Jaapani sõda ning sinna ehitatud tehases hakati tootma trotüüli ja muud lahingumoona. Linna ümbritsevad asulad kasvasid pärast Oktoobrirevolutsiooni kokku ning 1929. aastal sai linna nimeks Tšapajevsk. Hiljem rajati sinna salajane tehas, kus hakati tootma keemilisi ründeaineid – ipriiti, ljuisiiti ja fosgeeni.
Tehaste endiste töötajate sõnul täideti keemiarünnakuks mõeldud mürske nii, et valati neisse mürkaineid tavalisest teekannust. Normidele mittevastavad ründeained aga valati lihtsalt selleks otstarbeks ette nähtud kraavidesse, kust need maapinda imbusid.
Sõjajärgsetel aastatel tootsid tehased usinasti mürske, miine, lõhkeaineid ning keemiarelvi. Pinnasesse ning põhjavette imbusid samal ajal dioksiinid ja muud mürgised ained.
Inimeste suremus tuberkuloosi ning kõri-, maksa- ja neeruvähki on Tšapajevskis kolm korda suurem kui oblastis keskmiselt. Linna elanike arv on viimase 15 aasta jooksul vähenenud 100 000 inimeselt 70 000-ni.
Siin on juttu keemiabaasist.
Место дислокации
С. Покровка Чапаевского района Куйбышевской (ныне Самарской) области, Чапаевск-11, находящийся в 12 км от центра г. Чапаевска («химплощадка»). Для строительства была избрана территория в/ч №42731, где с 1940-х гг. XX века находились склады химического оружия, например склад № 433 Наркомата обороны СССР. Сюда же перед началом ВОВ была перевезена часть химического оружия из Москвы (Очаково, склад НКО № 136), а также большие партии стойких отравляющих веществ (ОВ) с военного завода N 102 (ныне Средне-Волжский завод химических удобрений, г. Чапаевск). Строящемуся объекту присвоен условный шифр «1212». Начальником объекта «1212» стал полковник В. К. Соловьёв.
Замороженный завод по уничтожению химического оружия -------Väidetavalt tegutsemise lõpetanud.
Paraku leitud kommentaarid räägivad muud.
23 kuud tagasi sunstyle 0
очень даже действующий и живой
16 kuud tagasi saiLorr 0
Да уж... А буржуи то не знают...
Lähedal asuv linn.
Tšapajevsk.
Foto: Drjazz.ru
Venemaal Samaara oblastis asuva Tšapajevski linnapea Nikolai Malahov tegi ettepaneku tema juhitav linn likvideerida, teatas Ria Novosti.
Oma ettepanekut põhjendas meer vajadusega päästa linna elanikkond väljasuremisest. Tšapajevski elanike probleemiks on sõjatööstuses kasutatavad mürgised ained, mida linna keemiatehastes toodetakse juba 20. sajandi algusest. Malahovi kinnitusel saab ökoloogilisi probleeme lahendada vaid elanike ümberasustamise kaudu.
Tšapajevsk rajati varsti pärast Vene-Jaapani sõda ning sinna ehitatud tehases hakati tootma trotüüli ja muud lahingumoona. Linna ümbritsevad asulad kasvasid pärast Oktoobrirevolutsiooni kokku ning 1929. aastal sai linna nimeks Tšapajevsk. Hiljem rajati sinna salajane tehas, kus hakati tootma keemilisi ründeaineid – ipriiti, ljuisiiti ja fosgeeni.
Tehaste endiste töötajate sõnul täideti keemiarünnakuks mõeldud mürske nii, et valati neisse mürkaineid tavalisest teekannust. Normidele mittevastavad ründeained aga valati lihtsalt selleks otstarbeks ette nähtud kraavidesse, kust need maapinda imbusid.
Sõjajärgsetel aastatel tootsid tehased usinasti mürske, miine, lõhkeaineid ning keemiarelvi. Pinnasesse ning põhjavette imbusid samal ajal dioksiinid ja muud mürgised ained.
Inimeste suremus tuberkuloosi ning kõri-, maksa- ja neeruvähki on Tšapajevskis kolm korda suurem kui oblastis keskmiselt. Linna elanike arv on viimase 15 aasta jooksul vähenenud 100 000 inimeselt 70 000-ni.
Pole ta, tühi, tõsine midagi. Anti ka 25+5+5. See tähendas:kirsavoi kirjutas:Nojaa, 25+5 on tõsine norm...
25 aastat vabaduskaotust+
5 aastat asumist+
5 aastaks kodanikuõigustest ilmajäämist.
See viimane oli ju kõige rängem. Ei saanud "valimistel" anda oma häält palavalt armastatud kommunistide ja parteitute bloki kandidaatide poolt.
Nendele, kes tahtsid teada saada, mis järgnes IGN-i puistamisele.
Tshapäevski keemiabaasi päevad veerevad nagu herned. Ühel ajahetkel meie kolmekuune ,, täiendõpe `` saab lihtsalt otsa. Jutumärkides sellepärast, et midagi oluliselt täiendavat juurde küll ei õppinud.
Tagasi Totskisse sõiduks kuluks ööpäev aga staabist sehkendatakse mulle pea nädal. Ei soovitata jooberdamisega patrulli kõrgendatud tähelepanu endale tõmmata ja õigel ajal ikka kohal olla. Muidugi lööb selline lahkus silma särama. Suurepärane puhkus. Aga olen sealkandis sisuliselt juurteta. No kuidas sa veedad mundrikandjana pea nädala lihtsalt kusagil. Kui oleks rahakas sell, küll siis oleks variante rohkem.
Kitsikusest pääsemiseks peab sõpru olema. Mul on sõber Motoorin ja tema initsiatiivil rändame Kuibõshevi läbi. Tal on palju tuttavaid ja tundub, et linn ongi üks suur ühiselamute kogum. Täidetud tohutu hulga küladest linna trüginud noorte inimestega.
Tema sõbrad pakuvad meile öömaja ja välja tehakse nii päeval kui õhtul ühikas. Vedeleme nõrkemiseni Volga jõe supelrannas. Niimoodi nädala kulutamine päris raske ettevõtmine. Lõpuks saab päevad otsa trammi ja trolliga ühest linna otsast teise logistamisest jaks otsa. Nii jõuangi Totskisse ööpäeva varem kui ette nähtud.
Õhtul hilja saabun kasarmusse, ronin vabasse koikusse ja uinun nagu õige mees kunagi. Aimamata, et ainuüksi selle eest, mis kolm kuud tagasi tegin, võiks keretäie tappa saada juba samal õhtul. Homme suurendan oma paturegistrit veel mõõtmatult. See issanda viha ei saa väike olema. Muidugi olen veel õndsas teadmatuses pea ööpäeva.
