www.militaar.net

pole hullu, ikka jätkame! isegi kõrgemalt poolt tuli hoiatus et kui ei jätka siis "Orleansi neitsi" saatus soolas! kuigi jah, täna hommikul oleks muidugi veits eelistanud ikka suuremat sula! tormasin hommikul nagu tola kella viie aeg mööda parklat ringi oma Audit otsides, no ei mäletanud enam täpselt kuhu serva ma selle reedel parkisin, ja täna olid kõik autod parklas ühte värvi, valged ja ca 10cm lume all. ikka mitu autot pidin läbi kriipima enne kui oma tumehalli üles leidsin! aga see selleks, läheme ikka kõrbesse tagasi kus sel hetkel olivad temperatuurid ikka 50+ päikese käes ja vandumine ootel

pühapäeviti razvoodi nagu ei olnudki, ikka puhkepäeva teema ja seda ei pidanud sõdalastele ette laulma iga jumala pühapäev, plaanid olid juba eelmine päev paikka pandud et miskeid plaane ei ole, va hommikune munadesöömine!
aga vot duhhid rivistati peale hommikusööki mis toimus argipäevast tund aega hiljem ikka platsile üles! pühapäeviti oli jah äratus tund aega hiljem, kell seitse, ja seda vast igal pool? igatahes võeti duhhid rivisse ja loeti pikk epistel ette. et täpselt keskpäeval on "vandumine", saabuvad ka külalised lastevanemate näol, ja kogu väeosa juhtkond, nii praegused kui tulevased . pandi paikka ka vande eeskõneleja kes võtab sisse koha laua ääres väeosa lahinglipu all, et teised sõdalased vannuvad rivis olles tema järgi, noh nagu mingi eesti rahvalaulu esitamine kus ka eeslaulja on, pigem mingi setude rahvalaulu värk, et eesleelotaja ja järgikiitjad . igatahes eestlased eesotsas frantzusiga ellimineeriti kohe sellest ametist, no ei saa väeosa ju endale lubada sellise pühaürituse läbikukkumist .ja meie eestlauljaks määrati puhastverd venelane, nn" saraatovlane", kelle vanemad olid ka kaugelt kohale tulnud selleks tähtsaks päevaks; aga vot nüüd hakkab teema jälle hargnema, jätkan ehk homme...., teemaks siis "saraatovlased" ja lipsud...

vanahalb kirjutas:Kui akf-d nüüd seda silmas pidasid, et osa materjali on teise teemasse tõstetud siis mu arusaamist mööda ikka sellepärast et saaks ilma segamata lugeda frantzusi soravat juttu.
Näiteks minupoolne teemasolkimine läks laskeharjutuste rubriiki.

Vanasti nimetati sellist asja "rindejoone õgvendamiseks" ja juba toona kutsus see alati esile vastakaid arvamusi

frantzusi rindejoon on sama sirge kui Struve meridiaan, no kuidagi seda ei õgvenda.... Viib ju kogu maailma koordinatsiooni süsteemi tasakaalust välja, oli see siis Mercador või keegi targem; igatahes nende õgvendamistega head tulemust ei tule..., vist

pole hullu, ikka jätkame! isegi kõrgemalt poolt tuli hoiatus et kui ei jätka siis "Orleansi neitsi" saatus soolas!

Väga õige lähenemine juhtkonna poolt. Kuna esimene doos anti tasuta, siis oleme praegu juba kõik nö nõela otsas ja palume lahkesti jätkata, Cartlandi peale üle minna on juba lootusetult hilja.

