Endised nõukogude armee sõjaväelased (ohvitserid) tänapäeval

[kalleb]

Mis on saanud endistest n- liidu sõjaväelastest tänapäeval , eks muidugi osa on surnud aga osa ikka veel elus ja terved

Muidugi ega see sõjaväelase , eriti veel pika teenistusajaga ohvitseride elu väga kerge polnud , pidev stress, ajude komposteerimine, hirm kõrgmate ülemuste bizdulei ees, inflatsioon, vaesus, süüfilis, alkoholism, padusuitsetamine jne

Ega enamus ohvitseridest ja prapporitest väga teravad pliiatsid polnudki kuigi ohvitseridel oli väidetavalt kõrgharidus

Pensionile vist said (kui ise tahtsid) pärast 45 eluaastat

Arukamad ilmselt sokutasid ennast kusagile tolliteenistusse , mitte nii arukad kuhugile valvuriks

Momendil ei tulegi esimese valuga ühtegi tuttavat kes oleks eks professionaalne nõukogude sõjaväelane aga eks peab meenutama

Sõdurid ning seersandid said paari-kolme aastaga roodinale oma aastad ära antud ja sellega harilikult asi piirdus.

[vanahalb]

Jaah, neis aastates olen hakanud isegi mõtlema, et oleks ikka pidanud sõjakooli minema. Praegult oleks juba pensionil, sülitaks lakke...
Kaug-Põhjas läks veel vist üks aasta kolme eest. Sanatoorium!

Igasuguseid vendasid oli seal ikka, kõik ei olnud sugugi ideelised sõjaväelased. Mõni läks sõjakooli tehnilist eriala õppima, mõni kurtis, et tsiviilis tallataks ta jalge alla.
Ma tean kohe kahte vene eruohvitseri ja üsna erinevad tüübid. Üks on tõesti valvur. Pilt on selline, et tehasesse saab minna läbi valvuriputka (jalakäijatele) või autoteel, tõkkepuust mööda. Kõik näod on pähe kulunud, mingit registreerimiskaarti, kaameraid, muid tuvastamissüsteeme pole. Isegi kladesse ei panda kirja. Mis vahe see on, kust lähed. Aga proovigu keegi tökkepuu juurest minna. Tormab välja, bursuika eest haaratud kasehalg peos, karjub, et niimoodi meil ei käida, meil on siin KORD. Vaata, et kopsab pea lõhki.
Kui siis ots ringi pöörata, tagasi lonkida ja läbi putka minna on vana vahepeal kõikide laste ja loomade sõbraks muutunud, naeratab lahkelt, et teretulemast, kuidas magasid, võtad võib-olla teed, mul just tõmbab siin kannus.

Põhimõttelised mehed. Umbes samasugused olid kunagi Dvigateli tehase pääslas kui juba Eesti ajal sinna vahel asja oli. Tavaliselt oli luba autole ja keegi ei kontrollinud, palju inimesi sellega sisse tuli. Ükskord ronisin mingi lolli mõtte ajendil enne väravat välja ja mõtlesin jalakäijate mulgust minna. Ilmvõimatu missioon kuigi seletasin, et ma olen selle autoga kaasas ja juba nädal aega siia niimoodi sisse tulnud. Juhatati kuhugi kontorisse sisevalve ülema juurde, kes kella kümnest vastu hakkab võtma ja loa välja kirjutaks.
Rehmasin käega, läksin uuesti õue ja istusin papli alla pingile. Ootasin siis kuni see auto uuesti välja tuli, ronisin kabiini ja sõitsin sellega territooriumile. Putkast vaid naeratati heakskiitvalt, autole oli ju luba olemas.

[kalleb]

ühesõnaga - ajud on neil enne pensioni nii ummistunud et oskavad ainult ühtepidi toimida- enda mõtlemist pole vaja - kui öeldi et jalakäiat propuskita sisse ei lase siis ei lase

nagu oli filmis Dembel prappori jutt

noorsõduritele näidati nn tuumanuppu ja prappor seletas et kui ikka vaja on siis - Buuumm

üks soldatihakatis küsib kohe et -tovarish praposhik. mozet babahnem

see vastu et ne polozeno seitsas, objazatelno babahnem, no potom

[kalleb]

ma arvan et kehtib üldiselt

kas kaitseväes on ka massiliselt nõukogude paraposhikke?

prapporite teenistusaega ei tea, ilmselt ka ca 45 võis pensionile minna aga samas ega nad muud eriti teha ei osanud kui varastada , näha oli isegi 50-65 aastaseid isendeid

enamus olid parajad sahhiibid , prapporiks sai suht kergelt, andsid sisse avalduse, saadeti sind prapporite kursustele paariks kuuks , mõni käis ka praporsikude koolis (utsebkast üks Lasnogorski venelane hakkas prapporiks , pärast kursusi tolgendas väeosa peal , 2 tähekest õlal , paar-kolm numbrit suuremad riided seljas ja totakas irve näos, nõudis et endised svoodikaaslased talle kõik kulpi lööks)

[Lemet]

Oli neid praporeid igat sorti, tehnilistes vägedes kandsid seda auastet eri masti spetsialistid, samuti olid nad näiteks vzvodi või meeskonna komandörideks. Mingil ajal sai siin seda teemat ju pikalt lahatud.