Hommikul kooberdan peale õiget aega sööklasse einet nuruma. Toidule võetud pole ja tuleb loota kokkade lahkusele. Teed luristades pean plaane, mida päevaga peale hakata. Paber näitab selges vene keeles, et alles homme pean kohal olema. Otseselt ei varja end kellegi eest aga ei kontakteeru ülemuste ega staabiga. Mida kaugemal neist oled seda armsamad nad on. Teen aega parajaks laiskloomana liikudes ja ennelõunat jõuan praapor Dolguskini juurde. Ta ei ela kaugel. Räägin tallegi oma seiklustest Kuibõshevis ja et praegugi veel kohal ei pea olema. Ajame juttu maast ja ilmast ning kutsub mind lõunale. Perest niipalju, et on kolm alla kümne ja üle kümne aasta poissi. Abikaasa selline kena olemisega suure juuksepuhmakaga naisterahvas ja töötab hotellis. Muude tööde hulgas on tema kohustus väga-väga korras hoida mingi Kuibõshevis baseeruva kõrge kamandaja-kindrali kahetoalist sviiti. Dolguskin itsitab, et käib vahel kindrali luksuslikus vannis end leotamas kui naine ruume koristab.
Vahepeal on jõe äärde kogunenud tohutu hulk poolpaljaid sõdureid. Melu käib justkui mõnel rannapeol. On mudamaadlust ja sajameetri sprinti põlvini vees. Veetakse köit. Koorin ka end poolest kerest paljaks ja sätin tudengitest kolmekuu sõdurite lustimist vaatama. Põhikorraldaja on alampolkovniku pagunitega isand, kelle vene keel paraja aktsendiga. Kangesti tundub, et on kusagilt, kus vene keele hääldus nagu meil, pehmem. Lõpuks saabub sobiv moment ja ma pöördun julge küsimusega tema poole, et ega ta pole Baltikumist pärit. Paraku mitte, on jugoslaavlane. Päris üllatav.
Niimoodi veeretan päeva ja panen tähele, et meie roodu mehi on sealkandis palju kooberdamas. Kuidas nad niimoodi keset päeva jõe äärde lahti on lastud. Aga sellist pidu pole selles paigas varem olnud ja pean seda suure uudishimu ning sobiva juhuse ära kasutamiseks. Pealegi pühapäev.
Kunagi väsivad ka tudengid ära ja ma lähen staapi endast ette kandma. Saan sarnase südamliku vastuvõtu osaliseks nagu piiblis kadunud poja tagasitulek. Asi hakkab tasakesi hargnema. Minu vaikne olek ja väga tagasihoidlik käitumine, haihtumine peale hommikusööki vallandas tõelise paanika. Terve päeva otsisid roodu poisid mind taga ja eriti pingsalt muidugi kogu jõekallast. Sest polnud ju saladus, et mulle seal meeldib olla.
Paraku kardeti, et olen kas ennast üles poonud või jõkke uputanud. Nii oli just kaks nädalat tagasi roodukaaslasega juhtunud. Saabus komandeeringust. Oli hommikul samuti vaikne, nähtamatu ja haihtus. Lõuna ajal leiti suplema läinud soldatite poolt. Poos end üles laia vöörihmaga ja pealegi sisuliselt põlvili asendis.
Omaette kunsttükk muidugi. Nii ja nüüd siis minu haihtumine. Lõunale ka ei tulnud. Saatuse käsi suunas meie teid nõnda, et kokku me ei trehvanud kuni õhtuni. Mingi aeg pakkus otsimine-lonkimine enamusele rahvast rõõmugi. Aga terve päev tolgendamist ajas juba vihale. Tundus, et otsimist juhatav roodu komandör kapten Medvedjev ei teadnud mind nähes mida teha, kas lasta ennast maha või mind, või mõlemaid.
Kohtumisrõõm oli nii tormiline ja peaaegu kõigile anti sõna. Pakun välja, et Medvedjev jõi kodus ennast suurest rõõmust maani täis.
Issanda viha keerles nagu must äikesepilv ja mina vaene patune hakkasin alles kuude pärast tasapisi taipama, kui palju tuli roodukomandöril eelmise ennast ülespoonu pärast paberit määrida. Kuidas ka pole, asjad vist nii lihtsalt ei käi, et loenduse päevikusse kirjutad, puudub loenduselt poomise tõttu. Ja asi mutt. Ja kui sihuke värk kahenädalaste vahedega toimub! Ausalt, ei kujuta ette tema tundeid sellel pühapäeval.
Hea kui inimene kõike kohe teada ei saa. Esmalt pannakse mind samaks ööks päevnikuna jalgvärava putkasse toimkonda. Karistuseks, midagi peab üleannetuga tegema. Nooremseersandile ikka pisut alandav. Vähemalt nii vist arvati ja ega lihtolukorras sedasi ka ei tehtud. Õö on igav ja mõtted keerlevad toimunu üle. Aga samas pole vaja kuulata roodukaaslaste irisemist kuni kõik ära väsivad ja magama jäävad. Hommikul aga korjati mind millegipärast sealt ära. Valmistusin mõttes kirjatööks ja pataljoni komandöriga vestluseks. Ei midagi. Minu ootusärevus kestab hulga päevi ja raugeb tasapisi teise saavutuse taustal. Nii ei saagi sellele antud sündmusele värvikat püanti.
Kui kord lattu jõuan, siis praapor hakkab tasapisi rääkima, et õppekorpus rivist väljas. Ja seda juba kolm kuud. Keegi sees ilma gaasimaskita olla ei saa. Ise ta pole põrmugi tõsine, kipub naerule ja küsib, et kas mina olen kuhugi IGN-i puistanud. Tunnen kuidas mu nägu moonduma hakkab ja vist peeglisse vaadates oleks pesuehtsat eeslit näinud. Vaat see veel lisaks kõigele mis praegu on. Talle ma valetama ei hakka ja ütlen puiklemata, et ümber põrandaluugi puistasin. Lisan veel sedagi, et ikka selle pärast, et varastati paljaks tanki degaseerimis-desaktiveerimise komplekt.
Ja siis ta hakkab naerdes jutustama, kuidas paar nädalat peale minu lahkumist hakkasid õppehoones toimuma imelikud asjad.
Suved on sealkandis väga palavad ja kui ikka 35-38 kraadi varjus, siis on see loom või inimene, kõik otsivad varju. Kuhu saab kodumaa kaitsja end teenistukohustuste täitmisel peita nii et kabinettides istuvad suured ülemused nuriseda ei saa. Ikka jahedasse õppeklassi, targad raamatud ja õppevahendid ees. Klassides aga see suvi olla ei saa. Paarkümmend minutit pole nagu midagi. Siis hakkavad kõik tasapisi nohusse jääma. Nohuga kaasneb silmade vesitsemine. Edasi protsess kiireneb kui liiv silmadesse ilmub. Silmi hõõrudes läheb juba üsna rutakalt selleni, et kogu seltskond tormab nuttes ja nina luristades lõõskava päikese kätte, sest siin on ikkagi palju etem.
Tasapisi iga päevaga asi võimatumaks läheb. Pea kuu ei saa keegi täpselt aru, kes see sigatseb. On ju hoone suur ja erinevatesse klassidesse jõuab saast erineval ajal ja erineva tugevusega. Mingil imelisel moel hakatakse kahtlustama, et paar nädalat peale kuradi keemiku kadumist häda alguse sai.