natuke siis meie eestlausujast, nn "saraatovlasest". temal oli oma lugu. nimelt tema vanem vend oli neli aastat varem "200"-na afgaanist koju laekunud, ja nüüd tema hirmsat kättemaksuhimu täis, isegi vanemad olid kohal järgmist poega sõjatandrile saatma. tüütas ta oma raportitega kogu staabi ära; iga nädal kirjutas ja nõudis enda üleviimist miskisse "dessant-ründe-pataljoni" . no polnud meie väeosas sellist eriüksust, ja afgaani läks ta ikka lihtsa autoelektrikuna, mis tast edasi sai pole teada. igatahes kui frantzus esimest korda willise juhiks sai siis tuli ka see teema tulevase pealikuga jutuks. tema lähenes asjale sedasi et sellistele ei tohiks relvagi kätte anda, nad on ohtlikud iseendale ja seega ka kogu meeskonnale; parimal juhul kuskil Arktikas karabiinidega väeosa jääkarude eest kaitsta! no ei kannatanud ta silmaotsaski neid "patrioote" kes vägisi afgaani kippusid; et noored ja lollid veel; liiga palju sõjafilme vaadanud. eestvandujaga asi ühel pool, aga temaga kohtume veits hiljem kah!
vot lipsudega on see värk et ma seda teemat vist lahti seletanud pole, aga vihjeid olen kindlasti visanud aga huvi pole täpsemalt tuntud ; ei viitsi kogu oma soperdist ka läbi kammida, paar nädalat läheb ju selleks ära! sõdurite suvevorm ju lahtise kaelusega, aga ohvitseridele oli ikka mingi kirjutamata reegel et võisid ka suvel lipsu varna visata ja ülemise nööbi lahti lasta! aga see sõltus ühest kindlast asjaolust mitte kuupäevast! nimelt joonduti väeosa komandöri käitumisest! kui komandör viskas lipsu ette siis toppisid ka kõik teised, alates prapporist. ja seda jälgiti pingsalt mis olekus pealik väeossa saabus, aeg-ajalt läks alamatel ikka päris kiireks lipsustamisega. üldjuhul olid hommikul kõik ohvitserid lipsustatud, ka pealik; aga jälgiti just seda kuidas ta päeva edenedes staabist välja astus ja vastavalt sellele korrigeeriti ka enda väljanägemist! ja kui saabus keegi kõrgem külaline väeossa siis juhenduti tema vormist, ka pealik! sellepärast pealik alati operatiivselt teada tahtiski mis olekus frantzusi kindralist sõber on; kas kanti talle KPP-st kiirelt ette või frantzus muid kanaleid kasutades jõudis hoiatada. lips rippus enamusel kinnituskonksuga paguni küljes, või oli ripakil lipsunõela küljes, mõnel ka rullis taskus. väeosast väljapool oli lips üldiselt taskus, terve garnison käis tänaval lahtise kaelusega, ja keegi kedagi ei kottinud. kinnise kaelusega olid vaid duhhid kes vannet hakkasid andma, lisaks veel haak ka kinni ja pilotka peas, olime ju euroopa mundrites! ülejäänud väeosa vaatas lahtise kaelusega pealt, panamades ja furaskades! kohalikke duhhe platsil veel ei olnud sest neid polnud väeossa veel laekunudki . vanne ette loetud ja kõigi poolt kooris järgileelotatud, üks haaval astusime ka laua juurest läbi et vannet ikka allkirjaga kinnitada ja lipuga nina pühkida; ja peale seda paluti meid sööklasse pidulikule einele! seda ei mäleta kas piduliku eine lisandit pakuti ainult värsketele reameestele või sai kogu väeosa sellest osa? igatahes enne kui meid sööklast välja lasti pidas meie oma roodukomissar lühikese kõne: et kahe tunni pärast on mooduli ees rivistus, va need neli sõdalast kelle vanemad saabusid ja neid on lubatud linnapeale kolama; ja tema teeb siis teatavaks kes-kuhu väljaõppele kuueks nädalaks läheb. et ega pikka pidu ei ole, homme õhtuks oleme siit väeosast kadunud mingiks ajaks!

