Saun kroonus

[ignatius]

Sirvisin "Mälestuste" rubriigi läbi ja panin tähele, et seni pole käsitletud nii olulist elu tahku nagu saun.
Teeks otsa lahti. Meil (Kalingingardi obl., Dolgorukovo 70-72) oli see piisav jubedus.
Avar ja talviti jääkülm riietusruum. Pesuruum kujutas enesest suurt, piklikku ruumi, mille lae alt kulgesid torud. Torudes olid augud ja sealt tulid kas veenired või -joad alla. Mõnikord külmad, mõnikord tulised, paraja soojusega teinekord ka.
Protseduur käis nii, et seebitati ennast sisse ja siis püüti ennast veejoa alla sokutada. Vett ei tulnud kogu aeg kõikidest aukudest, vaid kord siit, kord sealt. Niimoodi tuli silmad lahti hoida ja kiirelt spurtida, kui kusagilt vett tulema hakkas.
Seda rõõmu pakuti kaks korda kuus.

[kalleb]

No asi oli täpselt nii nagu kirjeldatud, aga Kaliningradis oli saun 100m kaugusel, utšebkas 5 km kaugusel, Gussevis 3 km kaugusel, Sovetskis 2 km kaugusel.
Muidu jah seal erilist vahet polnud.
Paar korda sai ka kõrvalasuva kahurväepolgu saunas käidud - see oli suht väike 3000 mehelise väeosa kohta (nii 20 -30 tk mahtus sisse), aga saun ise oli viisakas.
Saunapäev oli kord nädalas - laupäeval. Siis vahetati ka ihupesu ja voodipesu. Sauna minek algas peale lõunat ja kuni õhtusöögini välja.

[ghost]

Gainini utsebkas asus saun kuskil linnas, nii et sinna tuli minna ca 1,5 km. Pesemine käis nii, et pool roodu aeti korraga sisse. Meil omavahel kõigepealt pooled eesti poisid roodust ning ülejäänud valvasid asju ja pärast vahetus nii pesijate, kui ka valvajate osas. Saunapäev oli vist laupäeval, igal nädalal.
Väeosas oli saun igal nädalal laupäeva hommikust pühapäeva lõunani. Pesemas sai käidud nii, kuidas keegi ise oma vaba aega planeeris.

[Arensburger]

Saun oli sarnane eelpoolkirjeldatuga. Kunagi oli see nii ehitatud, et laealuste torude küljes olid ka tavaliste tsinkplekist kastekannude pihustusotsad. Minu teenistusajaks oli neist vaid paar tükki järel, muidu ikka tavaliste poole tolliste torude otsad laes.
Saun oli kõikide linnaku väeosadele ühine ja töötas iga päev. Väeosad käisid seal graafiku järgi. Meile - autoroodule oli neljapäev ja kell neli. Arusaamatuks jäi, kas seal tuli käia iga nädal või üle nädala. Ette tulid mõlemad variandid.
Staršina jagas saunas välja ka puhta pesu.
Sauna minek oli reeglina rivis marssides ja olenes ohvitseridest, kas lauluga või ilma.
Linnakus oli ka ohvitseride saun. Pileti ostes said sinna tulla ka eraisikud linnast. Kui olin juba rohkem teeninud ja ohvitseride hulgas rohkem tutvusi, käisin ka ohvitseride saunas. Lõpuks mõned korrad isegi päris omapead.

[ooblää]

Oma sauna polnud.Ja meil oli mõistlik komandör.Kuigi paiknesime jalaväe diviisi territooriumil ja seal oli paras saunamonstrum ,siis meie komandöri auks võis öelda seda,et ta võimaldas meil käia 2 km kaugusel olevas Raitšihinski linnasaunas.Autoga viidi,autoga toodi.Jala ei juletud lasta,pärast pooled kutid linnapeale kadunud.Aga muidu oli normaalne aurusaun.Ka vihelda sai.

[linnavurle]

Meie saun oli suht viisakas - riietus- ja pesuruum ei jäänud alla tolle aegsetele linnasaunadele, pigem oli isegi parem. Lisaks, üllatus-üllatus, oli saunal oma "saksakamber" - korralik leiliruum ja väike bassein. Eks see ilmaime vist ohvitseride jagu oli, aga teist aastat teenides sai paar korda isegi seal käidud, kuna saunamees oli eestlane.
Saunapäev oli nädalavahetusel ja enam-vähem igal nädalal, kui just õppustel polnud või midagi muud ootamatut ei juhtunud. Saunas vahetati ka pesu. Kuna meie isikkoosseis oli väike, käis korraga saunas terve pataljon.

