www.militaar.net

Suhteliselt üllatav oli lugeda meie vana koolimaja pööningu korstnalt, just katuseharja alt paari kunagise õpilase nime ja aastaarve kusagilt 19.saj. keskpaigast. Avastasime need aga, kui 5-6. klassi jõmpsikatena igasugu koolimaja salaurkaid tundma õppisime. Eks panime sõbraga oma nimed kah sinna kõrvale koos vastava 30 aastataguse aastaarvuga, Võib-olla on veel mõnel "avastajal" kunagi huvitav neid lugeda.

Kuid enne vene kroonust kodunaasmist sai kah siiski oma nimi ja aastaarv kohaliku kõrgeima mäe tippu, paljale kaljule kirja pandud (NB! ilma DMB-ta). Pool päeva andis ronida, kuid kohale sai. Teine pool päeva kulus alla tagasi jõudmiseks. Oli lihtsalt selline, võiks öelda, et päris hea, traditsioon. Ei osaka selle kohta midagi paha öelda.
Teenitud sai aga Kamtšatkal, ja hiljem olen korduvalt mõelnud, et vedas sellegagi, et see Kljutševskaja Sopka natukene kaugemale jäi, sest muidu oleks pidanud vahest ka selle tippu retke ette võtma. Ja ega selle meie mäe tippu ikka iga mees ei jõudnud kah mitte!!

Oli mingi luulerida kuskil: "Need on muu meened" - ütles Juku, lastes sisse seemned.
Nii jäid ka minust märgid maha

Paide vana gümnaasiumihoone välisseinal on ka hulgim õpilaste pliiatsikirjas graffiteid EW-, ilmasõja- ja vist ka hilisemast ajast.

Kindel pole , aga kuri kahtlus on , et minagi pole sellest patust puhas . Kuidagi ähmaselt meenub , et leidsime vist mingi Eesti venna nime kuskilt , kes oli seal enne meid teeninud . Sai siis ka vist kriipsud maha jäetud , uutele tulijatele , et te pole esimesed Eestlased siin Õnneks vist ei sattunud Eesti poisse sinna enam , olin üks viimaseid ju

Ise ei teinud 26-e kuu jooksul mitte ainsamatki märget.
Kui n'd õigesti mäletan, ei jätnud ka keegi samas väeosas teeninud kaasmaalastest endast märki maha .

Ms, Pika Hermanni tornis olid veel mõned napid aastad tagasi mitmed vassja-keelsed kirjad teadetega DMB aastakäikudest

Mõningad aastad tagasi , kui veel ehitusega sai tegeletud , sai ühe maja vaheseintele kostruktsiooni lahendus joonistatud , siis märkisime küll nimed ja aastaarvu juurde . Kunagi taastasin Mooste mõisa katust , siis tuli ka päris huvitavaid asju välja , tegelt on see omamoodi lahe vist . Muidugi ,kui see pole kuhugi nähtava koha peale kraabitud ! (vist )

Meie väeosas sellist kommet polnud. Välja arvatud välipeldiku seinad. Needki võõbati mitu korda aastas üle. Ise endast märki ei jätnud ja ausalt öeldes isegi sellist mõtet ei tekkinud. Tööülesandeid täites tuleb tihti viibida Kiltsis, kes enne paiknes lennupolk. Seal on tõesti mõnda majaseina lausa huvitav vaadata. Eriti endist "тч" hoonet. Lennurajapoolne sein peaaegu kahe meetri kõrguselt paksult täis kirjutatud. Võib rahulikult NL geograafiat õppida . Sama hoone vahetus läheduses asub paljudele tuttav Ungru loss, täpsemini selle varemed. Kui seda tähelepanelikult vaadata, on mõned uljaspead endast märgid jätnud lausa peadpööritavale kõrgusele! Vennad on roninud nagu "ämblikmehed", riskides oma eluga. Peaasi, et märk maha jääks. Kes Rohuküla poole satub sõitma, soovitan teha väike peatus ja vaadata Ungru lossi ja vanat tehnohoonet

stilett kirjutas:Sama hoone vahetus läheduses asub paljudele tuttav Ungru loss, täpsemini selle varemed.

Muide - Ungru loss ei saanudki kunagi valmis. Isegi vist katuse alla mitte.

Ungru loss sai valmis. Tegemata jäid vaid sisetööd. Katuse all oli 100%. Lossil oli mitte ainult katus, vaid lausa vaskkatus! 1899. aastaks kui oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri, tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd. Tühjalt seisnud loss hakkas lagunema 1940tel aastatel.
Minu isa, kes oli Haapsalusse "asumisele" saadetud 1944 aasta lõpus rääkis, et loss hakkas lagunema just pärast seda, kui õnnetu vaskkatus sisse vehiti.
Olen näinud ka vanu fotosid, kus loss täies ilus katuse all

Jah, õigust räägid:

http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml

Ei tasu märkimata jätta ka meie oma Pikka Hermanni - varasem selline "graffity" oli seal minu meenutamist mööda kuskilt 17-nda sajandi lõpust märja krohvi sisse tehtud. Pluss veel väga palju hilisemaid. Omamoodi huvitav vaadata, aga samas ei poolda ma tegelikult sellist sodimist. Ise oma nimetähti kuskile ei kraabi.

Kui Goris(11.77-05.78) õppes olin siis polügoonile sõtisime läbi Tbilissi.Kuna rongide vahe oli mitu tundi siis veetsime selle aja raudteejaama sõjaväelaste saalis, välja linna peale meid ei lastud. Tegime ühe armeenlasega siis peldikus suitsu ja uurisime seintele jäetud kirjutisi.Armeenlane küsib,et kas on midagi eesti keeles kirjutatud.Mina, et ei ole.Tema ütles selle peale,et armeenia keeles ka ei ole.Ning lisas, et vähemalt kaks rahvust on endast nii lugupidavad, et omas keeles peldiku seina peale ei kirjuta:)

Soome sõjaväes sama komme. Aga need sodivad oma voodite aluslaudade peale. Ja nii olengi saanud unejutuks soome poiste kirjutisi lugeda (meil ju soome voodid), et kes , kus ja millal:-)

Tered!
Sattusin lugema siin foorumis sellist teemat ja arvasin lisada siia ka omalt poolt illustreerima mõned pildid mis endal fotoka ette jäänud siit sealt kuidas on näiteks erinevad inimesed ja loomad-linnud endast märke läbi aegade maha jätnud tellistele ning seintele...
http://imgur.com/a/YMzeg