võtsime siis paari tunni pärast mooduli ette rivisse, ikka pikkuse järjekorras starsinaa oskuslikul juhtimisel! leitnandid olid kuskile kadunud, arvatavasti viskasid viina oma kubrikus pidupäeva puhul! värskete reameeste rivi oli iseenesest kena vaatepilt, ikka kolm aarialast esimesena; ja frantzus alles kolmas . kaks eestlast viskasid ikka pikkusega 2m ligi! ilmub siis komissar ka kuskilt staabipoolse nurga tagant, pärgamendi rull kaenlas! joondu-valvel-vabalt; ja kelle nimi välja hõigatakse võtab rivitult. kolm suuremat punti välja hõigatud, ikka need oma okrugi remonditehased kuhu õppele minek minek aga frantzus ikka rivis koos pikemate poistega+ 3 junnimõõtu vene poissi. asi muidugi huvitav, oli ju jutt et vaid 3 matsi lähevad "saksamaale" koolitusele . selgus tuli kohe, nimelt vastavalt uutele 40.armee operatiivosakonna plaanidele jäävad kolm matsi samasse väeossa väljaõppele, nimelt autoakude remondi-hoolduse spetsialistideks. akutuba oli meie väeosas tasemel, olin seal duhhi ajal korra heakorratöödel viibinud ja tundsin ka seadmete vastu huvi professionaalsest kretinismist. nimelt oli mu tehnikumi diplomitöö üheks peatükiks ka autobaasi akutöökoja projekteerimine ja seadmetega varustamine, ja see teema käis kõik vastavalt tarkade Moskva instituutide poolt kirjutatud käsiraamatutele, ja hetkel kehtivatele GOST-le ja normatiividele; eks sõjaväes olid omad normatiivid lisaks aga üldist pilti see ei muuda, akutöökoda oli tasemel! aga asukoht oli sitt, keset kõrbe . loeti ka akumeeste nimed ette ja frantzus jäi kõige pikemaks sõdalaseks kes veel rivis seisis. neil kahel eestlasel ikka "näkkas" halvas mõttes, aga tulen hiljem selle teema juurde tagasi. seega jäi rivisse veel kolm matsi; frantzus, ja "üllatus-üllatus" ka kaks "saraatovlast"!?? takkajärgi tarkusena võin öelda hilisematele teadmistele tuginedes et jo seal staabis tehti lastevanematega ikka tõsiseid "diile" tatarlasest tolleaegse komandöriga sest laskmises nad küll silma ei paistnud, aga "õppele" lähevad pm kodulinna, ja need kutid olid omavahel ka lapsest saati koolivennad, isegi kutsekas olid koos õppides autoelektrikuks. vot ei tea kas frantzusi eest ka keegi kostis või piisas "voroschilovi laskuri" märgist sest nii oli ju eelnevalt välja hõigatud . igatahes frantzusi nime taha oli pärgamendile märgitud "nach Kosakenstadt". lisainformatsioonina anti teada et homme peale razvoodi hakkame toimetama, nimelt saame "suhhoi pajoki" kätte vastavalt sellele kui pikalt reisime, ja Aschabadi punt lahkub väeosast juba enne lõunat, teised peale lõunat rongijaama. igale pundile tuleb ka ohvitser kaasa, ja komissar isiklikult juhib Taschkendi brigaadi mis oli ka kõige suurem, ca 25 sõdalast; kolme väiksemat gruppi juhivad leitnandid! ja kõige suurem "rõõmusõnum" tuli meid piinanud nooremseerudele, et nende teeneid alates homsest lõunast ei vajata ja neid viiakse üle kohaliku kahe roodu nimekirja teenistuse jätkamiseks; et ka seal on nende oskuseid-kogemusi vaja "noorsõdalaste" kasvatamisel, kuigi neid polnud veel väeossa laekunud aga järgmine nädal peaks hakkama saabuma! kahjurõõm on ikka kõige suurem rõõm, no niipalju me juba seda armee värki jagasime et need seerud on oma roodus ju täitsa duhhi seisuses, samas olukorras nagu meie nende all poolteist kuud olnud . igatahes viimane ööpäev hoidsid nooremseerud meie suhtes ikka väga madalat profiili . ühele sigamale oli öösel ikka ka väiksem pogromm tehtud meie tsetseenide poolt, viis matsi oli neid meie hulgas. aga tegid nad seda kuidagi vaikselt, ilma lärmita; ja ega hommikul keegi kaebama ka ei jooksnud; aga hommikul jutud läksid liikvele! igatahes olid endised kursandid saanud "vabahärradeks" ja kohe muutus ka hoiak .