Saabub aeg, et midagi tuleb ette võtta. Sidemeeste nutikus on kõige suurem. Nemad suunduvad vaenlast otsima põranda alla. Tuleb välja, et neil ka luuk põrandas! Esimene, kes sinna ilma maskita läheb, saab nii varakult laksu kätte, et ei oska pärast õieti suundagi näidata, umbes kuskil seal.Tagurpidi käik nii kiire et vaevalt saab luugi juures pidama. Teised uurijad oma eluga riskima ei hakka ja panevad vist elus esimest korda maskid mõnuga pähe. Roomavad kuni kahtlustatava, minu klassini välja. Nemad jälle midagi ei leia peale vanade värvipurkide. Toodi neid õue ja imetleti, mitte halligi sees pole. Aru ei saada, kus see midagi on.
Poptsov ja Dolguskin muidugi taipavad hoobilt millega tegemist ja kellega tegemist. Aga teevad näo, et nemad ka ei tea, mis see võiks olla, ei hakka kellelegi midagi selgitama. Isegi pataljoni komandör uurib, ega mina miskit moodi asjaga seotud ei saa olla. Poptsov soovitab, et otsigu oma ruumidest, seal kus saast on. Klassid ju lukus, kuidas mina kui võõras nende klassidesse pääseda sain. Otsigu hoolega, tuulutagu ruume hoolega. Ja polegi vaja suvel klassi molutama minna. Väljapeal tuleb harjutada. Viimane väide muidugi meeldid almpolkovnikule.
Poptsov ja Dolguskin naeravad isekeskis minu seatempu nii et kusi püksis. Ei ole nad midagi sarnast tegemata jätnud. Kõik patused.
Ah kui magus on see teave, et olen jälle kõrvupidi hädaorust välja tiritud. Ja mind ei oota teibasse ajamine ega neljaks tõmbamine.
Aegajalt tehakse proovi, kas kannatab kuskil ruumis tundi teha. Mõned pidid juba saama. Paraku tankistide klassis pool tunnikest ja aamen. Suur suvi väljas ja nii kuuleme laial kodumaal korda saadetud kangelastegudest põõsaste all lesides. Üsna varsti saab minu kaitseingel Poptsov alampolkovnikuks.
Tshapäevski keemiabaasi päevad veerevad nagu herned. Ühel ajahetkel meie kolmekuune ,, täiendõpe `` saab lihtsalt otsa. Jutumärkides sellepärast, et midagi oluliselt täiendavat juurde küll ei õppinud.
Tagasi Totskisse sõiduks kuluks ööpäev aga staabist sehkendatakse mulle pea nädal. Ei soovitata jooberdamisega patrulli kõrgendatud tähelepanu endale tõmmata ja õigel ajal ikka kohal olla. Muidugi lööb selline lahkus silma särama. Suurepärane puhkus. Aga olen sealkandis sisuliselt juurteta. No kuidas sa veedad mundrikandjana pea nädala lihtsalt kusagil. Kui oleks rahakas sell, küll siis oleks variante rohkem.
Kitsikusest pääsemiseks peab sõpru olema. Mul on sõber Motoorin ja tema initsiatiivil rändame Kuibõshevi läbi. Tal on palju tuttavaid ja tundub, et linn ongi üks suur ühiselamute kogum. Täidetud tohutu hulga küladest linna trüginud noorte inimestega.
Tema sõbrad pakuvad meile öömaja ja välja tehakse nii päeval kui õhtul ühikas. Vedeleme nõrkemiseni Volga jõe supelrannas. Niimoodi nädala kulutamine päris raske ettevõtmine. Lõpuks saab päevad otsa trammi ja trolliga ühest linna otsast teise logistamisest jaks otsa. Nii jõuangi Totskisse ööpäeva varem kui ette nähtud.
Õhtul hilja saabun kasarmusse, ronin vabasse koikusse ja uinun nagu õige mees kunagi. Aimamata, et ainuüksi selle eest, mis kolm kuud tagasi tegin, võiks keretäie tappa saada juba samal õhtul. Homme suurendan oma paturegistrit veel mõõtmatult. See issanda viha ei saa väike olema. Muidugi olen veel õndsas teadmatuses pea ööpäeva.
Hommikul kooberdan peale õiget aega sööklasse einet nuruma. Toidule võetud pole ja tuleb loota kokkade lahkusele. Teed luristades pean plaane, mida päevaga peale hakata. Paber näitab selges vene keeles, et alles homme pean kohal olema. Otseselt ei varja end kellegi eest aga ei kontakteeru ülemuste ega staabiga. Mida kaugemal neist oled seda armsamad nad on. Teen aega parajaks laiskloomana liikudes ja ennelõunat jõuan praapor Dolguskini juurde. Ta ei ela kaugel. Räägin tallegi oma seiklustest Kuibõshevis ja et praegugi veel kohal ei pea olema. Ajame juttu maast ja ilmast ning kutsub mind lõunale. Perest niipalju, et on kolm alla kümne ja üle kümne aasta poissi. Abikaasa selline kena olemisega suure juuksepuhmakaga naisterahvas ja töötab hotellis. Muude tööde hulgas on tema kohustus väga-väga korras hoida mingi Kuibõshevis baseeruva kõrge kamandaja-kindrali kahetoalist sviiti. Dolguskin itsitab, et käib vahel kindrali luksuslikus vannis end leotamas kui naine ruume koristab.
Vahepeal on jõe äärde kogunenud tohutu hulk poolpaljaid sõdureid. Melu käib justkui mõnel rannapeol. On mudamaadlust ja sajameetri sprinti põlvini vees. Veetakse köit. Koorin ka end poolest kerest paljaks ja sätin tudengitest kolmekuu sõdurite lustimist vaatama. Põhikorraldaja on alampolkovniku pagunitega isand, kelle vene keel paraja aktsendiga. Kangesti tundub, et on kusagilt, kus vene keele hääldus nagu meil, pehmem. Lõpuks saabub sobiv moment ja ma pöördun julge küsimusega tema poole, et ega ta pole Baltikumist pärit. Paraku mitte, on jugoslaavlane. Päris üllatav.
Niimoodi veeretan päeva ja panen tähele, et meie roodu mehi on sealkandis palju kooberdamas. Kuidas nad niimoodi keset päeva jõe äärde lahti on lastud. Aga sellist pidu pole selles paigas varem olnud ja pean seda suure uudishimu ning sobiva juhuse ära kasutamiseks. Pealegi pühapäev.
Kunagi väsivad ka tudengid ära ja ma lähen staapi endast ette kandma. Saan sarnase südamliku vastuvõtu osaliseks nagu piiblis kadunud poja tagasitulek. Asi hakkab tasakesi hargnema. Minu vaikne olek ja väga tagasihoidlik käitumine, haihtumine peale hommikusööki vallandas tõelise paanika. Terve päeva otsisid roodu poisid mind taga ja eriti pingsalt muidugi kogu jõekallast. Sest polnud ju saladus, et mulle seal meeldib olla.
Paraku kardeti, et olen kas ennast üles poonud või jõkke uputanud. Nii oli just kaks nädalat tagasi roodukaaslasega juhtunud. Saabus komandeeringust. Oli hommikul samuti vaikne, nähtamatu ja haihtus. Lõuna ajal leiti suplema läinud soldatite poolt. Poos end üles laia vöörihmaga ja pealegi sisuliselt põlvili asendis.
