Vene meeste lennuväe mälestused
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
Jumal tänatud ... elus.
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
Lugupeetud kaasfoorumlane Enkus hirmutas näpud liikuma...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
538
Lennukil ei tule maandumisel välja telikud. Stjuuardess teatab:
„Lugupeetud reisijad! Kõigil teil on jalgade juures väike luugikene. Pöörake kahte punast käepidet, lükake luuk välja ja tõuske seejärel püsti. Nii, suur tänu. Ja nüüd- jooksuga, jooksuga, jooksuga…“
Lendab lennuk. Üks reisijatest kurdab:
„Oii, kui halb!! Oksele ajab!!
Kõrvalistmel istuja soovitab:
„Aga te vajutage seda nupukest laes!“
„Vajutasin. Mis nüüd?“
„Stjuuardessil hakkas tuli põlema.“
„Katk sind võtku!! Mul on sitt olla! Mul on paha!! Kohe hakkan oksele!!! Ja tema ei saa endal ise tuld põlema pandud?!“
--------------------------------------------------------------------
Lennukil tekivad rängad tehnilised probleemid ja komandöri käsul suundub stjuardess reisijate tähelepanu hajutama
„Daamid ja härrad, meie laineri pardal toimub uus show!“
„Hurraaa, uus show…!!“
„Vaadake mind ja tehke kõik nii nagu ma ütlen!
Esiteks, võtame kõik välja passid!(kõik võtavad passid välja)
Teiseks, avame esimese lehekülje!(kõik avavad)
Kolmandaks, rebime selle välja!(mõningase kõhklusega, kuid rebivad)
Veeretame selle kuulikeseks(kõik veeretavad)
Ja nüüd, daamid ja härrad, pistame selle Teie passi esimesest lehest tehtud pallikese endale tagumikku! Muidu eelmine kord oli laipade äratundmisega igavene segadus…“
„Matt tvaju!!! Pidurda, pidurda juba, rada hakkab lõppema, PI-DUR-DAAAA!!!“
„Aaaaaa.“
„Lõpuks saime pidama!“
Piloot:
„Miks nad selle nii lühikese siis teinud on?“
Tüürimees:
„Lollpea, vaata, kui lai see-eest!“
Lennukil ei tule maandumisel välja telikud. Stjuuardess teatab:
„Lugupeetud reisijad! Kõigil teil on jalgade juures väike luugikene. Pöörake kahte punast käepidet, lükake luuk välja ja tõuske seejärel püsti. Nii, suur tänu. Ja nüüd- jooksuga, jooksuga, jooksuga…“
Lendab lennuk. Üks reisijatest kurdab:
„Oii, kui halb!! Oksele ajab!!
Kõrvalistmel istuja soovitab:
„Aga te vajutage seda nupukest laes!“
„Vajutasin. Mis nüüd?“
„Stjuuardessil hakkas tuli põlema.“
„Katk sind võtku!! Mul on sitt olla! Mul on paha!! Kohe hakkan oksele!!! Ja tema ei saa endal ise tuld põlema pandud?!“
--------------------------------------------------------------------
Lennukil tekivad rängad tehnilised probleemid ja komandöri käsul suundub stjuardess reisijate tähelepanu hajutama
„Daamid ja härrad, meie laineri pardal toimub uus show!“
„Hurraaa, uus show…!!“
„Vaadake mind ja tehke kõik nii nagu ma ütlen!
Esiteks, võtame kõik välja passid!(kõik võtavad passid välja)
Teiseks, avame esimese lehekülje!(kõik avavad)
Kolmandaks, rebime selle välja!(mõningase kõhklusega, kuid rebivad)
Veeretame selle kuulikeseks(kõik veeretavad)
Ja nüüd, daamid ja härrad, pistame selle Teie passi esimesest lehest tehtud pallikese endale tagumikku! Muidu eelmine kord oli laipade äratundmisega igavene segadus…“
„Matt tvaju!!! Pidurda, pidurda juba, rada hakkab lõppema, PI-DUR-DAAAA!!!“
„Aaaaaa.“
„Lõpuks saime pidama!“
Piloot:
„Miks nad selle nii lühikese siis teinud on?“
Tüürimees:
„Lollpea, vaata, kui lai see-eest!“
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
Lemet!
