Nõukogude armee lahingvõime

[linnavurle]

Hakkasin praegu mõtlema, et kui haavatav tegelikult Nõukogude armee oli. Vähemalt meie väosa puhul kindlasti.
Sidetehnika võis ju tõesti tasemel olla, 84ndal oli juba kasutusel mitmes variandis kosmoseside jne. Aga kogu see side sai alguse täiesti tavalistest kaablitest, mida me õppuste ajal isegi maa sisse ei matnud - kaablid vonklesid nagu purjus maod kusagil stepis ringi. Ühtede tagalaõppuste ajal nägin selgesti, kuidas päris tavaline lehmakari saboteeris meie üritust, sest olime kaablid paigutanud jõe kaldale, kus, nagu selgus, oli ka kohaliku lehmakarja joogikoht. Ning neist kaablitest ei jäänd mitte s...gi järgi.
Ma ei tea, kas sõjaolukorras oleks meile (ja meie poolt teenindatavale ringkonna staabile) ette nähtud mingi spetsiaalne kaitserühm. Ise poleks me küll end kaitsta suutnud - kujutan ette, et 3-meheline väljaõppinud seltskond teinuks kiiresti meie kaablid ja meid endid kahjutuks, sest enesekaitseks ei saanud me mitte mingit väljaõpet. Samuti oleks üks juhuslik mürsk kogu staabi side olematuks muutnud.
Omaette lugu oli veel autodega - julgelt kolmandik oli neist kogu aeg rikkis. Õppuste vaheajal oli neid aega putitada, aga kui pidanuks mitu kuud ühelt positsioonilt teisele liikuma, siis see tehnika küll vastu poleks pidanud. Nii et uhked sidejaamad küll, aga mis neist kasu, kui nad kuskil kraavis või katkise URAL-i slepis stepis.

[Lemet]

Lisaks siia juurde veel inimfaktori kvaliteedi.Mõte sõjalistest perspektiividest oli minulgi mitu korda kummitamas,kui häire korras ja viieteistkümne minutiga linnakust lahkuma pidanud väeosa korrapidajat tabas kahekümnendal minutil demblite poolt magamisruumi sügavustest täpse käega visatud "dežurnõi sapokk"unerahu rikkumuse eest(koputage,ja teile tehakse lahti...ja koputatakse vastu pead majarahu rikkumise eest),et huvitav,huvitav,mis küll saaks,kui sellise seltskonnaga peaks sõda pidama.Ega viljastaval sotsialistlikul süsteemil poleks ilmselt suuri väljavaateid ellu jääda,sest meite seltskond oleks pidanud peale linnakust väljasõitu veel jõudma ette valmistada raketid teiseks kogupauguks imperialistide pihta ja need ettevalmistet banduurad ka kuskile määratud punkti toimetama.Samas loeti kogu poolteist aastat litaaniat,kuis vaenulikud spetsgrupid just meid jahtima hakkavad(mis ilmselt oli ka tõsi),aga ega mingist kaitsest peale kohaliku laskurroodu juttug polnud.Ja mingiks kaitseks meid ette ei valmistatud.Nii et jah,tulevik oleks olnud tume...aga parem must minevik kui lilla tulevik...

[Tux]

Minu väeosa kaitsevõime ei olnud isegi mitte 0 vaid hoopis miinusmärgiga. Nagu eelnevalt juba kirjutanud olen, siis õppelaskmisel lasin algul enda ja pool tundi hiljem veel ühe tundmatu Kesk-Aasiast pärit seltsimehe eest, sest pooltele meie roodu meestele ülemused relvi lihtsalt ei usaldanud kätte anda, kuna aasia poolt tulnud poisse ke..ti eriliselt, siis oli reaalne oht, et nad oleksid märklaua asemel midagi muud sihtinud.

[ostius]

Ilmselt sõltus lahinguvõime väeosast. Mõned korralikes üksustes teeninud mehed kipuvad Eesti kaitseväge laitma viletsa väljaõppe ja rasketehnika puudumise tõttu, kuid... Nõukogude liidus oli ka väeosi, kus igasugune väljaõpe puudus täiesti!

Isa näiteks oli 3 (loe ja imesta: kolm) aastat ajateenistuses, kuid selle aja jooksul ei toimunud midagi, mille kohta võinuks isegi jutumärkides öelda sõjaline väljaõpe. Ainult üks kord said nad Simjonovi karabiinist lasta ja sedagi tänu ebatavalisele juhusele.