Omaette kunsttükk muidugi. Nii ja nüüd siis minu haihtumine. Lõunale ka ei tulnud. Saatuse käsi suunas meie teid nõnda, et kokku me ei trehvanud kuni õhtuni. Mingi aeg pakkus otsimine-lonkimine enamusele rahvast rõõmugi. Aga terve päev tolgendamist ajas juba vihale. Tundus, et otsimist juhatav roodu komandör kapten Medvedjev ei teadnud mind nähes mida teha, kas lasta ennast maha või mind, või mõlemaid.
Kohtumisrõõm oli nii tormiline ja peaaegu kõigile anti sõna. Pakun välja, et Medvedjev jõi kodus ennast suurest rõõmust maani täis.
Issanda viha keerles nagu must äikesepilv ja mina vaene patune hakkasin alles kuude pärast tasapisi taipama, kui palju tuli roodukomandöril eelmise ennast ülespoonu pärast paberit määrida. Kuidas ka pole, asjad vist nii lihtsalt ei käi, et loenduse päevikusse kirjutad, puudub loenduselt poomise tõttu. Ja asi mutt. Ja kui sihuke värk kahenädalaste vahedega toimub! Ausalt, ei kujuta ette tema tundeid sellel pühapäeval.
Hea kui inimene kõike kohe teada ei saa. Esmalt pannakse mind samaks ööks päevnikuna jalgvärava putkasse toimkonda. Karistuseks, midagi peab üleannetuga tegema. Nooremseersandile ikka pisut alandav. Vähemalt nii vist arvati ja ega lihtolukorras sedasi ka ei tehtud. Õö on igav ja mõtted keerlevad toimunu üle. Aga samas pole vaja kuulata roodukaaslaste irisemist kuni kõik ära väsivad ja magama jäävad. Hommikul aga korjati mind millegipärast sealt ära. Valmistusin mõttes kirjatööks ja pataljoni komandöriga vestluseks. Ei midagi. Minu ootusärevus kestab hulga päevi ja raugeb tasapisi teise saavutuse taustal. Nii ei saagi sellele antud sündmusele värvikat püanti.
Kui kord lattu jõuan, siis praapor hakkab tasapisi rääkima, et õppekorpus rivist väljas. Ja seda juba kolm kuud. Keegi sees ilma gaasimaskita olla ei saa. Ise ta pole põrmugi tõsine, kipub naerule ja küsib, et kas mina olen kuhugi IGN-i puistanud. Tunnen kuidas mu nägu moonduma hakkab ja vist peeglisse vaadates oleks pesuehtsat eeslit näinud. Vaat see veel lisaks kõigele mis praegu on. Talle ma valetama ei hakka ja ütlen puiklemata, et ümber põrandaluugi puistasin. Lisan veel sedagi, et ikka selle pärast, et varastati paljaks tanki degaseerimis-desaktiveerimise komplekt.
Ja siis ta hakkab naerdes jutustama, kuidas paar nädalat peale minu lahkumist hakkasid õppehoones toimuma imelikud asjad.
Suved on sealkandis väga palavad ja kui ikka 35-38 kraadi varjus, siis on see loom või inimene, kõik otsivad varju. Kuhu saab kodumaa kaitsja end teenistukohustuste täitmisel peita nii et kabinettides istuvad suured ülemused nuriseda ei saa. Ikka jahedasse õppeklassi, targad raamatud ja õppevahendid ees. Klassides aga see suvi olla ei saa. Paarkümmend minutit pole nagu midagi. Siis hakkavad kõik tasapisi nohusse jääma. Nohuga kaasneb silmade vesitsemine. Edasi protsess kiireneb kui liiv silmadesse ilmub. Silmi hõõrudes läheb juba üsna rutakalt selleni, et kogu seltskond tormab nuttes ja nina luristades lõõskava päikese kätte, sest siin on ikkagi palju etem.
Tasapisi iga päevaga asi võimatumaks läheb. Pea kuu ei saa keegi täpselt aru, kes see sigatseb. On ju hoone suur ja erinevatesse klassidesse jõuab saast erineval ajal ja erineva tugevusega. Mingil imelisel moel hakatakse kahtlustama, et paar nädalat peale kuradi keemiku kadumist häda alguse sai.
Saabub aeg, et midagi tuleb ette võtta. Sidemeeste nutikus on kõige suurem. Nemad suunduvad vaenlast otsima põranda alla. Tuleb välja, et neil ka luuk põrandas! Esimene, kes sinna ilma maskita läheb, saab nii varakult laksu kätte, et ei oska pärast õieti suundagi näidata, umbes kuskil seal.Tagurpidi käik nii kiire et vaevalt saab luugi juures pidama. Teised uurijad oma eluga riskima ei hakka ja panevad vist elus esimest korda maskid mõnuga pähe. Roomavad kuni kahtlustatava, minu klassini välja. Nemad jälle midagi ei leia peale vanade värvipurkide. Toodi neid õue ja imetleti, mitte halligi sees pole. Aru ei saada, kus see midagi on.
Poptsov ja Dolguskin muidugi taipavad hoobilt millega tegemist ja kellega tegemist. Aga teevad näo, et nemad ka ei tea, mis see võiks olla, ei hakka kellelegi midagi selgitama. Isegi pataljoni komandör uurib, ega mina miskit moodi asjaga seotud ei saa olla. Poptsov soovitab, et otsigu oma ruumidest, seal kus saast on. Klassid ju lukus, kuidas mina kui võõras nende klassidesse pääseda sain. Otsigu hoolega, tuulutagu ruume hoolega. Ja polegi vaja suvel klassi molutama minna. Väljapeal tuleb harjutada. Viimane väide muidugi meeldid almpolkovnikule.
Poptsov ja Dolguskin naeravad isekeskis minu seatempu nii et kusi püksis. Ei ole nad midagi sarnast tegemata jätnud. Kõik patused.
Ah kui magus on see teave, et olen jälle kõrvupidi hädaorust välja tiritud. Ja mind ei oota teibasse ajamine ega neljaks tõmbamine.
Aegajalt tehakse proovi, kas kannatab kuskil ruumis tundi teha. Mõned pidid juba saama. Paraku tankistide klassis pool tunnikest ja aamen. Suur suvi väljas ja nii kuuleme laial kodumaal korda saadetud kangelastegudest põõsaste all lesides. Üsna varsti saab minu kaitseingel Poptsov alampolkovnikuks.
Kunagi varem ma mainisin, et tegemist on reaalsete sündmuste, reaalsete inimeste ning nende nimedega. Nimesid on aeg väga vähe alles jätnud. Kui kunagi juttude seeriat korrastan, siis see lause saab algusse pandud. Las ta praegu siin olla.
Pisikaklus, mis muudab kogu minu edaspidist saatust.
Ühel õhtul juhtub kummaline lugu. Riidehoidla uksest astub koridori meie roodu mitte just kõige korralikum demblist reamees nooremseersandi paraadmunder seljas, keemiku märgid lõkmetel. Kohkub mind nähes silmnähtavalt. Vaatame teineteist üllatunul. No tere talv. Neid märke on selles väeosas ainult minul. Seega pole kahtlustki kelle munder selga aetud.