Teen eelhoiatuse füüsilise hoiatuse tegemise kohta koos teenistuskäiku sisseksndmisega!
Kurinahk: kõigepealt näljapajuk ja seejärel sellised killud...
Igatahes hea tõdeda, et oled tagasi!
terv
o
Teen eelhoiatuse füüsilise hoiatuse tegemise kohta koos teenistuskäiku sisseksndmisega!
Kurinahk: kõigepealt näljapajuk ja seejärel sellised killud...
No mis Sa ise arvad, mida küll teevad kõhulihased pärast paastumist? Nüüd on jälle mitu aega kõik valusJa nüüd- jooksuga, jooksuga, jooksuga…
Igatahes hea tõdeda, et oled tagasi!
terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Frederic Manning
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
539
Ühe väga lennundusliku instituudi väga Sõjaline Kateeder. Väga külm karu tagumik, detsember. Õues on „sooja“ 25-30 kraadi. Oled tehniku täielikus vormis- püksid kaenla alla, nende all teksased, dressipüksid, ja mõnel seltsimehel veel ka pikk aluspesu, kasukas, mille kraeserv on pealaest kõrgemal, selle all jope, sviiter, särk ja maika, vildid, mis on otse saabastele tõmmatud. Käia on raske. Mingeid muid mõtestatud liigutusi sooritada veel raskem. Airuplaanil on aga vaja telik sisse tõmmata ja seejärel välja lasta...
Selleks oli vaja airuplaan õhku tõsta. Sihandse spetsiaalse hüdraulilise jupstükiga, millesse oli hüdrauliliseks vedelikuks sisse valatud kõige tavalisem AMG. Mille käes õmblused üles sulavad. Õues on aga „palavus“, AMG meenutab kisselli ja hüdraulika kipub üles ütlema. Majori valvsa jälgimise all tegeleme tuleohutuseeskirjade vahetpidamatu rikkumisega- tirime tungrauad lennukist paar meetrit eemaale, valame bensiiniga üle ja süütame põlema. Suitsetame. Ootame, kuniks lõpuni põleb, haarame tungrauad , tassime need jooksuga lennuki alla ja hakkame elu eest pumpama. Hüdraulika vaatab ükskõikselt meie pingutusi ja ... ütleb taas üles, jõudmata vajalikule viiesentimeetrisele kõrgusele…Ja niimoodi korda viis.
Lõpuks olid kõik võhmal. Lahendati probleem kõige primitiivsemal viisil- koos tungraudadega topiti tiiva alla ka laborandid, s.t. meid. Ja nii me oma küüruga toetasime massiivse reibaste väljendite valingus tungraudadade kõrval tiibu ning tõstsimegi lennumassina üles. Edasi toimus kuningliku balleti teine vaatus- kabiini istumine. Kostüüm oli sedapalju elegantselt mugav, et jala üle pardaserva tõstmine oli jõukohane vaid füüsiliselt tugevatele ja osavatele. Sealjuures olid Mikojani toodete kabiinimõõtmed normaalsete üliõpilaste gabariitidele absoluutselt sobimatud. Tekkis dilemma- väiksem rahvas pole füüsiliselt piisavalt tugev. Piisavalt tugevad aga ei mahu gabariitidesse. Lõpuks konsensus siiski leiti. Ja üks pretendentidest juurutatakse kollektiivi üksmeelsel abil kabiini. Edasi pidi ta läbi kolmede sõrmikute lülitama sisse massiliselt lüliteid ja keerama kraanikesi, milleks pidi esmalt leidma kabiinis mugava asendi, sest käed andsid küünarnukkidest nigelalt painduma….üldiselt ei aura isegi kosmonaudid sedamoodi. Lõpptulemusena keeldus lennukil telik sisse tulemast- ikka sellesama „palavuse“ tõttu. Sellega loeti kursuse laboratoorne töö ka lõppenuks.
Ühe väga lennundusliku instituudi väga Sõjaline Kateeder. Väga külm karu tagumik, detsember. Õues on „sooja“ 25-30 kraadi. Oled tehniku täielikus vormis- püksid kaenla alla, nende all teksased, dressipüksid, ja mõnel seltsimehel veel ka pikk aluspesu, kasukas, mille kraeserv on pealaest kõrgemal, selle all jope, sviiter, särk ja maika, vildid, mis on otse saabastele tõmmatud. Käia on raske. Mingeid muid mõtestatud liigutusi sooritada veel raskem. Airuplaanil on aga vaja telik sisse tõmmata ja seejärel välja lasta...