[ignatius]

Et pesu vahetamine on siin teiste poolt ära mainitud, siis meil oli see omaette teema. Nimelt tunnistati seda kasutuskõlbmatuks üsna visalt. Käibes oli väga erineva vanusega esemeid, mille kvaliteet kõikus kõvasti. Kuna pesu vahetati rangelt teenistusaja pikkusele vastavas järjekorras, polnud salaagadel lootustki normaalseid ihukatteid saada. Sellest tulenes, et noortel tuli esimesel aastal (või vähemalt esimesel poolaastal) kanda pesu, mis selle nime enam ei väärinudki.
Alussärk oli loendamatutest pesudest risti või põiki rebenenud, aluspükste kumm aga oma algse funktsiooni ammu unustanud. Nii tuli aluspüksid pealmiste abil kuidagi fikseerida. Pärast kiiremat liigutamist tuli leida varjuline koht, kus sai ennast jälle "zapravitsa".

[Karuke]

Linnasaun ikka.
Leningradis, päris korralik duši ja leiliruumidega - nagu peab.
Saunaskäik oli laupäeva hommikul - "podjomm" kell 4.00
Salaagad tassisid pesukotte - pesu vahetus toimus saunas.
Üks eksootilisemaid "saunatamise" variante oli polügoonil - asfaltplats ja sellel paarkümmend maase kaevatud dušši.
Vesi avati kõigile korraga, segisteid polnud nagu polnud ka seinu ega lage.
Aga noh kõik ju omad...

[metssiga]

Nö. metsas ja väljadel olles nägi NA-s ära ka sellise asja nagu välisaun. Hiigelsuur telk ja lae all aukudega torud, kust tuli päris sooja vett, ja jalge all esimestel muru ja viimastel pori. Asja ajas täiesti ära. Sai ka leili, selleks oli samasse välisauna komplekti kuuluv täitapla (mõeldud tegelikult riiete desinfitseerimiseks), auto järelkärule ehitatud putka, kuhu mahtus täielikus pimeduses sisse neli-viis meest ja siis lasti sinna auru. Tunne oli päris hirmus, meelde tuli gaasikamber, aga higi lõi lahti ja pärast oli saunatunne keres - kui veel puhta pesu ka sai. Üldiselt ikka sai, aga olen ka käinud, ühe jala ümber padjapüür ja teise ümber käterätt, kuna nii 30 kraadise ilmaga muutusid jalarätid mingil ajal kasutamiskõlbmatuks (nägu sai kuivatatud lina peapoolse otsaga enne voodi ülestegemist). Ah-jaa, selle auruputka läbilaskevõime oli ju väga väike, aga ega siis kõik sinna minna tahtnud ja ka tahtjatest osa ei julgenud.

[Pärtel]

Meie väeosas, mis oli väikene, oli küll saun korralik. Asus ta autopargis, kasarmust ehk 20 m kaugusel. Saunapäev oli laupäeva õhtu. Puhta aluspesu ja voodiriided said kaptjorkast ning läksid sauna. Eelnevalt ei pidanud isegi ära märkima, kuna minema pidid, ainult toimkonda minejad said eelise. Tavaliselt oli saun õhtupoolikul, enne õhtusööki. Sauna pesemisruum oli küllaltki suur, et 10 - 15 meest pesta saaksid. Nurgas oli isegi selline asi, nagu bassein (mis enamus ajast aga tühi oli). Leiliruum oli ka korralik, mahutas nii 7-8 meest. Ahjaa. Enne meid käisid ka praporid ja ohvitserid selles saunas. Pühapäeval aga kõrgemad ohvitserid oma peredega. Saunas olles pesti ka oma munder puhtaks ja pandi siis leiliruumi juurde kuivama. Ka meil oli mingil ajal moes see bensiiniga pesemine, aga saunas oli vahel selline hais, et see keelati meeste enda poolt ära. Peale õhtusööki oli aga teisel korrusel kino. Pühapäev oli põhiliselt vaba.