Tervitan siis sõjaväelaslikult ja küsin, kuhu värskelt aukõrgendust saanud seltsimees minu mundriga minna kavatseb. Pisike kokutamise häda on tal niigi küljes, nüüd aga erutusest tunduvalt märgatavam, ja sestap tuleb mulinal, et jah linnaluba ja kindlasti ma pole vastu et korra kasutab jne. Kultuurimajas pidu. Tema miski asjapulk seal. Selline molkus ja ma pole vastu !? Muidugi saab ta vastuse, et ainult proovigu niimoodi uksest välja minna. Tõmban kaptjörka ukse lahti ja küsin peremehelt, et kelle korraldusel ta sellisel moel mundreid välja annab. Hakkab vastumeelselt seletama, et lugupeetud teenistuskaaslane olla väitnud, et mina lubavat. Lisan mürgiselt, et siin on siis rekvisiitide ladu või nii.
Urisedes ja vihasena võtab reamees minu mundri seljast ja lahkub olekuga, nagu peaks mina tema asemel jubedalt häbi tundma selle pärast mis juhtus. Olen üsna vihane. Teen laua peal lebava arvestuspäeviku lahti ja saan imetleda sissekande taga võltsitud allkirja. Muude teravuste hulgas tuletan kaptjörstsikule meelde, et võltsimine võib lõppeda tema kaptjörstsikuks olemise lõppemisega. Kes vene sõjaväes olnud, see teab, et ennem on riidelao pidaja nõus surema kui sellest õndsast teenistuskohast loobub.
No nii, nüüd on mul siis vaenlasi tsipake rohkem. Paraadmundri kaaperdaja millegi pärast enam kuhugi ei lähe. Turtsub ja sülitab peldiku ees pesuruumis. Arvata võib, et rikkusin tema elu parima diili mis oli üles ehitatud pagunitele. Ju ikka mõni plika, kelle ees minu paraadmundriga korduvalt eputatud ning seeriaviisi muinasjutte seersandi raskest aga kangelaslikust elust vestetud. Nüüd äkki armetu jokk.
Aga asi nii lihtsalt ka ei lõpe. Kusagil kasarmus asub jõujaam ja seal käiakse end tankimas, viinast lohutust saamas. Selgitus kulub vist hädasti ära. Tegemist on majandusrooduga ja selline sharaaga korra poolest kusagil ei hiilga. Jokkis olemist väga-väga sageli. Pealegi kapten Medvedjev dedovtshina vaigistamisega päris kakkama ei saa. Ta kas ei oska või ei viitsi. No nii ongi, et pätistunud element on küll sordiini all aga mitte olematu.
Minu mundriga kultuurimajja saamise ebaõnnestumine teeb päevakangelase nii õnnetuks, et ta joob ennast täis ja hakkab tüli norima. Talle sekundeerib tema kloon, sõber Massaljov. Kuidagi on ta nimi meelde jäänud. Läheb tõuklemiseks ja ilmselge on minu ülekaal. Lõpeb asi rumala kokkusattumusega. Massaljov tuleb mulle selja taha ja haarab kätest. Samal ajal virutab tülinorija mulle rusikaga. Tema purjus, mina kaine. Kes teab, millega tavaolukorras asi oleks lõppenud. Nüüd mul käte küljes kinni Massaljov ja rusikas tabab kulmu pihta. Puhas nokaut, toibun persili põrandal ja hüppan püsti.
Kangelased on tulemusest pisut kohkunud. Soovin neile palju õnne edu puhul ja lähen telefoni juurde ning teen ettekande staapi.
Seltskond sisiseb, on päris mitmeid sekundeerijaid, kes sajatamisega ühinevad. Ei ole midagi teha, veregrupid ei sobi. Hommikul teen kirjaliku rapordi. Minul pole sellel okkalisel teel just palju valida. Norimised on olnud sagedased aga lõppenud tavaliselt mittemillegagi. Nüüd siis rusikad mängus. Ülbitsejad on taluvuse piiri ületanud.
Asi jääb mitmeks päevaks arenguta. Muidugi teeb üks kui teine seltskond sellest omad järeldused. On neid, kes arvavad, et rusikatega asju ikka ei aeta. Ja mõni kireb, et olen sooritanud ülekohtuse teo, tehes kaklusest ettekande. Tema arvates jälk värk ning nüüdsest ma talle lausa vastik. Pealegi polevat sellistest kaeblemistest miskit kasu. Tegelikult ei tea ma isegi mis õige.
Paar päeva ma laos ei osale. Ühel ilusal päeval toimetan jälle koos praaporiga riiulite vahel ja ta märkab minu marraskil kulmu. Hakkab pärima, et kus löömingus ma osalenud olen. Pole just palju seletada. Mõne aja pärast tuleb ka major Poptsov. Praapor võtab jutuotsa üles, et kapten Medvedjevil asjad ikka päris käest ära. Täna kulm rullis, kes teab mis homme juba on. Niisugune sündmus mitu päeva vana ja kuulda pole veel midagi. Poptsov on silmnähtavalt üllatunud, ah soo, ah siis nii on lood. Ja ütleb, et läheb uurib mis staabis asjast saanud on. Pardak roodus pole uudiseks kellelegi. Ja demblite vastuhaukumised ohvitseridele mitmelgi korral juttudeks olnud.
Tagasi tulevad juba kaks majorit, Poptsov ja Vakor. Ning heinakuhjale on tuli otsa pistetud. Mis neid nii sõjakaks teeb, sellest ei saa ma kunagi teada. Mulle poetatakse julgustuseks, et minu eest seisavad nüüd kaks majorit ja vaikset soikumist pole lootagi. Valves olnud vanemleitnant ei ole raamatusse midagi kirjutanud, kirjaliku ettekandega on ta vist peldikus tagumikku pühkinud. Igatahes kusagilt seda ei leita. Minult võtab zampoliit seletuskirja juhtunu kohta.
Edasi hakkab toimuma juba liiga palju. Paar päeva podiseb katel roodu rahvale vähemärgatavalt. Siis võtab Medvedjev ühel õhtul ülbitseva demblikarja ja nende sekundandid letti ja teatab neile uudise. Ettekanne on inimsööjalikus toonis, pikk ning jutu sisu võtaks kokku nõnda. Kui jätkatakse samal viisil, siis ootab kõiki ees põrgu eeskoda. Praegused saavutused lubavad arvata, et paar meest sellel sügisel koju veel ei saa. Neil tuleb lausa mitu-mitu sügist kodumaast kaugel veeta.
Seletusi hakkavad andmas käima üsna paljud ja kooruma on hakanud nii mõndagi peale traditsioonilise noorsõdurite võist ja suhkrust ilmajätmise. Isegi kellasid on Massaljov ja temasugused väevõimuga ära võtnud.