[kalleb]

jah , prapporid prapporiteks , lihtsalt mõte et mis on saanud endistest prapporitest tänapäeval , kas ka valvurid mingis putkas

[Lemet]

Jällegi ilmselt kinni konkreetses inimeses. Ühte tean, oli vanemprapor, praegu on kuldsete kätega autoremondi luksepp. Saab meie oludes normaalset palka, ajab suht norm juttu, aga et tegu rohkem teretuttavaga, siis sügavama poliitikani pole kunagi jõudnud. Tõsi küll, ta ei kuulunud nende hulka, kelle jaoks plaaniti käiku lasta Peetri aegset ühe paguniga vormi(teist pagunit pole koti alt nii ehk naa näha), vaid oli kuskil tehnikuks. Aga silmavaade, selline sädemekesega, on täitsa olemas. Ja presidendi nime teadis kah(sihandeid, kelle jaoks see nimi müstika on, on muideks omajagu, ka nooremate seas... )

[kalleb]

ma nägin odnoklassniki.ru lehel endist patarei upravlenija komandöri starsii leitenant Zadiranovit , too oli end Sovetskisse tolli smugeldanud , väeosa komandör läks ka sinna peale demblit , ma nime ei mäletagi, teda hüüti Gessiks (gestapo lühend vene keeles), hüüdnime sai ta selle järgi et kandis pidevalt nahkkindaid ja ajas sõrmda selliselt veidalt harali nagu vanasti gestaapomehed seda tegid

igaljuhul oli vägagi kardetud tegelane , ainus koht kuhu ta väeosas sisse niisama lihtsalt ei saanud oli minu kaptjorka rauduks (kästi kinni hoida ja mitte mingitele tahtjatele mitte lahti teha , isegi Gessile mitte , no ma siis ei teinudki

[Lemet]

A järsku hoopis Гесс, Рудольфi järgi... On sarnane?

[kalleb]

täiesti võimalik , siin divisjonikomandöri podpolkovnik Gessi pilt paremalt teine (paremalt kolmas on brigaadikomandör, polkovnik, too peaks juba surnud olema)

[kalleb]

siin pildil Gess teisest reast paremalt teine

esimeses reas vasakpoolne starsii leitenant Zadiranov

[kalleb]

siin pildil Gess 5 paremalt poolt lugedes

kohe tema kõrval esimeses reas on staabiülem major Fateev (hüüdnimega Mongol), ta oli alates 1992 aastast brigaadikomandör Sovetskis ning ka siis kui raketibrigaad ümberdislotseeruti Luugasse

stashii leitenant Zadiranov on vasakult esimene

zadiranovi kõrval tema sõbrad ja joomakaaslased parapporid-raketimasinate juhid

Fateevi taga usatoi hui oli mingi major- vist zampotõl

paremal pool leitnandid ning vanemleitnandid kes olid raketimasinate komandörid

foto on tehtud 1998 aasta kevadel enne metsaõppustele minekut

siis anti kõigile väljaarvatud demblid uus vorm , samasugune nagu ohvitseride välivorm

[Hydrazine]

Ma ei tea eriti kõrgeid vene vägede ohvitsere kes siia jäid. Aga neid ikka oli. Kahe saatus oli konkreetselt ilma tulevikuta. Olid omale kusagil kaug-põhjas naise ja lapse sebinud. Ei teadnud nad oma naisest midagi ega lapsest(või äkki koguni lastest). Istusid korteris ja heietasid möödunud aegu viinapudeli saatel, see oli kõik mis nad tegid, jõid ennast surnuks. Ma ei suuda nende nimesidki meenutada. Üks oli leitnandi pagunitega, näitas musta vormi ka, ju ta mereväes oli. Teine oli vist major lausa. Aga jah, tulevikuta elu tundus neil olevat, ja nii läkski, vaikselt vodkat rüübates kuni kustumiseni.

[kalleb]

see kõige vasakpoolsem tegelane viimase pildi peal üldiselt kainet päeva ei näinud , ma olin ta kaptjorkas kaptjorshik kusagil 3-4 kuud , no õudne parm oli ikka , õppuste lõpus sai ta kusagilt 40 liitrit puhast piiritust rajommide puhastamiseks ja see kui otsene vaenlane kuulus hävitamisele ärajoomise läbi, no endine koonduslaagri barakk- kasarmu oli ikka nii täis oksendatud et kole

[Koorejaam]

Üks endine liitus näiteks hiljuti reformierakonnaga, nimesid ei hakka nimetama...