Ohtlikud ained sõjaväes

[ibra]

Napalm vedeles meil väeosa lao territooriumil mingi üle 500 tünni, kasutati teda umbes kaks korda aastas tuletõrje õppustel näitliku vahendina, et tavakustutiga temast jagu ei saanud, küll sai temast jagu süsihappe kustutiga. Meie kavalpead kasutasime seda sülti muidugi talvel karauuli maja kütmiseks, mis oli sõltumatu söekatlaga, kühvlitäis napalmi söele vahele ja katel oli kiiresti kuum, radikad ka soojad.
Korra näidati meile ka ollust, mida kutsuti termiit, vot seda elukat polnud võimalik kustutada, sest see põles ka siis, kui hapnikku ligipääsu polnud enam, näidati, kuidas ta selles vahtkustuti segu sees endiselt põles, kusjuures temperatuur pidi ka kõrge olema. Räägiti, et see pidi ka meie plekkvannist, milles me igasugu sodi harjutasime kustutada, läbi põlema. Seda ollust suutsin ma ainult süsihappekustutiga veidi jahutada. Millest see ollus koosnes, seda ei räägitud meile.
Elu toimus Venemaal tsiviilkaitse vägedes.

Termiit pole mingi salajane asi. Seda kasutatakse raudtee rööbaste kokkukeevitamiseks praegugi. Vanasti keevitati ka telefoni traate nendega kokku.Napalm on bensiini ja seebi segu kuumutatult 80 kraadi juures,nii vähemalt ütles meile kombat, kui meie seeru keemiaülikond seljas kokku määriti ja põlema pandi. Asi oli muidugi õppeotstarbeline ja tuli sai kustutatud, ning seeru ära ei kõrbenud.