Selleks oli vaja airuplaan õhku tõsta. Sihandse spetsiaalse hüdraulilise jupstükiga, millesse oli hüdrauliliseks vedelikuks sisse valatud kõige tavalisem AMG. Mille käes õmblused üles sulavad. Õues on aga „palavus“, AMG meenutab kisselli ja hüdraulika kipub üles ütlema. Majori valvsa jälgimise all tegeleme tuleohutuseeskirjade vahetpidamatu rikkumisega- tirime tungrauad lennukist paar meetrit eemaale, valame bensiiniga üle ja süütame põlema. Suitsetame. Ootame, kuniks lõpuni põleb, haarame tungrauad , tassime need jooksuga lennuki alla ja hakkame elu eest pumpama. Hüdraulika vaatab ükskõikselt meie pingutusi ja ... ütleb taas üles, jõudmata vajalikule viiesentimeetrisele kõrgusele…Ja niimoodi korda viis.
Lõpuks olid kõik võhmal. Lahendati probleem kõige primitiivsemal viisil- koos tungraudadega topiti tiiva alla ka laborandid, s.t. meid. Ja nii me oma küüruga toetasime massiivse reibaste väljendite valingus tungraudadade kõrval tiibu ning tõstsimegi lennumassina üles. Edasi toimus kuningliku balleti teine vaatus- kabiini istumine. Kostüüm oli sedapalju elegantselt mugav, et jala üle pardaserva tõstmine oli jõukohane vaid füüsiliselt tugevatele ja osavatele. Sealjuures olid Mikojani toodete kabiinimõõtmed normaalsete üliõpilaste gabariitidele absoluutselt sobimatud. Tekkis dilemma- väiksem rahvas pole füüsiliselt piisavalt tugev. Piisavalt tugevad aga ei mahu gabariitidesse. Lõpuks konsensus siiski leiti. Ja üks pretendentidest juurutatakse kollektiivi üksmeelsel abil kabiini. Edasi pidi ta läbi kolmede sõrmikute lülitama sisse massiliselt lüliteid ja keerama kraanikesi, milleks pidi esmalt leidma kabiinis mugava asendi, sest käed andsid küünarnukkidest nigelalt painduma….üldiselt ei aura isegi kosmonaudid sedamoodi. Lõpptulemusena keeldus lennukil telik sisse tulemast- ikka sellesama „palavuse“ tõttu. Sellega loeti kursuse laboratoorne töö ka lõppenuks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
Suur tänu, Lemet, järjekordse peatüki eest!
Aga mul tekkis selline küsimus, et selline kerge miinus ei tohiks olla ju vaid Mikojani toodangu kasutajate eksklusiiv. Mõni riik peaks veel olema, kes sellistes tingimustes lennuväge peab. Kuidas seal asjad toimivad? Näiteks Rootsi oma maanteelennuväljade ja 15-minuti hoolduse-relvastamise strateegiaga. Või on Rootsis juba nii suur sotsialism, et kui on külm siis lennuk ei lenda ja sõda ei peeta, sest riik ei jaksa lendurile raskete töötingimuste lisatasu maksta?
Aga mul tekkis selline küsimus, et selline kerge miinus ei tohiks olla ju vaid Mikojani toodangu kasutajate eksklusiiv. Mõni riik peaks veel olema, kes sellistes tingimustes lennuväge peab. Kuidas seal asjad toimivad? Näiteks Rootsi oma maanteelennuväljade ja 15-minuti hoolduse-relvastamise strateegiaga. Või on Rootsis juba nii suur sotsialism, et kui on külm siis lennuk ei lenda ja sõda ei peeta, sest riik ei jaksa lendurile raskete töötingimuste lisatasu maksta?
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
Autor süüdistab probleemis kasutatud õli.
http://www.expert-oil.com/site.xp/049054051.html
Lääne analoog on Aeroshell Fluid 41.
http://www.mil-specproducts.com/Documen ... %20PDS.pdf
Ilmselt oli õli vana, sisaldas niiskust ja veel mida iganes. Ühesõnaga oli süüdi bardakk, mitte õli.