Asi oli nimelt selles, et väeosa territooriumile tuli kuidagi karu. Kuidas ta sinna pääses, jäi arusaamatuks, sest territoorium oli okastraadiga piiratud. Igatahes ohvitserid olid loomast suures vaimustuses, tegid korralikud tropid ning läksid siis jahti pidama. Teadagi, Vene jahi eripära lõppes sellega, et tulistamisest häiritud karu jooksis läbi okastraataia ja kogeles ilmselt elu lõpuni. Sõduritele tähendas aga ohvitseride paugutamine seda, et padrunite arvestus läks lootusetult sassi ja tunnimeestel avanes võimalus oma lõbuks puude pihta märki lasta. Isa laenas ka ühelt tunnimehelt püssi ning paar padrunit. Sellega piirduski tema sõjaline väljaõpe.

[Lemet]

Pisike parandus-Simjonovi karabiini asemel peaks olema vistist SKS-samozarjadnõi karabin Simonova.

[ghost]

Kuna meie väeosa ülesanne ei olnud otseselt sõjapidamine, siis mingit lahinguvõimet meil ei pidanudki olema. Selle jaoks oli ümbruskonnas trobikond igat sorti väeliike olemas, et meid õhust ja maalt kaitsta (nende võimekusest ei teadnud midagi). Meie eesmärk ja ülesanne oli millegi, kuhugi viimine ja selle jaoks olime kogu aeg valmis.
Ühel kaunil ööl otsustas õhuvägede ülemjuhataja meid külastada. Lennukist välja astudes ulatas vastuvõtnud ohvitserile ümbriku, käskides see koheselt avada. Selles oli korraldus polgu täielikuks evakueerimiseks tagavaralennuväljale. Sebimist oli palju aga 50 minuti päras oli õhk kõigest, mis pidi ära lendama, veetama või sõitma puhas. Ettenähtud aeg oli 55 minutit. Nii et ega need ajalimiidid ka kusagilt laest ei olnud võetud, vaid vast ikka arvestades loogilisi võimalusi.
Olen muidugi kohanud ka väeosi, kus hommikul pandi autosid paar tundi käima ja sellisel juhul mingist võimest rääkida ei saa. Aga eks N-armee oligi oma olemuselt äärmusest äärmusesse või siis seinast seina.
Üldine tehniline võimekus muidugi oli olemas ja seda tänu suurele baasile (massides on jõud). Aga isikkooseisu poolt??? Näiteks üks ülbe vend kukkus meil kokku, kui endal kogemata käe lõhki tõmbas ja verd nägi. Pärast seda oli muidugi vaga kui vesi. Saada siis selliseid sõtta – kukub teine lahingus langenud kaaslase kõrvale, ise terve kui purikas.

[Karuke]

Eks selle asja üle sai endamisi arutletud juba kroonus karaulis käies. Noh ja sõdurile tundus, et esimese tunni aja lõikes oleks me ootamatu kallaletungi korral saanud peksa igas asendis, kasvõi 12 aastaste neegripoiste käest...
Noh aga palju see sõdur asjast teab.

Sellega seoses on huvitav küsimus:
Kas keegi teab kuidas ikkagi oli vene sõjaväes asi organiseeritud?
Ma mõtlen konkreetse väeosa juhtimise poole pealt?
Kas oli isakesel polgukal seifinurgas ümbrik kirjaga "Mis teha siis kui..."
Kas polgu juhtkond, halvemel juhul siis korrapidajaohvitser oleks omanud õigust organiseerida hädapärast vastupanu?
Tuleb ju arvestada, et näiteks öösel oli väeosa ohvitseridest 80% tühi?
Ja nood ei elanud sugugi plangu taga ühiselamus vaid olid mööda linna (Leningrad) kes kus laiali?
Huvitav kas näiteks kuskil Türgi piiri ääres ka nii oli?