Hakka juba muretsema, et ega ometi kirjanikuhärrale mõni tõbi külge pole hakanud? Jube vaikne siin viimasel ajal.
Samas, vahest ongi loomingulised pausid head

väike suusapuhkus oli; suuski küll alla ei saanud aga lumelabidaga opereerimises peaks kibe käsi olema, ka katustel, ja mitte kõndides katuseid mööda . aga jätkame...

järgmisel päeval peale razvoodi kupatati meid toiduainete lattu manti saama, aga mitte nagu lambakari vaid ikka organiseeritult! kõigepealt ikka Aschabadi punt sest nemad pidid juba enne lõunat Termesi vaksalisse laekuma, ja siis teised riburadapidi vastavalt korraldustele. frantzusi punt oli kõige väiksem ja ikka kõige viimane ka! vedeleme siis seal keldri uksetaga ja ootame oma järge. toiduainete ladu oli jah keldris, põhimõtteliselt sama teema nagu vanasti eesti taludeski oli, poolkelder. betoonist valatud seintega, lagi paneelidega kaetud ja tipuks ikka meetrine kiht liiva ka peale kuhjatud. nagu muldonn, eks see temperatuuri stabiliseerimiseks oli nii planeeritud; ja arvatavasti ikka miskite demblite diplomitöö . oleks sealkandis lund olnud siis kena kelgumägi meiekandi meeste jaoks . prapporist toidulao pealik isiklikult jagas kraami, aga tal olid sulased ka kes talle kraami letile toimetasid. igatahes suht lahjade seljakottidega poisid sealt keldrist väljusid, ainult ühe ööpäeva moonaga! lõpuks jõudis ka järg frantzusi kätte, ja sujuvalt oli frantzus määratud oma pundi vanemaks(starschõi); arvatavasti selle pärast et kõige pikem ja vene keelt ka ei oska, et kannatab lollitada . jõuan siis letini ja kannan ette nagu vaja; prappor ajab näpuga pärgamendilt järge, vaatab frantzusi ka pealaest jalatallani üle; mainib et "saksamaale" minek ja frantzusile ette nähtud kolme päeva pajuk! ja samas annab oma sulastele käsu et nelja päeva ports letile kanda . jäin kohe mõttesse et kas pikkusega kaasneb mingi tambovi koefitsent toiduratsioonile, kuuldavasti olevat suurematele meestele miskit lisa antud armees, aga need jutud muidugi kategooriast "naised saunas rääkisid", folkloor ühesõnaga! vaevu mahutasin selle konservihunniku oma seljakotti; ja alles siis prappor selgitas et teid saatev leitnant ei hakka ju ise oma konserve tassima; et kuna me kolmekesi oleme siis saab iga sõdalane ühe päevaportsu lisaks mis on leitnandile mõeldud! igatahes keldrist väljudes olime ikka päris lookas kraami all . ja oleks siis leitnant hiljem huvi tundnud oma kraamist; tutkit, einestas ainult restoranvagunis ja meie pidime selle kraami kõik ära hävitama . hävitasime mõnuga, ja osa tuschonkasid vahetasime ka õlle vastu sest sõjaväekraam oli ikka väga kvaliteetne ja hinnatud tsiviilidest kaasreisijate hulgas! esimene punt siis viidi enne lõunat minema väeosast, meie valvasime oma leivakotte! aga ega lõunale ju oma seljakotiga ei lähe ja leitnant pani kohaliku nooremseeru meie kotte valvama selleks ajaks kui lõunal viibime; ja ega see nooremseeru valvas ikka kohusetundlikult; ega ta leitnanti ei kartnud aga oht "vabahärrade ebasoosingusse langeda" oli talle piisav motiiv et meie seljakotid puutumatud oleks sel ajal kui "vabahärrad" lõunal on .