Kui seal tungrauas ja lennuki hüdrosüsteemis tõesti puhas AMG-10 sees oli, ei oleks tohtinud sel temperatuuril küll mingeid probleeme tekkida. Õli on mõeldud aastaringseks kasutamiseks, sealhulgas stratosfääri külmuses.Selleks oli vaja airuplaan õhku tõsta. Sihandse spetsiaalse hüdraulilise jupstükiga, millesse oli hüdrauliliseks vedelikuks sisse valatud kõige tavalisem AMG. Mille käes õmblused üles sulavad. Õues on aga „palavus“, AMG meenutab kisselli ja hüdraulika kipub üles ütlema.
http://www.expert-oil.com/site.xp/049054051.html
Lääne analoog on Aeroshell Fluid 41.
http://www.mil-specproducts.com/Documen ... %20PDS.pdf
Ilmselt oli õli vana, sisaldas niiskust ja veel mida iganes. Ühesõnaga oli süüdi bardakk, mitte õli.
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
540
Oli meie polgus tehnilise teenistuse grupi ülem Gastello. Mõtlesin, et tegu on kuulsuse nimekaimuga, aga tegelikult…kontrollimata, millises asendis on mootori juhthoovad sparka teises kabiinis, (aga hoovad seisid seal asendis „forsaaž“), käivitas ta hooldusplatsil mootorid ning apastraat, olgugi et õhust raskem, kargas hoobilt üle tõkiskingade . Õnneks oli kümmekond meetrit lennukist eespool KPMka… Resultaat- pukseerimisseadme toru ja ninakoonuse vahetus, tuksi keeratud õhukoguja ning mootor ja hüüdnimi Gastello...
Peale polgu ümberrelvastamist tolle aja kohta uusima tehnikaga puhkes kord tehnilise hoolduse väljakul vaidlus- kumb suudab betoonilt rohkem muda õgida, kas „Migar“ või „Suška“? Küsimus tekkis seoses sellega, et uute masinate õhukogujate all keerles alailma tolmukeeris. Pikalt mõtlemata koukis Gastello taskust kuuese poldi ja heitis selle sujuvalt süüdimatu liigutusega otsekui linde söötes Suška nina alla (aga režiim oli sel hetkel MAX). Resultaat- vaidlus sai lahenduse, mootor sai vahetuse ja Gastello sai uue hüüdnime- Bolt. Hiljem, kui Boldist sai kogu polgu tehnilise teenistuse ülem ja omades ka vastavaid välisgabariite, nimetati Bolt ümber Boltjaraks...
SD ja TETši grupiülemaks oli „vene lennunduse Vanaisa“, pensionieelses vanuses kapten. Tema puhkuse ajal saabus väeosasse tootjatehase remondigrupp. Viimistlemiseks oli hädavajalik eemaldada vasak tiib. Tööde lõppedes teostas magistraalide ühendamise SD grupi tehnik, vanemleitnant. Kümmekond masinat oli juba läbi lastud, kui „vanaisa“ puhkuselt tagasi saabus ja kuulutas, et tegu on vastutusrikka operatsiooniga ja tegema hakkab ta seda ise. Resultaat- lennuki õhusüsteemi survestamisel tõmmati sisse vasak telik. „Vanaisa“ ajas sassi põhi- ja varusüsteemi magistraalid. „Suška“ tuli õhupatjadega üles tõsta, vahetada navigatsioonitulede katteklaas ning joota tehase viimistlejaid komandeeringu lõpuni piiritusega . „Pärdikul on vanaduses nägemine nõrgemaks jäänud…“*
Ja mitte ainult nägemine, sest peale viimistlemise lõppu oli vaja masin minema pukseerida, vedukid olid kõik lennus ja „vanaisa“ käskis lennumasinat pukseerida omaenda isikliku Zil-131ПАРМiga. Kõik loomulikult keeldusid, meenutades „vanaisale“, et erinevalt vedukitest ripuvad sel autol taga ka kaablirullid ja muu analoogne tavaar. Ristides kõiki suureliselt „salaboonideks“, ronis „vanaisa“ isiklikult rooli taha. Kuniks tee läks otse, oli kõik korras, kuid pöördel kostus iseloomulik ragin ja AO grupi liikmete kõrgekvaliteediline valiksõim. Pukseerimisseadme toru tuli nimelt neil vahetada ja sõimasid loomulikult samuti nemad...