Õppused näitasid, et 15 min-ga "Sbor" kamanda peale oli võimalik sõdurid kuidagimoodi platsile rivisse saada.
Laskemoona jagamisega poleks aga vist kuigi libedalt läinud - seda ei mängitud kordagi läbi...
Kuid trantspordiga, jah oli kehvasti. Autoroodu kom. sai iga kord nahatäie kuna õigeks ajaks sai platsile mehi peale võtma vaid mõni masin, 30% aga ei võtnud üldse hääli sisse.
(talvistel õppustel oli kadu külma tõttu ettenähtud 20 min lõppedes 100%)

[Lemet]

Meelde on jäänud staabiülema major Gabori ärplemine Poola sündmuste taustal,et vajaduse korral ületame Poola piiri ja lähme osutama internatsionaalset abi vennalikule poola rahvale,ja et sellise piiriületuse jaoks on staabis šeifis ümbrik,mille väeosa komandör vajaduse korral avab ning mis sisaldab kõik vajalikud juhtnöörid "õppuste" sildi all korra loomiseks.Ise küll kahtlen siiani,kas ülalmainitet väeosa oleks olnud suuteline piirini jõudma 25 või isegi 30 protsendiliselt,sest näiteks Kapjarõs(Kapustin Jarõs) oskasid suures siledas stepis kanged lõunamaa pojad kolm Urali lagedas stepis sodiks sõita,a mis siis veel Karpaatide nõlvadest rääkida.Liiatigi oleks ilmselt Poola piiri leidmine ka üpris raske ülesanne olnud nii mitmelegi "Sussanini" stiilis väejuhile,liiatigi veel ilma nädalase ettehoiatusajata,et silmavaade telefonipostist peenemaid asju seletama hakkaks

[Tarmo Männard]

Sellest vähesest ajast, mis kahuridiviisis veeta õnnestus, on jäänud meelde tumbotshka kõrval olev plommitud kapp, mille üks külg oli pleksiklaasist.
Seal asuski väidetav sõjaolukorras vajalik ümbrik meie divisjoni eesmärkidega.

[pontu6]

Sõjaolukorra puhuks oli mulle määratud relv tankirusikas või midag taolist, sest väeosas veedetud pooleteise aasta jooksul sai seda kasti paar korda tiritud ``häire`` korral. Mingi õlale võetav toru see oli, kuid mis relv see täpselt oli, seda ei seletanud keegi. Rääkimatta sellest mis pidi see õlale võtta ja kuidas lasta.

[kalleb]

eks ta ole

meil olid küll automaadid olemas aga keegi kunagi neist ei tulistanud,ka mitte õppustel ja isegi mitte paukpadrunitega,

utsebkas jah õnnestus korra 6 kuuli kuhugi märklauda või sealt mööda lasta

[alax]

See jalaväepataljon, kus aastakese olin, küll erilise lahingvõimega silma ei paistnud. Lihtsalt polnud vajalikku väljaõpet, mõned korrad käisime laskmas. Õppustel kolmandik masinaid jäid teele.Enamiku ajast käisime karauulis või kuskil tööl. Ega ohvitserid ei võtnud asja tõsiselt, neile oli sõjaväeteenistus lihtsalt kohaks, kust sai raha ja varem pensile.

[UR]

1. Vene lahinguvõime
Siin kirjeldatud lugusid oli kindlasti 80 -datel palju. Aga seejuures peaks arvestama sellega et need mehed ja see sõjavägi sõdisid afgaanis, tsetseenis ja sõdib praegu. Nii et Darvinistlik evolutsioon on teinud osades väeosades oma töö. Fakt, et Tsetseeni I ja II sõjas oli vaja pihkva diviisi ja balti mere laevastiku merejalaväelasi, näitab seda, et ega need asjad pole palju lillelisemaks läinud. Miks küll just neid on vaja, kui ligi miljon meest on püssi all?
1.1 Tehnilised detailid
Paar päeva tagasi vaatasin ORT internatioanli pealt uudiseid, räägiti Moskva õhukaitsest. Nad väitsid, et hävitajatõrje on 300 km raadiusega ja raketitõrje (S300 ja S400) 40 kilomeetrise raadiusega. Ei hakka spekuleerima, kui mitme või kümnega peaks need numbrid korrutama. Pole see teema aga- Jutt ja Pilt läksid teineteisest väga lahku. Maskeerimisvärv oli - igal komponendil ise värv- auto nagu isemoodi, raketipinalid isemoodi ja tõstemehhanismid veel omamoodi. Jäi mulje nagu 18 aastasel ajateenijal oleks kästud värvi ja pintsliga asi"nevedimkaks muuta" ja värvid pidi ta kah ise hankima. Kusjuures küsimus - on need hüdrosilindrid mis raketid laskeasendisse ajavad? Kas nad kasutavad imeõlisid? Mis moodi nad - 25C need püsti saavad? Olen kogenud Suuri Probleeme Saksa Liebheri kraanade jms tõstukitega. Miinustemperatuurid ja tuulefaktor metalli pinnale ja asjad lihtsalt ei tööta enam alla -20C. Uusim Liebheri tornkraana, masina peal, aga saadeti Soomest Saksa lihtsalt tagasi. Sellele oli -15 liiga palju ja ta ei saanud ennast enam püsti.