Õnneks siiski selgus, et kuuldused frantzusi surmast olid ikkagi tugevalt liialdatud...

väike puhkus näpule kulub ikka aegajalt ära! frantzusi "odüsseia" pole veel lõppenud ju, Homerose "Ilias" lausa kahvatub selle kõrval; frantzusil olid ikka palju suuremad tormid ja koledamad kükloobid-koletised oma seiklemistes; ja kas frantzus lõpuks oma "kuldvillaku" ka leidis jääb juba austet lugejate otsustada... villast viskan ka muidugi piisavalt, aga lõpuks koju laekudes oli oma "villak" ikka ka paunas, sellest muidugi kunagi kauges tulevikus

igatahes lõuna peetud ja ootame oma marsikäsku. mingil hetkel käsk tuligi, et KPP juures on kaks Kamazi juba ootel ja kõikseemees nüüd peavad sinna koormasse pugema! suund muidugi Termezi vaksal. vaksalis mahtusime ka kõik ühte vagunisse ära, ja ikka platskaart suunaga Taschkent, ja seal toimub jälle hargnemine kolmes suunas. ohved muidugi okupeerisid ühe boxi endale ja katsivad laua, sõdalasi muidugi selle laua taha ei kutsutud. kust nad sakummi said ei tea, igatahes frantzusi sahvrist manti ei võetud aga laud oli neil lookas, platskaardi vagunis ju kõik avalik, igatahes viint nad hakkasid võtma! eks me nosisime ka oma pajokki, kuivalt muidugi . mingil hommikusel hetkel laekusime Taschkenti ja seal peksti meid jälle laiali; "saksamaa" punt jäi venemaa rongi ootama aga teised ootasid kohalikku transporti kes neid sihtkohta toimetaks. ohved siis sahmerdasid kohalikus raudtee komandatuuris ja lõpuks laekus ka kaks Kamazi vaksali ette et kaks punti oma uude ajutisse kodukohta toimetada. üks punt läks Taschkendi sõjaväeautoremonditehasesse, ja teine punt veits kaugemale, kohta ei mäleta aga mitte eriti kaugele kuna autoga neid veeti, oli äkitselt Tcirtcik või miskit taolist Taschkendi lähedal, igatahes miski remondikeskus seal oli sõjaväe tehnika jaoks. meie punt oma kolme sõdalase ja leitnandiga jäime vaksalisse sitsima, ootasime õhtust venemaa rongi. rong oli Moskva suunaga, aga mitte kiirrong vaid peatus igas teivasjaamas, enamus vaguneid ikka tuttav platskaart! mingil õhtusel tunnil saime ka meie rongile, vot nüüd ma ei tea kas meie leitnant tegi sohki või pidigi asi nii olema , igatahes leitnant jättis meid ripakile platskaardi vagunisse ja endale sebis koha kupeevagunisse! see selleks, aga vähemalt kord päevas käis ta ikka kontrollimas meid et kas ikka alles oleme, kaks ööpäeva loksusime oma tarkusega vagunis, ja vene poisid olid ikka korralikud naasklid meie elu-olu korraldades; ikke soojad pirukad perroonilt peatuste aeg ja muud bartertehingud et päris kuiva suuga ei loksuks . ja lõpuks laekusime Saraatovisse mis oli meie jaoks lõppjaam, ja edasi peame seiklema kohaliku ühistranspordiga; millegi pärast sõjaväe transporti meile ette ei olnud nähtud . Saraatovi vaksalis leitnandil muidugi juhe koos et kuidas edasi teisele poole Volga jõge saada, Engelsisse nimelt! kohalikud poisid võtsid juhtimise üle, teadsid täpselt mis number trolliga vaksali eest üle Volga jõe saab! istusime siis trolli, ja troll oli ka kohalik