*Vihje tuntud nõukaaegsele multifilmile.
Oli meie polgus tehnilise teenistuse grupi ülem Gastello. Mõtlesin, et tegu on kuulsuse nimekaimuga, aga tegelikult…kontrollimata, millises asendis on mootori juhthoovad sparka teises kabiinis, (aga hoovad seisid seal asendis „forsaaž“), käivitas ta hooldusplatsil mootorid ning apastraat, olgugi et õhust raskem, kargas hoobilt üle tõkiskingade . Õnneks oli kümmekond meetrit lennukist eespool KPMka… Resultaat- pukseerimisseadme toru ja ninakoonuse vahetus, tuksi keeratud õhukoguja ning mootor ja hüüdnimi Gastello...
Peale polgu ümberrelvastamist tolle aja kohta uusima tehnikaga puhkes kord tehnilise hoolduse väljakul vaidlus- kumb suudab betoonilt rohkem muda õgida, kas „Migar“ või „Suška“? Küsimus tekkis seoses sellega, et uute masinate õhukogujate all keerles alailma tolmukeeris. Pikalt mõtlemata koukis Gastello taskust kuuese poldi ja heitis selle sujuvalt süüdimatu liigutusega otsekui linde söötes Suška nina alla (aga režiim oli sel hetkel MAX). Resultaat- vaidlus sai lahenduse, mootor sai vahetuse ja Gastello sai uue hüüdnime- Bolt. Hiljem, kui Boldist sai kogu polgu tehnilise teenistuse ülem ja omades ka vastavaid välisgabariite, nimetati Bolt ümber Boltjaraks...
SD ja TETši grupiülemaks oli „vene lennunduse Vanaisa“, pensionieelses vanuses kapten. Tema puhkuse ajal saabus väeosasse tootjatehase remondigrupp. Viimistlemiseks oli hädavajalik eemaldada vasak tiib. Tööde lõppedes teostas magistraalide ühendamise SD grupi tehnik, vanemleitnant. Kümmekond masinat oli juba läbi lastud, kui „vanaisa“ puhkuselt tagasi saabus ja kuulutas, et tegu on vastutusrikka operatsiooniga ja tegema hakkab ta seda ise. Resultaat- lennuki õhusüsteemi survestamisel tõmmati sisse vasak telik. „Vanaisa“ ajas sassi põhi- ja varusüsteemi magistraalid. „Suška“ tuli õhupatjadega üles tõsta, vahetada navigatsioonitulede katteklaas ning joota tehase viimistlejaid komandeeringu lõpuni piiritusega . „Pärdikul on vanaduses nägemine nõrgemaks jäänud…“*
Ja mitte ainult nägemine, sest peale viimistlemise lõppu oli vaja masin minema pukseerida, vedukid olid kõik lennus ja „vanaisa“ käskis lennumasinat pukseerida omaenda isikliku Zil-131ПАРМiga. Kõik loomulikult keeldusid, meenutades „vanaisale“, et erinevalt vedukitest ripuvad sel autol taga ka kaablirullid ja muu analoogne tavaar. Ristides kõiki suureliselt „salaboonideks“, ronis „vanaisa“ isiklikult rooli taha. Kuniks tee läks otse, oli kõik korras, kuid pöördel kostus iseloomulik ragin ja AO grupi liikmete kõrgekvaliteediline valiksõim. Pukseerimisseadme toru tuli nimelt neil vahetada ja sõimasid loomulikult samuti nemad...
*Vihje tuntud nõukaaegsele multifilmile.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
Oeh... ehk värskendad mu mälu, et mis multikas? Mäletan küll samateemalist Krõlovi valmi /...kord märkas Pärdik, käes kel vanadusepäevad, et tema silmad nõrgalt näevad.../ a multika koha peal on must auk...Lemet kirjutas: „Pärdikul on vanaduses nägemine nõrgemaks jäänud…“*
*Vihje tuntud nõukaaegsele multifilmile.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
Ehk selline multikas (eesti keeles "Harjutused sabale"):
http://www.youtube.com/results?search_q ... 1%82%D0%B0
http://www.youtube.com/results?search_q ... 1%82%D0%B0
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
Nõuka ajal toodeti Krõlovi valmide põhjal paras posu multifilme, minu mäletamist mööda oli nende hulgas ka seesama "Pärdik ja prillid". Aga tegelikult oleks tõepoolest olnud korrektsem viidata algallikale ehk siis valmimeister Krõlovile.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
541
Veel Buranist.
