KIVISÖE LAADIMINE ÖÖSITI JM HUVITAVAD TÖÖD
KIVISÖE LAADIMINE ÖÖSITI JM HUVITAVAD TÖÖD
Meil oli komme et 2-3 korda kuus aeti kivisütt vms laadima ja seda öösiti .
Tegelikult oli selline tegevus keelatud sest sõdur pidi saama oma tunnid magatud.
Kuidas teil ka oli kas sedasorti jura tuli tihti ette.
Tegelikult oli selline tegevus keelatud sest sõdur pidi saama oma tunnid magatud.
Kuidas teil ka oli kas sedasorti jura tuli tihti ette.
Klooga kaubajaam (kohe praeguse jaama kõrval). Ajateenijaid aeti pidevalt vaguneid maha laadima, partisane mitte kunagi. Mis puutub sellesse, et sõdur pidi saama oma tunnid magatud (aga ohve??), siis seda kuulen esimest korda.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
tavaliselt oli magamaminek ehk otboi kell 10.00
ja ülestõusmine ehk podjomm kell 6.30 (talvel kell 7.30)
ja oli ette nähtud et sõdur peab magama kogu selle vahemiku
(kui just narjaadis või karauulis polnud)
dezurnoi po tsasti ajas pidevalt ju sõdureid magama
ja see kivisöelaadimine oli tavaliselt mingi zampoliidi korraldatud jama
(tahtis poliittuppa uut mööblit vms.)
et siis see asutus ostab kelle heaks töötavad
tegelikult oli soldatite ärakasutamine öötöödel ja ohvitseridel endal kodus
keelatud
ja ülestõusmine ehk podjomm kell 6.30 (talvel kell 7.30)
ja oli ette nähtud et sõdur peab magama kogu selle vahemiku
(kui just narjaadis või karauulis polnud)
dezurnoi po tsasti ajas pidevalt ju sõdureid magama
ja see kivisöelaadimine oli tavaliselt mingi zampoliidi korraldatud jama
(tahtis poliittuppa uut mööblit vms.)
et siis see asutus ostab kelle heaks töötavad
tegelikult oli soldatite ärakasutamine öötöödel ja ohvitseridel endal kodus
keelatud
Oli kõike...
Oli teenistuse jooksul kõike. Kivisöe laadimine toimus küll erineva tehnika abil. kuid oli ka puitmaterjali, telliskivide ja isegi arbuuside laadimist. Viimane oli küll kõige parem ja loomulikult toitvam ja maitsvam...
Utshepkas Gaissinis peale õppeperioodi lõppu ja ennem laialisaatmist käisime küll linna peal tööd tegemas. Mäletan, et käisime mingi kohaliku staadioni peal midagi valamas. Mäletan ka ühepäevast otsa mandariinide laadimisel. Loomulikult ei jäänud ka ise ilma mandariinideta. Zampoliit seletas, et selle eest saab väeosa midagi nende ettevõtete poolt. Igatahes parem, kui seerude poolt jooksutatud saada.
Väeosas sai küll kivisütt ja kruusa kirka ja kangiga taguda. Toodi seda ju talvel ja kõik külmunud. Tiraspol , kus asus diviisi staap, kahmas parema omale. Toodi isegi ohvitserid teinekord kohale kivisütt taguma. Tõsi, nemad said ka puhuri, mis vaguni seinu soojendas. Nemad ka öö peale ei jäänud. Meil juhtus küll, et peale lõunat alustasime ja öösel lõpetasime. Nii kivisüsi kui kruus oli mõeldud meie garnisonile. Väeosas eriti asutustele tööd tegemas ei käinud. Ümberringi külad. Korra aeti kohalikule lasteaiale kartuleid tassima ja siis lasteaia ülem praadis meile kartuleid. Enne kojutulekut sai ka käia linnakus maju lupjamas. Mina vanakesena olin auto peal ja sõidutasin seltskonda ja kompressorit , noored tegid tööd. Hea periood oli. Keegi ei valvanud ega kamandanud. Meile tassiti head-paremat inimeste poolt ja ise sai kauplusest vabalt lihapirukaid ja piima osta. Rahapuudust tänu bensiinile ei olnud.
Väeosas sai küll kivisütt ja kruusa kirka ja kangiga taguda. Toodi seda ju talvel ja kõik külmunud. Tiraspol , kus asus diviisi staap, kahmas parema omale. Toodi isegi ohvitserid teinekord kohale kivisütt taguma. Tõsi, nemad said ka puhuri, mis vaguni seinu soojendas. Nemad ka öö peale ei jäänud. Meil juhtus küll, et peale lõunat alustasime ja öösel lõpetasime. Nii kivisüsi kui kruus oli mõeldud meie garnisonile. Väeosas eriti asutustele tööd tegemas ei käinud. Ümberringi külad. Korra aeti kohalikule lasteaiale kartuleid tassima ja siis lasteaia ülem praadis meile kartuleid. Enne kojutulekut sai ka käia linnakus maju lupjamas. Mina vanakesena olin auto peal ja sõidutasin seltskonda ja kompressorit , noored tegid tööd. Hea periood oli. Keegi ei valvanud ega kamandanud. Meile tassiti head-paremat inimeste poolt ja ise sai kauplusest vabalt lihapirukaid ja piima osta. Rahapuudust tänu bensiinile ei olnud.
Kõige omapärasem töö, mida tegema saadeti, oli appiminek Kaliningradi lihakombinaadi tulekahju kustutamisele. Ilmselt kampaania korras, et saaks lehte kirjutada. Midagi eriti teha polnd, ühest laoruumist tassisisme kaste teise kohta, mingil hetkel anti voolik kätte, näidati suund kätte ja kästi pritsida. Hiljem keegi enam huvi ei tundnud, miks sa seda teed ja mida pritsid. Seal oli suur mägi lihakonserve, mis siis vaiksete popsudega kuumuse käes lõhkesid
Tušonkat sai õhtul palju söödud....
Paar nädalat hiljem saadeti veel varemeid koristama.
Tušonkat sai õhtul palju söödud....
Paar nädalat hiljem saadeti veel varemeid koristama.
meenutas seda, kui kamraadid tuletõrjerühmast käisid Elva Tiiru Baari kustutamas.
kui vastu hommikut tagasi tulid, viskasid igale magavale tüübile (meid mingi 30 ringis oligi) ploki paremat suitsu sülle...
kui vastu hommikut tagasi tulid, viskasid igale magavale tüübile (meid mingi 30 ringis oligi) ploki paremat suitsu sülle...
Viimati muutis Satakas, 05 Veebr, 2007 21:39, muudetud 1 kord kokku.
-
- Liige
- Postitusi: 1230
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Mna käisin 1987 aasta detsembri viimastel päevadel vagunitest Kaliningradi linnale sütt maha laadimas.
Unenormi 8 tundi saime igatahes kätte. Ka töönorm oli 8 tundi.Pärast äratust sõime, tõmbasime roobad selga ja vehkisime 8 tundi labidatega. Lõunaöök toodi termostes kohale.
Pärast tööd viidi dushi alla. Pärast pesu ja nn õhtusööki kukkusime 8 tunniks unele.
Ööpäev koosnes niisiis 8+1+8+1=17 tunnist. Seesugune ajajaotus ajas juhtme täiesti kokku. Neljandal-viiendal päeval läks kõik lootusetult sassi.
Enam ei olnud võimalik aru saada, et kas helendav taevaserv tähistab hommikut või õhtut.
Ja seda, et kas täna on tegelikult ikka täna või on täna ikka veel eile.....või on äkki juba homme?
Mäletan fakti, et öösel vastu 30 detsembrit 1987 kaevasin endale söe sisse augu ja heitsin magama. Kaevasin kätega söe tekiks peale ja labida panin risti üle näo, et keegi prille katki ei astuks.
Linttraktor seisis, sest traktorist magas.
Unenormi 8 tundi saime igatahes kätte. Ka töönorm oli 8 tundi.Pärast äratust sõime, tõmbasime roobad selga ja vehkisime 8 tundi labidatega. Lõunaöök toodi termostes kohale.