[linnavurle]

Seoses saunaga tuli meelde veel üks sündmus, mis videolindile jäädvustatuna vääriks küll kõige naljakama koduvideo tiitlit . Olime suvisel ajal õppustel, mingi kaks või kolm nädalat jutti, aga millegi pärast oli seljas pikk pesu. Kujutate siis ise ette, milliseks see tõsise "sõjategevuse" käigus muutus. Laagri lähistelt voolas läbi kitsas ja väga sogase veega jõeke. Parema puudumisel kauplesime ohvitsere, et nad meid sinna ujuma lubaksid. Kuna ohved polnud meeste pinnalpüsimise oskustes kindlad, siis anti luba pika punnimise järel. Määrati üritusel korda pidav ohvitser, kes jagas meid viie kaupa gruppidesse ja lubas igal grupil solistada viis pikka minutit. Kuigi pealtvaatajaid polnud, ei lubatud meil pesu seljast võtta - nõukogude sõdur ei tohi ju mundrile häbi teha ja alasti ringi kalpsata. Seepärast "ujusime" siis pikas valges pesus, mida agaramad mehed üritasid ujumise ajal seebiga natukene ka viisakamaks muuta.
Kuivades selgus, et ei seebitamisest, ei mitteseebitamisest polnud mingit kasu: jõgi oli nii sogane, et seal leiduv liiv ja savi sadestusid põhjalikult pesusse. Pikk valge pesu muutus pikaks pruuniks pesuks Pesu seljast võtta ka ei lubatud - see oli ette nähtud seljas kuivama. Nii me siis marssisime laagriplatsile tagasi nagu kari kaltsakaid sõjavange.

[stilett]

Saun oli igati korraliku linnasauna tasemel (võrdlen seda tolleaegse Haapsalu linnasaunaga). Põhjus selles, et üks saun oli mõeldud nii sõjaväelinnaku rahvale (rahvast oli nagu väikeses linnas)+ sõjakooli kursantidele+meile ehk teeninduspataljoni meestele. Korraga mahtus üks rood sisse-üks kivist pink kahe mehe peale, pesukausi puudust ei olnud ja kuuma vett jagus kõigile. Väike tunglemine tekkis ainult dušširuumis, sest vanakesed armastasid end ikka pikalt veejugade all leotada. Saunapäevaks oli laupäev, selle pärastlõunane aeg. Kuigi saunas oli ka suur leiliruum, siis laupäevasel päeval oli see külm. Leiliruum köeti ära vaid neil päevadel, kui olid linnakurahva külastusajad. Minu rühma meestel polnud aga leilitamisega mingeid probleeme, kuna saunamehe ametikoht oli meie rühma koosseisus. Saunamees tegutseski 7 päeva nädalas saunas. Hooldas, küttis leilisauna, koristas, müüs linnarahvale saunapileteid jne. Ja kes aega leidis, jõudis vähemalt kord nädalas leida tunnikese, et end leilitada, pesta vormi või lihtsalt lõõgastuda. Minu teenistusaja jooksul vahetus kaks saunameest. Algul oli Arkadi Salomovitš Babitski (nimi ütleb rahvuse ära), eraelus väärimsmetallide lihvija. Siis aga ülikoolist väljaheidetud vend, Viktor Kuzmenko. Mõlemad Valgevenest ja mõlemad saunameesteks saanud tänu meie rühmaülema, samuti valgevenelase protektsioonile, kes armastas oma kaasmaalasi sokutada soojadele kohtadele...

[kalleb]

no standard saun oli selline nagu siin on ära rüüstatud

[villy.64]

Vorkutas. Algul sai käidu linnasaunas. Ikka rühmakaupa. Hiljem ehitati pataljonis oma saun. Igapidi korralik,mahutas kah umbes rühmajagu inimesi. Tagapool oli ka bassein ja vägeva vene ahju stiilis kerisega leiliruum.Need siis ohvitseridele, kuid ega ka soldateid eriti keelatud sinna. Pea-asi, et kord ja puhtus peale seda oleks. Nojah,ja kuna eesti poiss oli saunamees ja baseerus pidevalt seal(ainult magas kasarmus), siis sai seal saunas ikka hulle tükke tehtud. Kõige eredam mälestus on sellest kui sai 100 päeva demblini tähistatud, praporšikutega piirituse baasil sinasõprust joodud (hiljem ei suutnud meenutada kuidas need küll sauna said),siis mingil nx ajal kasarmusse hõljutud ja oma roodu staršinale vahele jäädud. Kuna olin ise kaptjoršik, siis muud suuremat sanktsiooni ei järgnenudki kui et keskhommikul peksis mu armas staršina mind magamast üles ja kupatas sama sauna katust tõrvama... Elavama ettekujutusega kaasfoorumlased ilmselt kujutavad ette palavat suvepäeva,lõõskavat päikest, kuuma tõrva ja pohmas soldatit katusel. Sõber saunamees ainult irvitas all saunaukse juures.

[ludvig]

paldiskis Pöhja YJK. meil sauna pold ja saunas käidi kord nädalas laulasmaa puhkekeskuses. vat see oli tase. ja peale sauna oli lubatud meile pudel ölut näkku. kujuta ette kui saad peale nädalaajalist poris roomamist käia saunas ja peale seda istuda nahkdiivanis ja juua ölut..