Olen kuulnud ja näinud kaabaklust. Aga et sellised on veel lipitsejad ja kõhuli roomajad ning kintsukaapijad. Seda näen küll esimest korda ja saan enda peal ehedalt tunda. Või on hommikuti minu ees hunnikus ja suhkur samuti. Kuidas nad selle kraami köögi meestelt kätte saavad, ei tea. Jagan noorsõduritele kõik laiali ja jätan endale portsu mis pole normist suure. Pigem väiksem. Need arad ei julge vaimustust välja näidata ja ka põhjusega. Samas on silmnähtavalt rõõmsad, et lisaks oma ettenähtud portsule saavad lisa. Ilmselt tihti ilmagi jäänud. Pudrukausi pilgeni täis ladumise vastu tuleb lausa võidelda. Päevad läbi kestvast lipitsemisest läheb süda pahaks. Isegi komandöri autojuhile pannakse rusikas nina alla kui see mingi pisut riivava ütluse minu kohta lendu laseb. Kuulen summutatud ähvardust, et löövad ta maha kui peaks minu kohta edaspidi veel midagi ütlema.
Medvedjev on pöörane. Sellist trammis demblite rivi pole ammu nähtud. Ja ei karda ta ka rusikaid näidata. Just näidata. Neid tal on ja muskleid ka.
Murtud olen hoopis mina. Ma ei oska ei olla ega mitte olla. Asja aetakse minu osaluseta sellise kiirusega, et üks lihtne kolakas seda ei vääri. Paar nädalat hiljem kutsub zampoliit mind enda kabinetti ja hakkab ääri-veeri rääkima, et prokurör diviisist oli talle selgitanud asjaolusid. Need kaks lõbusat selli, üks kes käsi kinni hoidis ja teine kes kolaka andis, läheksid kolmeks aastaks kinni. Just nimelt türmi ja mitte dispatti. Teistega asi pisut kergem. Ja mis mina arvan, kas seda siiski palju ei ole. Tema, alampolkovniku sõna, et neil kerge olema ei saa, kord lüüakse majja nii et vähe pole. Minu arvamus loeb ja kui ma oma seletuskirjast loobun, siis poisid pääsevad vangla asemel sügisel koju. Neil ju ka isad emad ootavad pikisilmi. Pealegi, must vari langeb tervele pataljonile, aupaistet ja kiitust selliste asjade eest ei jagata. Kõik sõltub nüüd minu otsusest.
Mõtlen.
Ülepaisutatud pugejalikkus on üks asi. Medvedjevi karmust on ka nähtud. Ju temagi peab oma pagunite eest seisma. Kolm aastat on siiski uskumatult palju, nii et Medvedjev ähvardades ei võtnud seda omast peast. Kas on minu verehimu nii suur? Tunnete segapuntrast on mõistlikku raske leida. Kõlama jääb sisemine arvamus, et nende istuma panemine mulle kõike varjutavat rõõmu pakkuma ei hakka. Paar nädalat kartsa ehk oleks paras norm, kolm aastat.... Ütlen, et loobun.
Alampolkovnik võtab aeglaselt minu seletuskirja ja küsib, kui otsus on lõplik siis ta rebib seletuskirja katki ja oma lubadust ta täidab. Ütlen jah.
Kaks majorit ja Dolguskin on minu otsusest pisut nördinud. Nüüd pean mina seletama, et kuratlikult palju on siiski kolme aastat pisut rulli löödud kulmu eest. Püüan teemat mitte arendada ja tasapisi läheb see ka korda.
Mis kivikesed kusagil veeresid ja kes kellele silmust kaela tahtis panna, ei tea. Kuidagi pidi minu otsus laviini peatama. Muidu maailmaasjad sedasi ei käiks. Pole ma ju tegelikult mitte keegi.
Nagu arvata võib, tunnen end nagu sitt pilpa peal. Teadmine, et kardetakse kui tuld, minu loomusega kokku ei käi. Isegi ohvitserid on kuidagi kätumist muutnud, pinges. Olen vabahärra, kellega ilma tungiva vajaduseta tegemist ei tehta. Meenub, et midagi sellist olen kuulnud Totskis teeniva sõjaväeringkonna komandöri poja kohta. See frukt käivat ringi lausa biitli soenguga. Kuidagi ei saa end normaalselt tunda. Hirmuvalitsejaks ja juhusekasutajaks ei saa kui pole selleks sündinud.
Eks minu nukrus paista ka Poptsovile, nüüd juba alampolkovnik Poptsovile silma. Tulebki jutuks, et kui mulle selles pataljonis teenistus ei istu, siis ta vaatab mulle teise koha. Räägin nii nagu on, et juba algusest peale ei meeldi ja armsamaks pole ka nüüd saanud. Vestlus veereb siia sinna, uurib ta, kas on mul mingeid eelistusi. Raketidivisjon kõrval mulle meeldib, sellest on isegi kunagi juttu olnud. Ja pole mul aimugi, kas neil nüüd selline koht vaba on. Aga teistest väeosadest ei oska midagi arvata. Tume nagu öö. Päevad tiksuvad ning üsna pea ütleb Dolguskin, et Poptsov saab uue teenistuskoha, diviisi keemiakaitse ülema koha. Sündmuste rong ei peatu. Egas midagi, käepigistuste aeg jõuab kätte ja ühelt poolt on ikka uhke sellise kõrge koha omanikuga kätpidi hüvasti jätta ja edu soovida. Teisalt inimloomus on juba selline, et muutused ei meeldi. Harjuda tuleks uue ülemusega.
Paraku uut ülemust ma lähedalt näha ei saagi. Ainult vilksamisi.
Kui on määratud, et elu läheb nagu nonstopis, siis ta ka läheb. Justkui muinasjutus, läks neid päevi vähe või palju, aga vist väga vähe, jälle kutse staapi. Mulle on määratud üleviimine uude teenistuskohta, kõrval olevasse raketidivisjoni. Isiklikud asjad võtta ja major Filatkinile saabumisest ette kanda. Kurat, mis küll toimub. Uudis on minu kõrvadele nagu inglilaul. Lähen Dolguskini juurde. Istume maha vana vene kombe kohaselt enne teele asumist ja soovid saan kaasa et kõik hästi läheks. Tunda on temagi hinges nukrust. Ei ole kaugel vahel tere ütlema tulla, aga juba oleme naabrid, mitte enam teenistuskaaslased. On kahjutunne ja rõõm samal ajal.
Kodinad kokku ning kõrvalkasarmusse.
Major Filatkin ja juttudest ammune tuttav kapten Bustshuk seisavad masinapargi väravas. Kuulsa karauliputka ees. Märkavad mind juba kaugelt kui üle õue nende poole suundun ja vaatavad mind naerul nägudega. Panevad sedasi piinlikku olukorda ning pähe õpitud saabumise ettekanne takerdub nende omavahelisse juttu. No näe, nooremseersant jälle kohal. Kurat, jälle kohal jah. Nii ma mõtlen, ent ütelda ei oska muud kui et just nii, seltsimee major.
Väga sveigilik tunne.
Siin ma nüüd olen, uue elu alguses. Alampolkovnik Poptsov on uskumatult kärmelt oma sõna pidanud.
Pisikaklus, mis muudab kogu minu edaspidist saatust.