2. Kes Euroopas suudab sõdida?
Palun endale mitte teha ettekujutusi et venelane ei suuda sõdida. Vastupidiselt roosamanna jutule et kõik on seal pees, on ta kaks korda sõdinud tsetseenis + muud kampaaniad. Kuni Afgaani sõjani, oli vene ainuke euroopa riik, mis oli jätkuvas, mastaapses sõjategevuses. Ok on need rahutagamise jms pisikesed tsirkused aga, kui kui GB, DK, FR või ükstaskõik kes Euroopas oleks kandnud poole nendest kaotusest, mida vene on kandnud tsetseenis, oleks seal kukkunud ministrid ja valitsused. Aga vene valitsus ikka pukkis. Ma ei väida et nad on seepärast kõige tugevamad - pigem tuimemad ja see ei ole meile üldse kasuks.
2.1 Lahingvõime tõstmine
Pange ennast olukorda, et oled pati ülem ja tead et sõtta minek tuleb 6 kuu pärast. Ma arvan et tehakse väga reaalne arvestus millised masinad korda teha ja milline väljaõpe meestele. Ja nahxxxxxx need toimkonnad ja majandustööd. Patikas ja KÜ tahavad elusalt tagasi tulla. Kõik väljaõpesse!
2.2. Senised saavutused
Soomlased kordavad nagu mantrat - 39 ja 44 saavutasid venelased strateegilise üllatuse. 39 vägede hulgaga, 44 vägede hulga ja kvaliteediga. Sommid rohkem ei taha
2.2.1. Sommide reageering;
Sommid teevad kiirreageerimise brigaade. Mitu tükki.

3. Eesti rahvuslik mure
Minu arust on meie tingimustes väga ohtlik uinutada end arvamusega et "Kõik on pees venes!" Isegi paar kolm tankipataljoni - olgu, mis logud nad on - Suur Mure. Mure, kui nad suudavad sõita Tallinnani ja tulistada 40 lasku kahurist. Paar kolm diviisi motojalaväge on samamoodi Suur Mure. 30 ründehävituslennukit ja 30 ründekopterit ja kasvõi ÜKS An taldrekuga katusel aga on Rahvuslik Õnnetus. Eriti juhul, kui meile vihmavarju teevad parasjagu rumeenlased mig21 2000- detel, isegi siis kui IMI tegi imesid. Ebaselges olukorras nad võivad mitte avada tuld. Näiteks siis millises ebaselges olukorras? Minu arust on täna ja praegu vene jaoks tasku- ja jõukohane räpase sõja stsenaarium, nimetaks seda siis:

4. Stsenaarium "Lõppmäng"
Osalejad:
Elukutselised "kõrilõikajad" 20 - 30 meest, 2 - 3 grupis (Alfa, Braavo vms).
Balti mere laevastik kasvõi 2 -3 laeva (veel ei upu)
3 (logisevat) tankipataljoni
3 (puudulikku) motolaskur brigaadi vms.
30 ründelennukit, (vanuses 20 aastat, raketid aastast 1985)
30 kopterit, (sama vanad)
1 IL 76 taldrekuga. (pensioniealine, aga radar töötab)

Sissejuhatus
Senini on lootus olnud sellel, et venelased ei suuda endale lubada avalikku sõjategevust eesti vastu ja mott. Aprill näitas, et kuigi päris sõda ei saa jah, siis räpane sõda on väga võimalik. (ja palju odavam) Ainult initsieeriv laeng peab olema nati võimsam, kui "Pronksmehe" puhul.