toodang mitte Tsehhi oma millega frantzus harjunud oli kodumaa pealinnas, Engelsi trollitehas vist oligi üks suuremaid uhkuseid endisel kodumaal . igatahes jänest me sõitsime, trollis suured plakatid et igasugune silla pildistamine keelatud, ja kohalikud kutid lisasid et kogu rannapromenaad samasuguseid silte täis. sillal oli ka relvastatud valve mõlemis otsas, aga mitte sõjaväelased vaid mingid para-militaarid, tärniga mehed püstoliga ja lihtvalvajad karabiiniga. kohalikud valgustasid et see miski ametkondlik valveüksus, siseministeeriumi alluvuses, või hoopis KGB; igatahes jään vastuse võlgu mis ametkond seda silda valvas. selge see et raudteesild koos autosillaga üle Volga ca 2km pikkusega on ikka tähtis strateegiline objekt mida on vaja valvata. igatahes trolliga me selle silla ületasime, ja lõpppeatus oli kohe peale silda ja troll vuras tagasi Saraatovi poole. vastuvõtukomitee oli vastas lõpppeatuses, relvastatud.
Wilkommen nach " Volga German Autonomous Soviet Socialist Republic"! ja ikka täis paberite kontroll! vot nüüd ei mäleta kas oli terve Engels suletud linn, aga osa kindlasti, lõunapoolne osa. tollal muidugi ei teadnud et seal mingi tõsine strateegiliste lennukite baas on, aga igas trollipeatuses oli vahtkond väljas, aga mitte sõjaväelased vaid miski muu ametkond rahva dokumente kontrollimas. frantzusil muidugi kohe väiksed probleemid; kõik sakslased olla sealt suure sõja alguses kaugemale deporteeritud, Kasahstani ja mujale veel parematesse asukohtadesse, igatahes paberite järgi ei olevat enam ühtegi sakslast oma vabariiki alles jäänud! ja siis laekub sinna reamees Frantzus, kelle isanimi on Willi! no kas ei lähe teatud ametkondadel latern põlema . igatahes sai meie leitnant selle probleemiga hakkama, et frantzus läheb nagunii afgaani ja sellega peaks olema probleem nagu lahendatud! vot, olime ju nagu partisanid, ei mingeid paguneid ja muud selliseid eraldusmärke, ja see et me läheme afgaani oli kohalikele ikka täitsa respect heas mõttes; ja lubati meid lahkelt järgmisele trollile minna mis viis meid täpselt sihtpunkti väravasse, ja sealses peatuses oli kah nägude kontroll

frantzus kirjutas:peaks omale miski sisukorra paika panema märksõnadega, ei oska aga proovin.

Goga, siga ja sünnipäev

engels

päris algus Agu Sihvka stiilis, algas ennem Lasnamäge

kalandusinspektorid

piirivalve

jänesejaht

metsseajaht

4. osakond, kes teab see teab

Tashkent, Samarkand ja vasikate vedu

frantzus puhkusel

frantzus hospidalis

miks frantzus 30 aastat arbuuse ja viinamarju näha ei tahtnud, söömisest rääkimata

tschimkent, reabilitatsiooni laager

auto arest ja prappori piksevarras

ja kõik üleejäänud teemad mis hetkel meelde ei tule

frantzus sai komandöri autojuhiks

frantzus teeb sõjateadust,

frantzus saab teist korda komandöri autojuhiks

frantzus pioneerilaagris

frantzus tuleb koju

kuna peavoolu teemad hakkavad varsti otsa saama, jäävad ainult sündmustepõhised vahepalad; siis lisan ühe teema meeldetuletuseks et vabal hetkel kribada; nimelt