Kord sõitsid meie juurde tehnilisse keskusesse „tehnoloogilised kosmonaudid“, teiste sõnadega katsetajad, kes pidid katsetama SASi- avariipääste süsteemi(САС- системы аварийного спасения). Аga see kujutas endast sellist pikka renni, mis laskub ligi 30-meetrisest kõrgusest ja viib otse maa-alusesse varjesse. Esimest korda seda mööda laskuda oli koledavõitu. Otsustati esmalt proovida liivakotiga. Samal ajal, kui sõdurid koti järel käisid, lendas SASi mööda metsiku naeru saatel varjesse välja maani täis prapor . Liivakotti polnud enam vaja…
Veel Buranist.
Kord sõitsid meie juurde tehnilisse keskusesse „tehnoloogilised kosmonaudid“, teiste sõnadega katsetajad, kes pidid katsetama SASi- avariipääste süsteemi(САС- системы аварийного спасения). Аga see kujutas endast sellist pikka renni, mis laskub ligi 30-meetrisest kõrgusest ja viib otse maa-alusesse varjesse. Esimest korda seda mööda laskuda oli koledavõitu. Otsustati esmalt proovida liivakotiga. Samal ajal, kui sõdurid koti järel käisid, lendas SASi mööda metsiku naeru saatel varjesse välja maani täis prapor . Liivakotti polnud enam vaja…
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
Need Krõlovi teemadel multikad olid pigem lugemisharjutused staatiliste piltide taustal.Lemet kirjutas:Nõuka ajal toodeti Krõlovi valmide põhjal paras posu multifilme, minu mäletamist mööda oli nende hulgas ka seesama "Pärdik ja prillid". Aga tegelikult oleks tõepoolest olnud korrektsem viidata algallikale ehk siis valmimeister Krõlovile.
http://www.youtube.com/watch?v=IFZvZkr_Gao
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
542
Esimeseks (ebaõnnestunud) stardiks valmistumise ajal saabus ootamatult pakane ning rikkekontrolli grupi poisid märkasid „Burani“ kiilu küljes hiiglaslikku jääpurikat. Taheti see niisama alla lüüa, kuid otsustati siiski igaks juhuks pidada nõu teadus-tootmiskoondise „Molnja“ peaspetsialisti seltsimees N-ga.
„Hulluks olete läinud või? Tuleb kõigepealt Tehniline Ülesanne kirjutada , kinnitada see Glebi juures(peakonstruktor G.E Lozino-Lozinskit kutsuti salastatuse otstarbel Glebiks) ja alles seejärel purikas vastavuses tehnilise ülesandega maha lüüa.“ Õnneks tuli sula ja teine(õnnestunud) start toimus probleemideta.
Esimeseks (ebaõnnestunud) stardiks valmistumise ajal saabus ootamatult pakane ning rikkekontrolli grupi poisid märkasid „Burani“ kiilu küljes hiiglaslikku jääpurikat. Taheti see niisama alla lüüa, kuid otsustati siiski igaks juhuks pidada nõu teadus-tootmiskoondise „Molnja“ peaspetsialisti seltsimees N-ga.
„Hulluks olete läinud või? Tuleb kõigepealt Tehniline Ülesanne kirjutada , kinnitada see Glebi juures(peakonstruktor G.E Lozino-Lozinskit kutsuti salastatuse otstarbel Glebiks) ja alles seejärel purikas vastavuses tehnilise ülesandega maha lüüa.“ Õnneks tuli sula ja teine(õnnestunud) start toimus probleemideta.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Vene meeste lennuväe mälestused
543
Мinu lugu pole üldse lennuväest, vaid hoopis suurepärasest väeliikide koostööst.
Juhtus see kõik Nasosnõi juures, Sumgaitist pisut põhja poole. Lennuvälja taga venis mööda Kaspia äärset randa madalate küngaste rida, mille taga peitusidki liinivägede suvelaagrid. Aeg-ajalt olid seal ka keemikud. Sel aastal vahetus meil pataljonikomandör ja meie uus kombat, major Žarkov, ootas igaminutiliselt armeestaabi kontrolli.