Ühel õhtul juhtub kummaline lugu. Riidehoidla uksest astub koridori meie roodu mitte just kõige korralikum demblist reamees nooremseersandi paraadmunder seljas, keemiku märgid lõkmetel. Kohkub mind nähes silmnähtavalt. Vaatame teineteist üllatunul. No tere talv. Neid märke on selles väeosas ainult minul. Seega pole kahtlustki kelle munder selga aetud.
Tervitan siis sõjaväelaslikult ja küsin, kuhu värskelt aukõrgendust saanud seltsimees minu mundriga minna kavatseb. Pisike kokutamise häda on tal niigi küljes, nüüd aga erutusest tunduvalt märgatavam, ja sestap tuleb mulinal, et jah linnaluba ja kindlasti ma pole vastu et korra kasutab jne. Kultuurimajas pidu. Tema miski asjapulk seal. Selline molkus ja ma pole vastu !? Muidugi saab ta vastuse, et ainult proovigu niimoodi uksest välja minna. Tõmban kaptjörka ukse lahti ja küsin peremehelt, et kelle korraldusel ta sellisel moel mundreid välja annab. Hakkab vastumeelselt seletama, et lugupeetud teenistuskaaslane olla väitnud, et mina lubavat. Lisan mürgiselt, et siin on siis rekvisiitide ladu või nii.
Urisedes ja vihasena võtab reamees minu mundri seljast ja lahkub olekuga, nagu peaks mina tema asemel jubedalt häbi tundma selle pärast mis juhtus. Olen üsna vihane. Teen laua peal lebava arvestuspäeviku lahti ja saan imetleda sissekande taga võltsitud allkirja. Muude teravuste hulgas tuletan kaptjörstsikule meelde, et võltsimine võib lõppeda tema kaptjörstsikuks olemise lõppemisega. Kes vene sõjaväes olnud, see teab, et ennem on riidelao pidaja nõus surema kui sellest õndsast teenistuskohast loobub.
No nii, nüüd on mul siis vaenlasi tsipake rohkem. Paraadmundri kaaperdaja millegi pärast enam kuhugi ei lähe. Turtsub ja sülitab peldiku ees pesuruumis. Arvata võib, et rikkusin tema elu parima diili mis oli üles ehitatud pagunitele. Ju ikka mõni plika, kelle ees minu paraadmundriga korduvalt eputatud ning seeriaviisi muinasjutte seersandi raskest aga kangelaslikust elust vestetud. Nüüd äkki armetu jokk.
Aga asi nii lihtsalt ka ei lõpe. Kusagil kasarmus asub jõujaam ja seal käiakse end tankimas, viinast lohutust saamas. Selgitus kulub vist hädasti ära. Tegemist on majandusrooduga ja selline sharaaga korra poolest kusagil ei hiilga. Jokkis olemist väga-väga sageli. Pealegi kapten Medvedjev dedovtshina vaigistamisega päris kakkama ei saa. Ta kas ei oska või ei viitsi. No nii ongi, et pätistunud element on küll sordiini all aga mitte olematu.
Minu mundriga kultuurimajja saamise ebaõnnestumine teeb päevakangelase nii õnnetuks, et ta joob ennast täis ja hakkab tüli norima. Talle sekundeerib tema kloon, sõber Massaljov. Kuidagi on ta nimi meelde jäänud. Läheb tõuklemiseks ja ilmselge on minu ülekaal. Lõpeb asi rumala kokkusattumusega. Massaljov tuleb mulle selja taha ja haarab kätest. Samal ajal virutab tülinorija mulle rusikaga. Tema purjus, mina kaine. Kes teab, millega tavaolukorras asi oleks lõppenud. Nüüd mul käte küljes kinni Massaljov ja rusikas tabab kulmu pihta. Puhas nokaut, toibun persili põrandal ja hüppan püsti.
Kangelased on tulemusest pisut kohkunud. Soovin neile palju õnne edu puhul ja lähen telefoni juurde ning teen ettekande staapi.
Seltskond sisiseb, on päris mitmeid sekundeerijaid, kes sajatamisega ühinevad. Ei ole midagi teha, veregrupid ei sobi. Hommikul teen kirjaliku rapordi. Minul pole sellel okkalisel teel just palju valida. Norimised on olnud sagedased aga lõppenud tavaliselt mittemillegagi. Nüüd siis rusikad mängus. Ülbitsejad on taluvuse piiri ületanud.
Asi jääb mitmeks päevaks arenguta. Muidugi teeb üks kui teine seltskond sellest omad järeldused. On neid, kes arvavad, et rusikatega asju ikka ei aeta. Ja mõni kireb, et olen sooritanud ülekohtuse teo, tehes kaklusest ettekande. Tema arvates jälk värk ning nüüdsest ma talle lausa vastik. Pealegi polevat sellistest kaeblemistest miskit kasu. Tegelikult ei tea ma isegi mis õige.
Paar päeva ma laos ei osale. Ühel ilusal päeval toimetan jälle koos praaporiga riiulite vahel ja ta märkab minu marraskil kulmu. Hakkab pärima, et kus löömingus ma osalenud olen. Pole just palju seletada. Mõne aja pärast tuleb ka major Poptsov. Praapor võtab jutuotsa üles, et kapten Medvedjevil asjad ikka päris käest ära. Täna kulm rullis, kes teab mis homme juba on. Niisugune sündmus mitu päeva vana ja kuulda pole veel midagi. Poptsov on silmnähtavalt üllatunud, ah soo, ah siis nii on lood. Ja ütleb, et läheb uurib mis staabis asjast saanud on. Pardak roodus pole uudiseks kellelegi. Ja demblite vastuhaukumised ohvitseridele mitmelgi korral juttudeks olnud.
Tagasi tulevad juba kaks majorit, Poptsov ja Vakor. Ning heinakuhjale on tuli otsa pistetud. Mis neid nii sõjakaks teeb, sellest ei saa ma kunagi teada. Mulle poetatakse julgustuseks, et minu eest seisavad nüüd kaks majorit ja vaikset soikumist pole lootagi. Valves olnud vanemleitnant ei ole raamatusse midagi kirjutanud, kirjaliku ettekandega on ta vist peldikus tagumikku pühkinud. Igatahes kusagilt seda ei leita. Minult võtab zampoliit seletuskirja juhtunu kohta.
Edasi hakkab toimuma juba liiga palju. Paar päeva podiseb katel roodu rahvale vähemärgatavalt. Siis võtab Medvedjev ühel õhtul ülbitseva demblikarja ja nende sekundandid letti ja teatab neile uudise. Ettekanne on inimsööjalikus toonis, pikk ning jutu sisu võtaks kokku nõnda. Kui jätkatakse samal viisil, siis ootab kõiki ees põrgu eeskoda. Praegused saavutused lubavad arvata, et paar meest sellel sügisel koju veel ei saa. Neil tuleb lausa mitu-mitu sügist kodumaast kaugel veeta.
Seletusi hakkavad andmas käima üsna paljud ja kooruma on hakanud nii mõndagi peale traditsioonilise noorsõdurite võist ja suhkrust ilmajätmise. Isegi kellasid on Massaljov ja temasugused väevõimuga ära võtnud.