frantzus ja väeosa raadioruhv

laekusime siis trolliga nn sihtpunkti väravasse. tegelikult laekusime tavalisse trollipeatusesse, ja teisel pool tänavat oli tüüpiline tehase hoone nagu tol ajal kombeks oli, ei mingit väravat ega okastraati, vaid tavaline pääsla tehase territooriumile. enne ukse avamist tutvusime ka kirjadega mis hoone seinal; oli kaks silti seinal ukse kõrval. suuremal sildil oli kirjas et autoremontnõi zavod nr. XXXXX; ja all pisemas kirjas et "ministerstvo oboronõ CCCP". no pilt selge, tegu nn "numbritehasega" nagu meie "Dvigatel" ja paljud muud tehased Tallinnas! teisel väiksemal sildil oli lakooniline kiri et "väeosa nr.XXXXXX". kui ükskord koju saan siis siis viskan ka selle väeosa numbri üles, see ju täitsa olemas, peaks figureerima ka sõjaväepiletis ja frantzusi "spetsialnosti tunnistuse" lahtris kohe kindlasti! igatahes neid silte lugedes ukse taga sai ka frantzus aru et tegu "2in1" värgiga. hoone oli ca 100-150m pikk. oli ainult uks, ja ukse taga kõigile tolleaegsetele inimestele tuttav klaasputka paksu vene mammiga kel punane käeside varrukal; ja mõlemil pool putkat karusell, tulijatele ja minejatele! mamulja kõrval oli muidugi ka täägiga sõdalane kes ennast püsti viskas kui kahtlane element ilma paguniteta fuajeesse sisse vajus! igatahes mamulja ilma perset kergitamata stoilise rahuga karusselli pöörlema ei pannud vaid suunas kahtlase elemendi "propuskite büroosse" mis oli ca 4m kaugusel klaasseina taga; ja seal istus juba kaptenipagunite ja punase käesidemega kutt, nimelt väeosa korrapidaja! frantzusil muidugi hirm nahas, et teised kutid nagu õiged mehed aga frantzus ju täitsa kahtlane element, saadavad äkki Kasahstani kaasmaalaste juurde oma teenistust jätkama; igatahes antud hetkel olin saksa keeles kodusem kui vene keeles . leitnant muidugi hammustas selle teema läbi ja käskis frantzusil vait olla kuni väeossa sisse murrame, et eks hiljem ole näha . no mingi pool tundi ootamist ja laekus tehase väravasse starlei kes meid omal vastutusel territooriumile lubas; ja paks mamulja pani oma karusselli ka käima et partisanid territooriumile pääseks!

ja drittvõjumatt, igatahes on see teema mida miski aeg jätkata....https://youtu.be/LZYisRZwD_Y

Siin nagu Utrennaja potsta peaaegu

Puudu on veel Jablotski na snegu ja Voiaz-voiaz

Ning muidugi liibuvates fetishistlikes vormides niinimetatud tjolki kes võimlevad ja näitavad nõukogude solbakutele veikest gimnastikat

nii on jah! tegelikult teema selles et frantzus-uzbekid ja uzbekkide rahvusmuusika! no õnnestus frantzusil ka sel teemal kohalike uzbekkidest teenijate hulgas mingi respect teenida. ikka väga konservatiivne rahvus, ja pidasid oma rahvuslikust kahekeelega "dutaari" tinistamisest ikka väga lugu, transistorraadiotest nad vaid omi jaamu kuulasidki mis oli meile harjumatut ja kõrvale väsitavat traaditinistamist täis. peavoolu venekeelsest estraadist pidasid ainult visuaalselt lugu kui poolpaljad või muidu liibuvas latekskostüümis tüdrukud pildis olivad! eraldi teema muidugi India filmimuusikaga, no siis läksid nad ikke päris ekstaasi