Juhtus aga nii, et enne ümberbaseerumist Stepanakerti asus meie s/o 39828 (armeealluvusega üksik keemiakaitsepataljon) Sital-Tšajes. See on kuskil sadakond kilomeetrit randa mööda põhja poole. Ning keemikute naabriteks olid meie suured sõbrad- vertoljotšikud. Lühidalt- juhtus nii, et vanemleitnant Gerassimovil, esimese roodu komandöril, olid helikopterilendurite hulgas head südamesõbrad, keda oli lihtsalt patt külastamata jätta. Kusjuures- tegu oli lihtsa rahvaga- „Sa, kurat, sõida kohale, aga tagasi toimetame su juba ise!“
Edasist stseeni jälgisin nagu laps kõrvalt. Loojuva päikese kiirtes teeb laagri kohal tiiru Mi-4. (Armeekomandörid sellistel ei lenda, aga seleta sa seda igale komandörile). Kombat üürgab metsiku häälega „RELVILE!!!“ ning juba looduse poolest aeglasteks loodud keemikud püüavad liival kujundada midagi militaarset. Hetkeks, mil masin maad puudutas, oli kogu pataljon rivistatud Lobatševski kõverasse sirgesse ning hoides paremat peopesa mütsinoka juures tungles meie kombat otse pöörlevate tiivikulabade all raportile edusammude kohta lahingulises ja poliitilises ettevalmistusöös.
Vastuseks visati sealt ehtinglaslikus vaikuses välja silmini täis Gerassimovi elutunnusteta lihakeha. Ning lennati minema, jättes kombati silmitsi taevase vaikuse, loojuva päikese ja lohakalt rivistatud ning süngelt meelestatud iidsele teadusele andunud sõdalastega
See oli täielik kino õhtusöögi asemel. Jumal, milline hirnumine oli…
Мinu lugu pole üldse lennuväest, vaid hoopis suurepärasest väeliikide koostööst.
Juhtus see kõik Nasosnõi juures, Sumgaitist pisut põhja poole. Lennuvälja taga venis mööda Kaspia äärset randa madalate küngaste rida, mille taga peitusidki liinivägede suvelaagrid. Aeg-ajalt olid seal ka keemikud. Sel aastal vahetus meil pataljonikomandör ja meie uus kombat, major Žarkov, ootas igaminutiliselt armeestaabi kontrolli.
Juhtus aga nii, et enne ümberbaseerumist Stepanakerti asus meie s/o 39828 (armeealluvusega üksik keemiakaitsepataljon) Sital-Tšajes. See on kuskil sadakond kilomeetrit randa mööda põhja poole. Ning keemikute naabriteks olid meie suured sõbrad- vertoljotšikud. Lühidalt- juhtus nii, et vanemleitnant Gerassimovil, esimese roodu komandöril, olid helikopterilendurite hulgas head südamesõbrad, keda oli lihtsalt patt külastamata jätta. Kusjuures- tegu oli lihtsa rahvaga- „Sa, kurat, sõida kohale, aga tagasi toimetame su juba ise!“
Edasist stseeni jälgisin nagu laps kõrvalt. Loojuva päikese kiirtes teeb laagri kohal tiiru Mi-4. (Armeekomandörid sellistel ei lenda, aga seleta sa seda igale komandörile). Kombat üürgab metsiku häälega „RELVILE!!!“ ning juba looduse poolest aeglasteks loodud keemikud püüavad liival kujundada midagi militaarset. Hetkeks, mil masin maad puudutas, oli kogu pataljon rivistatud Lobatševski kõverasse sirgesse ning hoides paremat peopesa mütsinoka juures tungles meie kombat otse pöörlevate tiivikulabade all raportile edusammude kohta lahingulises ja poliitilises ettevalmistusöös.
Vastuseks visati sealt ehtinglaslikus vaikuses välja silmini täis Gerassimovi elutunnusteta lihakeha. Ning lennati minema, jättes kombati silmitsi taevase vaikuse, loojuva päikese ja lohakalt rivistatud ning süngelt meelestatud iidsele teadusele andunud sõdalastega
See oli täielik kino õhtusöögi asemel. Jumal, milline hirnumine oli…
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist