Sõjaväeriiete praktilisus ja väljanägemine

[ghost]

Трубопроводные части – torujuhtmete väeosad olid siis ette nähtud torujuhtmete ehitamiseks ja hooldamiseks-teenindamiseks sõjaväe kütusega varustamisel. Ehk siis põhieesmärk sõjaväe kütusega varustatuse tagamine sõjaajal. Afgaani sõja ajal näiteks vedasid torusid ja ehitasid ülepumpamiskohti nii kuis vähegi jaksasid. Ühest otsast ehitasid, mõnikord samal päeval sama lõiku paar korda – teisest lappisid, ehitasid uuesti ja nii ringiratast. Üldiselt võite ise seda olukorda endale seal ette kujutada. Kahe käega ehitad ja hoiad samal ajal automaati kõvasti peos. Kasutati ka ekstreemolukordades igasuguste avariide likvideerimisel rahvamajanduses.

[wanapagan]

et mind OT pärast risti ei löödaks,küsiks siis teemasse kah praktilisuse seisukohalt.kui edukalt pilotka peas püsis?piltidelt küll selline mulje jäänud,et peale kummardamist sai teda tolmust puhtaks kloppida.

[Arnold]

No kas Sa demblit furaškas oled näinud? See seisis väljaspool gravitatsioonijõude Me eestlased omavahel oletasime, et on puukruviga kuklasse kinnitatud - puukruviga seepärast, et keskmine NA ajateenija omas sellest materjalist "mütsihoidjat"
Pilotka püsis peas küll, kui juukseid ei olnud, või oli "siilikas" ja see "pizda" oli õige suurusega.

[Sollmann]

kui edukalt pilotka peas püsis?piltidelt küll selline mulje jäänud,et peale kummardamist sai teda tolmust puhtaks kloppida.

Ega ta ikka ei tahtnud eriti peas püsida küll.
Põhimõtteliselt oli teine rohkem ilu kui tarbeasi

[kalleb]

karvamütse ehk ushankasid aeti ustaavide otsa (hunnik ühesuguse mõõduga raamatiuid),seejäel triigiti neljakandiliseks ja värviti saapaviksiga tumedamaks

ja sai ohhitelnoi kantpea müts

eks see muidugi eelkõige poolearulise tsurbannide teema

ja kirsad olid küll saatanast ,esimesel võimalusel vahetasin Tartu kirsade vastu välja

pilotka oli jura ,kui kummardusid siis kadus kohe

[Janka]

Kelle ees sa seal kummardasid?
Pilotka sai edukalt vöö või töökombe kandmise korral paguni vahele torgata.
Peakattena kasutasin seda ainult rivis või üksikkorras kõndides, sest võis juhtuda, et satud kokku kahe punase pikitriibulise paguni kandjaga ja on tarvis kulpi lüüa.

[wanapagan]

vot siuke küsimus veel.oskab keegi seletada või viidata mingile instruktsiale,kuidas partjankat siduda?

[kalleb]

talve ajal nägid partisanid välja umbes sellised



hb riietatud sõdurid



tankistid riietatud talvistesse tankikombinesoonidesse

[sigalahe]

vot siuke küsimus veel.oskab keegi seletada või viidata mingile instruktsiale,kuidas partjankat siduda?

Rätiku ühe nurga paned jalalaba pealt suure varba alla ja keerad räti ümber jalalaba nii ,et räti servad kattuvad(umbes nagu haavasideme puhul).Jõudes kannani jääb sul kuski 2/3 räti laiusest üle kannast tahapoole.Selle tõstad täisnurkselt suunaga üles ja pöörad järsu nurga all ümber jala sääre ,väljapoolt sissepoole.Mähid senikaua kuni rätt otsas.räti serva võib kinnitada,surudes selle eelmise keeru vahele,aga sellel pole mõtet.Paremini ei oska aga seletuse peale suht raske sellist asja õppida,peab korra nägema ise siis teine tera kohe.

[kalleb]

nii partjanka fännklubile livevideo otse sündmuskohast

http://www.youtube.com/watch?v=kWhfoaiF ... re=related

(hea et monitor haisu ei näita muidu oleks võimatu vaadata)

[fedja]

No millest selline vastumeelsus kirsade suhtes??
Nendes oludes, kus soldat peab toime tulema on kirsasaabas täitsa omal kohal.
Kui kasutada korralikku määret, siis on ta veekindel, kõrge säär toetab jalga ja partjankad on kindlalt paremad kui sokid.
Mis puudutab haisu, siis, ega sokk vähem haise kui ta pesematta on.
Kirsade ainus puudus oli/on vast see, et nende "sissekandmine" oli raske ja talvel külma kliimaga ei pidanud sooja ja olid jääl libedad.

[kalleb]

kirsad olid

1)rasked
2) lasid vett läbi (mingit korralikku määret keegi ei andnud)
3) kehvad sisse kanda,väga jäigad (uuena)
4)minuarust see säär küll eriti jalga ei toetanud
5) libedad jääl
6) külmad


kõige suurem probleem minu jaoks oligi sissekandmine

kui oli võimalik siis viskasin kohe vanad minema ja Tartu kirsad jalga

oli hoopis teine asi

partjanka käis küll kui midagi muud polnud

[fedja]

Eks kirsasid peab vaatama ikka nendes oludes, kus nad otstarbekad on.
Soldati jalas on nad õigel kohal. See elu ei ole ju lihtne koolipoisi amet, vaid nõuab olemist väga erinevates ilmastiku ja muudest oludes.
Kirsasid saab võrrelda tänapäevaste poolsaabastega.
Nendele annavad nad ikka "silmad" ette. Lihtne ja mugav käsitleda!
Olles ise 2 aastat kirsasid kandnud (vahel tänagi töö juures) võin öelda, et nende nööride sidumine on kordi tülikam, kui kirsa partjankaga jalga tõmmata.

[Sollmann]

kirsad olid
1)rasked
2) lasid vett läbi (mingit korralikku määret keegi ei andnud)
3) kehvad sisse kanda,väga jäigad (uuena)
4)minuarust see säär küll eriti jalga ei toetanud
5) libedad jääl
6) külmad

Esimestel aegadel olid kirsad tõesti kaunis ebamugavad.
Vanas eas, kui sai nad lühemaks-kitsamaks tehtud, tundusid juba märksa kergemad ja mugavamad.
Vee läbilaskmisega tekkisid kirsadega probeemid, kui sai ühte paari kantud 5-6 kuud ning säärtesse tekkisid väikesed praod.
Ei mäleta, et oleks mingeid prbleeme olnud sissekandmisega.
Uutel eksemplaridel sai sääreosa tavaliselt kohemaid mingi määrdega sisse hõõrutud, puuklotsiga hoolsalt läbimaterdatud, üles alla lõõtsutatud ja tulemuseks olid päris meeldivad ja hästiistuvad jalavarjud.
Libedusega liikumisest ei mäleta aga enam tuhkagi.
Külma ilmaga sai neid kuni 10 miinuskraadini ilma suuremate probleemideta kasutada.
Langes temperatuur aga alla -kümne, sai ajalehti sisse mähitud ja polnud ka justkui häda midagi.
Alla -20-e polnud k-dega prklt midagi teha.
Siis sai jälle viltidega asju aetud

[jackpuuk]

Vene kroonu kirsa kaal on ikka üle mõistuse, kui õieti mäletan siis nr.42 paar kaalus mingi 2,5 kg.