Olen kuulnud ja näinud kaabaklust. Aga et sellised on veel lipitsejad ja kõhuli roomajad ning kintsukaapijad. Seda näen küll esimest korda ja saan enda peal ehedalt tunda. Või on hommikuti minu ees hunnikus ja suhkur samuti. Kuidas nad selle kraami köögi meestelt kätte saavad, ei tea. Jagan noorsõduritele kõik laiali ja jätan endale portsu mis pole normist suure. Pigem väiksem. Need arad ei julge vaimustust välja näidata ja ka põhjusega. Samas on silmnähtavalt rõõmsad, et lisaks oma ettenähtud portsule saavad lisa. Ilmselt tihti ilmagi jäänud. Pudrukausi pilgeni täis ladumise vastu tuleb lausa võidelda. Päevad läbi kestvast lipitsemisest läheb süda pahaks. Isegi komandöri autojuhile pannakse rusikas nina alla kui see mingi pisut riivava ütluse minu kohta lendu laseb. Kuulen summutatud ähvardust, et löövad ta maha kui peaks minu kohta edaspidi veel midagi ütlema.
Medvedjev on pöörane. Sellist trammis demblite rivi pole ammu nähtud. Ja ei karda ta ka rusikaid näidata. Just näidata. Neid tal on ja muskleid ka.
Murtud olen hoopis mina. Ma ei oska ei olla ega mitte olla. Asja aetakse minu osaluseta sellise kiirusega, et üks lihtne kolakas seda ei vääri. Paar nädalat hiljem kutsub zampoliit mind enda kabinetti ja hakkab ääri-veeri rääkima, et prokurör diviisist oli talle selgitanud asjaolusid. Need kaks lõbusat selli, üks kes käsi kinni hoidis ja teine kes kolaka andis, läheksid kolmeks aastaks kinni. Just nimelt türmi ja mitte dispatti. Teistega asi pisut kergem. Ja mis mina arvan, kas seda siiski palju ei ole. Tema, alampolkovniku sõna, et neil kerge olema ei saa, kord lüüakse majja nii et vähe pole. Minu arvamus loeb ja kui ma oma seletuskirjast loobun, siis poisid pääsevad vangla asemel sügisel koju. Neil ju ka isad emad ootavad pikisilmi. Pealegi, must vari langeb tervele pataljonile, aupaistet ja kiitust selliste asjade eest ei jagata. Kõik sõltub nüüd minu otsusest.
Mõtlen.
Ülepaisutatud pugejalikkus on üks asi. Medvedjevi karmust on ka nähtud. Ju temagi peab oma pagunite eest seisma. Kolm aastat on siiski uskumatult palju, nii et Medvedjev ähvardades ei võtnud seda omast peast. Kas on minu verehimu nii suur? Tunnete segapuntrast on mõistlikku raske leida. Kõlama jääb sisemine arvamus, et nende istuma panemine mulle kõike varjutavat rõõmu pakkuma ei hakka. Paar nädalat kartsa ehk oleks paras norm, kolm aastat.... Ütlen, et loobun.
Alampolkovnik võtab aeglaselt minu seletuskirja ja küsib, kui otsus on lõplik siis ta rebib seletuskirja katki ja oma lubadust ta täidab. Ütlen jah.
Kaks majorit ja Dolguskin on minu otsusest pisut nördinud. Nüüd pean mina seletama, et kuratlikult palju on siiski kolme aastat pisut rulli löödud kulmu eest. Püüan teemat mitte arendada ja tasapisi läheb see ka korda.
Mis kivikesed kusagil veeresid ja kes kellele silmust kaela tahtis panna, ei tea. Kuidagi pidi minu otsus laviini peatama. Muidu maailmaasjad sedasi ei käiks. Pole ma ju tegelikult mitte keegi.
Nagu arvata võib, tunnen end nagu sitt pilpa peal. Teadmine, et kardetakse kui tuld, minu loomusega kokku ei käi. Isegi ohvitserid on kuidagi kätumist muutnud, pinges. Olen vabahärra, kellega ilma tungiva vajaduseta tegemist ei tehta. Meenub, et midagi sellist olen kuulnud Totskis teeniva sõjaväeringkonna komandöri poja kohta. See frukt käivat ringi lausa biitli soenguga. Kuidagi ei saa end normaalselt tunda. Hirmuvalitsejaks ja juhusekasutajaks ei saa kui pole selleks sündinud.
Eks minu nukrus paista ka Poptsovile, nüüd juba alampolkovnik Poptsovile silma. Tulebki jutuks, et kui mulle selles pataljonis teenistus ei istu, siis ta vaatab mulle teise koha. Räägin nii nagu on, et juba algusest peale ei meeldi ja armsamaks pole ka nüüd saanud. Vestlus veereb siia sinna, uurib ta, kas on mul mingeid eelistusi. Raketidivisjon kõrval mulle meeldib, sellest on isegi kunagi juttu olnud. Ja pole mul aimugi, kas neil nüüd selline koht vaba on. Aga teistest väeosadest ei oska midagi arvata. Tume nagu öö. Päevad tiksuvad ning üsna pea ütleb Dolguskin, et Poptsov saab uue teenistuskoha, diviisi keemiakaitse ülema koha. Sündmuste rong ei peatu. Egas midagi, käepigistuste aeg jõuab kätte ja ühelt poolt on ikka uhke sellise kõrge koha omanikuga kätpidi hüvasti jätta ja edu soovida. Teisalt inimloomus on juba selline, et muutused ei meeldi. Harjuda tuleks uue ülemusega.
Paraku uut ülemust ma lähedalt näha ei saagi. Ainult vilksamisi.
Kui on määratud, et elu läheb nagu nonstopis, siis ta ka läheb. Justkui muinasjutus, läks neid päevi vähe või palju, aga vist väga vähe, jälle kutse staapi. Mulle on määratud üleviimine uude teenistuskohta, kõrval olevasse raketidivisjoni. Isiklikud asjad võtta ja major Filatkinile saabumisest ette kanda. Kurat, mis küll toimub. Uudis on minu kõrvadele nagu inglilaul. Lähen Dolguskini juurde. Istume maha vana vene kombe kohaselt enne teele asumist ja soovid saan kaasa et kõik hästi läheks. Tunda on temagi hinges nukrust. Ei ole kaugel vahel tere ütlema tulla, aga juba oleme naabrid, mitte enam teenistuskaaslased. On kahjutunne ja rõõm samal ajal.
Kodinad kokku ning kõrvalkasarmusse.
Major Filatkin ja juttudest ammune tuttav kapten Bustshuk seisavad masinapargi väravas. Kuulsa karauliputka ees. Märkavad mind juba kaugelt kui üle õue nende poole suundun ja vaatavad mind naerul nägudega. Panevad sedasi piinlikku olukorda ning pähe õpitud saabumise ettekanne takerdub nende omavahelisse juttu. No näe, nooremseersant jälle kohal. Kurat, jälle kohal jah. Nii ma mõtlen, ent ütelda ei oska muud kui et just nii, seltsimee major.
Väga sveigilik tunne.
Siin ma nüüd olen, uue elu alguses. Alampolkovnik Poptsov on uskumatult kärmelt oma sõna pidanud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist