PALK N-LIIDU JA VENE SÕJAVÄES

[VanaUnt]

Palgast NL sõjaväes rääkides oli reameestel palk 3.80 Õppeväeosas said kõik sellist palka, hiljem, kui olime juba laiali saadetud, pandi mind elektrijaama ülemaks, mis oli seesandi ametikoht ja palk oli 10.80, nii ka mulle, kuigi ma ei saanud endale seerupaelu peale, kuna sel ajal, kui teised minu kaaslased tegelesid eksamitega, pandi mind õppepolgu kultuurimajas plakateid joonistama, kus ma veetsin pea kuu aega, sest polgu sampoliit avastas, et ma oskan isegi lenini joonistada, kui vaja. Ja nii ma veetsingi enamus oma teenistusest pintslite ja muu sellise värgi juures.
Ka edaspidi väeosas olles küll nime poolest elektrijaama ülem, tegelesin ma vähe elektrijaamaga, kuna seda oli nagunii kaks korda aastas ainult vaja, kui oli suured õppused väljaspool väeosa territooriumi. Sellega olid ka mu ülemused rahul, sest vaikselt suutsin ma terve pataljoni kultuurimaja enda käsutusse saada, näidates seal filme, joonistades plakateid, ka lähedal asuvale kolhoosile, kelle käest vastu saime ka mitmesuguseid toiduaineid.
Auastmest üritati mulle ka aasta pärast ikkagi nooremseersandi paelad peale anda, sest palk oli ju ametikoha järgi. Kahjuks juhtus see suure riigi pühade eel, mille peale tänu mitmete poiste kodust saadetud pakkidele ja minu käsutuses olevatele ruumidele kujunes tõsiseks joomapeoks, peale mida võeti mitmelt poisilt, kaasaarvatud ka mina, paelad uuesti maha. Ka kultuurimaja võtmetest jäin ma ilma paariks kuuks, aga kuna kedagi nii tarka polnud neil võtta, siis peale uut aastat olin ma jällegi kultuurimajas ametis, ainult, et paelu mulle enam peale ei antud, kui alles kojuminekul.

Kuna elektrijaama spetsialiste ka peale minu polnud, pidin ma ikkagi ülemus edasi olema. Tegelikult oli mul isegi kaks alluvat, elektrik ja autojuht. Ja kõik me kolmekesi tegelesime muude tarvilike asjadega väeosa käigus hoidmiseks, elektrik vedas kogu aeg kõiksugu kaableid ohvitseride külas ja autojuht oli ennast parki edukalt sisse söönud. Isegi meie roodukas oli sellega leppinud, et need meie elektrijaama omad on riik riigis, tema ka ei saa aru, kuidas see elektrijaam veel suudab eksisteerida, mehed nagu on ja nagu ei ole ka. Aga õppustel saime me ainult kiita, sest meie asjad toimisid.

[kalleb]

üldiselt see jura mida anti oli naljategemine

ja milleks soldatile raha - las tassib parem teenistust (sluzbu tashit)

[komandör]

komandör Teema pealkiri: palgast NA-sPostitatud: 16 Jaan, 2006 15:02


Liige

Liitunud: 13 Jaan, 2006 15:26
Postitusi: 49
Asukoht: Pärnu Nõukogude Armeesse kutsuti 1968.a.21.mail, Tallinnas Hiiul kopitasime 3 päeva, siis saadeti rongiga edasi Leningradi. Järgnes 8 kuud aju-ja muud keppi seersantide koolis (utšepkas), siis oli sõduri palk 3.80 rubla kuus, õppe lõpus sain kaks paela peale, nooremseersandi auastme ja keskmise (T-55) tanki komandöri tunnistuse. Palk tõusis 11.30 rublani. Järgneva poole aasta jooksul parandasin oma sihturitaset, sain II järgu sihturiks ja palgaks 13.50. Veel poole aasta jooksul lasin välja I klassi sihturi paberid , õlgadele sain vanemseeru paelad ja kuni teenistuse lõpuni oli mul kuupalk 23.50 rubla. No sellega võis kroonus end vabalt tunda, söök oli normaalne- tankiste üldse toideti tublisti, tervisekontroll oli tihedam. Kuna pidasin lugu magusast, siis oli tavaline, et peale lõunasöögilt tulekut sai veel käidud sõdurite kohvikus (just-just- nii seda ametlikult nimetatigi-soldatskoje kaffee) ja maiustatud veel purgi kondentspiimaga. Kahe sõjaväe aastaga kasvas mul kehakaal 6.5 kilo.
Teenistus lõppes 04.juunil 1970, kolm päeva kulus koju jõudmiseks, kuna Leningradis pidasime (3 eestlast ja 5 venelast) ühe sõjaväekaaslase kodus maha ühe korraliku lahkumispeo.Teenistuse viimane aasta möödus Karjalas, kus oli Tallinna nimeline motolaskurpolk ja selle juures tankirood. Ei taha kiidelda ammuolnu pärast, aga tollal elas tankist tublisti paremini pehhotast (jalaväest). Koju tulles oli mul oma raha taskus tsipa üle 150 rubla, mis oli tollasest tsiviilpalgast kuus veidi rohkem.