Pärast tööd viidi dushi alla. Pärast pesu ja nn õhtusööki kukkusime 8 tunniks unele.
Ööpäev koosnes niisiis 8+1+8+1=17 tunnist. Seesugune ajajaotus ajas juhtme täiesti kokku. Neljandal-viiendal päeval läks kõik lootusetult sassi.
Enam ei olnud võimalik aru saada, et kas helendav taevaserv tähistab hommikut või õhtut.
Ja seda, et kas täna on tegelikult ikka täna või on täna ikka veel eile.....või on äkki juba homme?
Mäletan fakti, et öösel vastu 30 detsembrit 1987 kaevasin endale söe sisse augu ja heitsin magama. Kaevasin kätega söe tekiks peale ja labida panin risti üle näo, et keegi prille katki ei astuks.
Linttraktor seisis, sest traktorist magas.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5559
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
meid aeti öösel tööle sinna Kaliningradi raudtee peale ja pärast kui olid
kell 6 öösel saabunud siis lasti razvodini magada (st paar tundi)
päeval pidid ikka omi töid tegema
ja ei mingit pesemist-vaata ise kuidas puhtaks saad
muidugi ega me seal eriti ei töödanud ka-igaüks vaatas kuhu magama sai
(oli õnneks suve aeg)
aga tüütu oli ikkagi kui sellisesse komandosse sattusid
õnneks olid sellised asjad ainult 1 päev ja mitte väga tihti
see oli aastatel 87-88
kell 6 öösel saabunud siis lasti razvodini magada (st paar tundi)
päeval pidid ikka omi töid tegema
ja ei mingit pesemist-vaata ise kuidas puhtaks saad
muidugi ega me seal eriti ei töödanud ka-igaüks vaatas kuhu magama sai
(oli õnneks suve aeg)
aga tüütu oli ikkagi kui sellisesse komandosse sattusid
õnneks olid sellised asjad ainult 1 päev ja mitte väga tihti
see oli aastatel 87-88
mingi standard objekt oli ka sklad
GSM (GORJUTSE SMAZOTSNÕJE MATERJALO) semjorka sigala juures
siis veel oli mingi värvide ladu kusagil kaugemal vähe linnast väljas
vähe normaalsem koht oli baas kuhu saadeti tehnikat ära andma
(pidid seal igasugu juraga tegelema.enamik oli magamine muidugi)
ning muidugi uudismaale minevate autode ettevalmistamine
GSM (GORJUTSE SMAZOTSNÕJE MATERJALO) semjorka sigala juures
siis veel oli mingi värvide ladu kusagil kaugemal vähe linnast väljas
vähe normaalsem koht oli baas kuhu saadeti tehnikat ära andma
(pidid seal igasugu juraga tegelema.enamik oli magamine muidugi)
ning muidugi uudismaale minevate autode ettevalmistamine
-
- Liige
- Postitusi: 1230
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Ärge urisege siin midagi.....pole mu juhtmetel praeguseks häda midagi.
Umbes tund kulus äratusele ja söömisele ja enam-vähem õiges möödus roobade otsimisele-selgaajamisele, ning jaama kohaleviimisele.
Kaheksa tundi tööd
Umbes tund tagasitulekule ja söömisele ja pesule.
Kaheksa tundi und
Ja jälle otsast peale.
Vozmi pobolshe
kidai podalshe
poka letit- otdõhajesh!
-
- Liige
- Postitusi: 210
- Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
- Kontakt:
Aeg-ajalt aeti meidki mingeid "tähtsaid" laadimisi sooritama. Peamiselt raudtee kaubajaama, kus "ekipeerisime" kusagile küladesse sõitvaid kaubaautosid kõikvõimaliku koormaga. Viimased pakkusid tõelise elamuse: lahtised porte-GAZ-id, kuhu laaditi peale kogu külapoodi minev kaup: leivad, muidugi lahtistel alustel; pesumasin, 10 purki põrandavärvi, jalanõud, lihakehad jne. Eredasti on meeles, kuidas nööriga kokku seotud kingapaar visati lahtiselt koorma otsa ja minek . Kusjuures see käis talvel ka niimoodi - külmunud leiba sai pärast vist ainult kirvega raiuda.