4.1 Räpase sõja alustuse stsenaariumi algus: Suur Pauk Eesti julgeoleku poliitika alustele:
Riigi ülevõtmise stsenaarium on samas räpase mängu puhul küüniliselt lihtne. Vene siseriikliku publiku jaoks piisab sõja õigustuseks, kui järgmise aasta aprilli -mais ilmub eesti miski bande, kes lambist, keset päist päeva laigulises KL tunnustega vormides tapavad 10 venekeelset kodanikku või siin elavat muulast miski kogunemise käigus, kus mälestatakse II MS ohvreid või osalenuid. Tulevahetuses hukkuks ka paar kohal olnud politseinikku, üritades inimesi kaitsta. Kahjuks on bandiidid paremini relvastatud ja oskavad kuidagi imehästi lasta. Kohe liiga hästi tavalise bandiidi jaoks.

Samal hetkel, kui hukkuvad need inimesed, on loodud eeldus, et eesti inimesed jaguneks kahte vastasleeri. On loodud eeldus suurteks siseriiklikeks jamadeks. Ja need jamad ei lähe artikkel 5 alla.

Ajalooline kõrvalepõige:
Räpane sõja alustamine ei ole midagi uut; hiljuti lasti Moskvas 300 inimest vastu taevast ja algas II Tsestseenia sõda, nii et kolises. Keegi ei köhinud .

4.2 Stsenaariumi arendus:
Veretöö tunnistajaks ja lindistajateks on amatöörkaamerad ja ka paar välismaist uudistekanalit. Venekeelsete hulgas on kohe neid, kes on psühholoogiliselt lükatud üle piiri, mis muudab muidu seaduskuuleka kodaniku märatsejaks. Arvatavasti marsiks kuskilt kohale ka eesti neonatsid kes karjuvad- "Me ju ütlesime me - me ju ütlesime - näete nüüd tapavad eesti riigis juba politseinike! Kus on kord ?!" Julgeolekupoliitilised jms spetsialistid kodu ja välismaal vaatavad suu ammuli telekat ja küsivad "Whatta fxxxxxig hell is giong on?"

1 tund hiljem on CNN, BBC ja ORT ekraanil uudis, mis seletab maailmale sündmusi järgnevalt: "Eestis on tundmatu neonatsionalistlik grupeering tulistanud meeleavaldusel osalenud venekeelseid kodanikke. Tulevahetuses hukkusid rahvast kaitsta püüdnud politseinikud, on raskelt vigastatuid. Kurjategijad lahkusid sündmuskohalt. Samaaegselt on tapetud mõõdukaid poliitikuid ja kõrgemaid riigiametnikke. Meie allikad jõustruktuurides teatavad, et juba aastaid on Kaitseliidu ridades kahtlustatud äärmusnatsionalistlike relvastatud gruppide olemasolu. Vabariigi valitsus on kogunenud hädaistungile. Opositsioonipartei ja venekeelse elanikonna esindajad nõuavad kohest valitsuse tagasiastumist, Kaisteliidu laialisaatmist ja erakorralisi valimisi. Venekeelse elanikonna ja opositsioonipartei esindajad on esitanud Vene saatkonnale Tallinnas erakorralise abipalve OSCE raames VENE rahuvalvevägede sissetoomiseks elanike kaitseks. Tallinnas, Tartus ja Kohtla Järvel on tõrkeid elektri varustuses ja sidekanalite töös."
Taustaks pildid veristest inimestest kohapealt ja röökivast rahvasummast Vene saatkonna ukse taga "Appi fashistid tapavad!"

Loogiline mõistus vene inimese peas lõpetab tegevuse. Otsitakse telliskivi ja minnakse linna peale fashiste otsima. Vägivald laieneb. Kurat teab kes sõdib politseiga, rahvas tambib omavahel. Totaalne pardakk.

4.3 Poliitilised reaktsioonid ja komplikatsioonid:
Vana euroopa ahmib õhku ja meenutab mis jama siin vähmusrahvustega küll oli? Mõni pobiseb - me ju ütlesime. Rahuvalvevägesid? Mmh, pole nagu võtta, äÄkki keegi teine aitab? Keegi ju pakkus, no mis sest et vene aga inimesi tapetakse ju ja pärast nad lähevad ju koju tagasi!

Parimal juhul: USA avaldab kaastunnet terrorirünnaku puhul. Usa reakstsioon on otsustav, kuid sellise pardaki tingimustes raskelt ennustatav. Usaka jaoks hakkab asi meenutama juba banaanivabariiki.. Ja lennukiemalaevad on hõivatud. Mariinid on hõivatud. Pole kedagi saata nagu kohe, reaalpoliitikas peaks siis reaktsioon olema mõõdukas..

Sommid ja rootslased lähevad kõrgendatud valmisolekusse. Nemad valmistuvad kaitsma igal juhul Oma riike. Otsitakse välja mobpi plaanid. Igal juhul, ajateenijate puhkused tühistatakse. Kiirreageerijad tassivad kaste ja laadivad Pasisse. Varsti nad sõidavad Oma piiri äärde ja hakkavad kaevama.

4.4 Stsenaarim areneb
12h algusest:
Paar logisevat pataljoni/puudulikku diviisi alustavad liikumist üle piiri suunaga Tallinna.

Selleks hetkeks on operatsioon "Lõppmäng" on täitnud oma eesmärgid:
1. Siseriiklik segadus ja lõhestatus eesti ühiskonnas
2. Nato artikkel 5 rakendumine on vähemalt pidurdunud
3. "Vihmavari" ei tööta ja Eesti peab ise hakkma saama bandiitide gruppidega ja vene vägedega.

24 -72 h stsenaariumi algusest:
Vene väed jõuavad Tallinna. Teepeal toimuvad kohaliku tähtsusega lahingud, mis ei suuda põhijõudusid peatada. Kaitseks ettevalmistusi tehtud ei ole. Suured relvalaod hävitatakse õhust. Vene ajatenijatele öeldakse lihtsalt: "V Tallinne nasih ubivajut"

5. Milliste geopoliitiliste eesmärkide nimel sellist jama korraldada ja mida siis tahetaks saavutada:
Pakuks et sama mis "Pronksmees" stsenaariumiga:
1. Panna pukki vene jaoks sobiva partei valitsus
2. Saavutada sellega et EU ja NATO liikmesriik on vene käpa all ja käsutäitja nendes organisatsioonides.
3. EU ja NATO nõrgendamine vastasseisu loogika põhises maailmas on vene jaoks võit, mis tugevdab tema positsioone euroopa ja maailmapoliitikas.

Vabandan seejuures, kas ma olen lolliks läinud, või on see tõesti NII lihtne? Milleks on toimunud aastate pikkune eesti kolliga kollitamine vene meedias? Kas on loodud ettekujutus pisikesest neonatslikust eesti riigist, venelasele mugav, tasku- ja jõukohane vastane? Aastate pikkuse töö "optsioonid" kasseeritakse sisse viimase 72h -ga.

6. Noh ja mis siis teha?
Vist ei aita muu, kui inimese moodi elamine koos teistest rahvustest inimestega, kes on siia loonud omale kodu ja kelledel on siin pere. Need kaks asja panevad täisjõus mehed tunnil "x" sõdima vabariigi eest ja mitte vastu. Pisikesele vabariigile on halval ajal vajalikud kõik, kes suudavad relva kanda. Arvan, et siin elavad muust rahvusest inimesed on juba ammu aru saanud, et see vabariik siin on nende inimliku elu eeldus. Aga alati leidub paarsada 17 aastast purjus nolki. Aga see on minu arvamus ja arvamusi võib ju olla palju.

Tasuks vist harjutada ennast ka mõttega, et me elame piiririigis ja ajal, kui maailmas toimuvad asjad mis on sidunud meie liitlaste ressursid mujal. See tähendab ka seda, et me peame teadma, mida teha kui oma aknast välja vaadates näed IL76 ja 100 paari langevarjuri saapaid sellest välja kargamas.

7. Kokkuvõte
Senikaua kuni on olemas vene imperialistlik tung ja mingisugunegi lahingvõime piiritagustes vägede, peame olema valmis väga sxxxxdeks üllatusteks.

[Fucs]

.

[traatjalg]

86-87 Kurgan Tjube ei saa küll öelda et lahinguvõime oleks olnud vilets pigem vastupidi.Kogu tehnika toimis varuosad tulid väga ruttu- kus kohast ???? ei tea.Õppusi oli palju ja häireid ka.Lasta saime piisavalt ikka vast tuhandetes (AKC74).Lahinguhäire puhul oli vahe ainult selles,et siis said padrunid neli eelnevalt laetud magasiini kui ei eksi ja raketi mootorid laeti peale (Zil 135) pidime mägede vahele mingisse punkti alati jõudma.Olen otsinud nüüd Google Earth-ist ei suuda seda kohta leida.Trenn oli ka kogu aeg tugev.