Väeosas käisime esimesel aastal katlamajas sütt viskamas. Midagi oli seal valesti projekteeritud (üks luuk, kust süsi pidi mahutisse minema, oli jäänud ehitamata) ja selleks, et väeosa ja linnaku majad soojad oleksid, pidid 20 tüüpi pidevalt katlamajas abiks olema, peamiselt söe transportöörlindile laadimisel. Teiseks talveks saadi asi korda ja 20 sõduri töö tegi lahedasti ära üks buldooser.
Üldiselt need tegevused uneaega ei mõjutanud. Raudteejaamas käidi päeval ja see oli isegi mõnus - vaheldus väosas plankude vahel olemisele ja mõnikord õnnestus midagi head-paremat vasakule panna. Sütt kühveldati 12-tunniste vahetuste kaupa ja kui öö läbi olid kühveldanud, sai päeval magada.
Üks minu sõber teenis aga Leedus Utenas mingis väga väikeses sideväosas - neid oli parimatel päevadelgi max 15 sõdurit. Selle mehe jutud kisuvad väga anektootideks, aga pole kahtlust neis ka kahelda. Nimelt olevat nemadki väga tihti väljas tööl käinud, põhiliselt õlletehases ja lihakombinaadis. Töö õlletehases olevat lõppenud alati ohtra pruukimise ja õlle kasarmusse kaasa toomisega - õhtusöögi ajal mulksunud tshainikutes mitte tee, vaid õlu. Paar-kolm ohvitseri, kõigest nii palju neid oligi, olevat lärmi löönud küll, kuid hommikul saadeti järgmine komando taas õlletehasesse tööle. Äraütlemine olevat raske olnud, sest hommikuti seisid õlletehase-mehed, paar kasti meelehead kaasas, värava taga ning palusid aga järgmist tööjõudu appi. Meelehea jäi muidugi ohvitseridele, kes seda omas seltskonnas hävitasid ja seepärast olid ka õhtused pragamised purjus sõduritega rohkem moe pärast.
Väeosas käisime esimesel aastal katlamajas sütt viskamas. Midagi oli seal valesti projekteeritud (üks luuk, kust süsi pidi mahutisse minema, oli jäänud ehitamata) ja selleks, et väeosa ja linnaku majad soojad oleksid, pidid 20 tüüpi pidevalt katlamajas abiks olema, peamiselt söe transportöörlindile laadimisel. Teiseks talveks saadi asi korda ja 20 sõduri töö tegi lahedasti ära üks buldooser.
Üldiselt need tegevused uneaega ei mõjutanud. Raudteejaamas käidi päeval ja see oli isegi mõnus - vaheldus väosas plankude vahel olemisele ja mõnikord õnnestus midagi head-paremat vasakule panna. Sütt kühveldati 12-tunniste vahetuste kaupa ja kui öö läbi olid kühveldanud, sai päeval magada.
Üks minu sõber teenis aga Leedus Utenas mingis väga väikeses sideväosas - neid oli parimatel päevadelgi max 15 sõdurit. Selle mehe jutud kisuvad väga anektootideks, aga pole kahtlust neis ka kahelda. Nimelt olevat nemadki väga tihti väljas tööl käinud, põhiliselt õlletehases ja lihakombinaadis. Töö õlletehases olevat lõppenud alati ohtra pruukimise ja õlle kasarmusse kaasa toomisega - õhtusöögi ajal mulksunud tshainikutes mitte tee, vaid õlu. Paar-kolm ohvitseri, kõigest nii palju neid oligi, olevat lärmi löönud küll, kuid hommikul saadeti järgmine komando taas õlletehasesse tööle. Äraütlemine olevat raske olnud, sest hommikuti seisid õlletehase-mehed, paar kasti meelehead kaasas, värava taga ning palusid aga järgmist tööjõudu appi. Meelehea jäi muidugi ohvitseridele, kes seda omas seltskonnas hävitasid ja seepärast olid ka õhtused pragamised purjus sõduritega rohkem moe pärast.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist