Alkohol / joovastavad ained sõjaväes

[tsikkelröövel]

Siseväed. 1984 - 86. Permi oblast. Riigiviina ei näinud kusagil. See-eest aeti range režiimi tsoonis suurepärast samakat. Kõik viimase poisikeseni teadsid, kust saab. Aga läbiotsimistel ei leitud kunagi midagi, aeg-ajalt linnukese kirjasaamiseks ehk praskat. Kõigil oli ju janu. Asi ise oli ca 70kraadine ja täiesti selge. Ja puhtust piisavalt: 3 ajateenijat keerasid kolmepeale 3 liitrit ilma sakusmendita nahavahele. Ja tulid veel omal käigul (4-veoga) pataljoni tagasi. Üks oksendas küll veel kom-bati kabinetis ülejärgmisel päeval prügikasti, aga muud ei midagi.
Toksilistest ainetest tarbis üks ukrainlane usinalt nii bensiini kui (ja eriti) nitrovärvi. Sai sellise kaifi, et kallas end lõpuks valge värviga üle. Odekolonn... jah. Mulle saadeti ka kodust. Panin selle seerude seifi (neljakesi kasutasime seda) ja läksin teenistusse. Tulin peale otboid, teised kolm: uu, idi sjuda, smotri chto my nashli. Ühesõnaga "leidsid" seifist minu odeka ja juba päkad silmas. Küll haises.
Muidu väga hullu joomat ei olnud. Nälg oli suurem probleem.
A meil oli seal üks joomise eest kärbitud sulgedega kapten. Muidu oli täitsamees, aga jõi kõike, mis põleb. A oli külmakindel jorss kah. Talvel -40 kraadi käes kandis tema kroomnahk-saapaid (teised panid viltides) ja sõrmkindaid. Ning sõitis selles varustuses ka mootorrattaga (Minsk oli, hea ratas järelikult).

[Roamless]

Kui juba Lennubaasist jutt käis, siis kirjutaks sellise teksti. Ühesõnaga Lennubaas on tuntud üteluse poolest - ainus kord, mis Lennubaasis on, on tolmukord.
Aga siis selline lugu. Nagu ikka tõi autojuht viina soovijatele, seda siis Ämari poest, kus oli vahest ka väike pinge sees, et mõnele võllile vahele ei lenda. Nii, toodi siis Ämarist viina vanematele ajateenijatele ja nendest välja kasvanud jaoülematele. Joodi siis alkoholi nagu ikka ning rivistusel olid juba lõhnad üleval ja meeste kära tavalisest suurem. Mingil hetkel otsustasid jaoülemad ja vanemad ajateenijad, kes enamuses olid pärit Lääne-Virumaal, et davai, kütame sinna mingile peole Virumaal. Selleks võeti siis ühe jaoülema punane BMW (Ämaris sai autoga teenistuses käia, parkisid lao juurde ära ja oligi korras), mis siis tuubiti vahvaid sõdureid täis, kuid siis tekkis probleem, kuidas väeosast välja saada.
Samal ajal oli LB korrapidajaks legendaarselt juhm varustuskapral. Kuna kaamera on pidevalt suunatud pääslale, siis ajateenijast korrapidaja ütles hetke, mil vana mujale vaatab ja värav tehti lahti. Nii toimitigi ja punane BMW sööstis pimedusse. Värava sulgemist märkas aga korrapidaja, kes siis küsis pääslast, et mehed, miks see värav parasjagu liigub. Seepeale vastati, et me lihtsalt proovisime, kas värav töötab. Vana rahuldus vastusega.
Samal ajal sõitis BMW 200 km/h tunnis Virumaa poole, kõik väga jokkis. Rahvas jõudiski ühele peole, kus joodi veel ja tehti ka muid asju, kuid siis kui hakati tagasi sõitma (180 km Tallinnast), jooksis BMW mootor kokku, kuna valu oli vägev olnud. Seepeale BMW omanik, kes tundis kohalikke olusid, hankis kiirelt mingi vana loomaveo bussi, mis haises rõvedalt. Selle bussiga litsuti siis tagasi väeosasse, et hommikuks oleks voodid ikka rahvast täis. Bussi territooriumile ei saanud ajada, seega jäi see värava taha ja mehed lipsasid kiirelt naridesse tuttu. Hommikut tervitas ainult vägev viinahais tubades.
Selline väike lugu Lennubaasist.

[kanavaras]

Joomine vene kroonus tahtis vägisi kontrolli alt väljuda.Teenisime teist aastat Halturini nim. linnas.Peale meie rohkem sõdureid polnud.Töötasime SMU alluvuses ,kus oli kuskil 40 tuuris laohoidja-naine .Täpselt enam ei mäleta kuidas,aga võitleja Holm rääkis muti pikali.Peale seda avanesid samaka kraanid.Linnas toimusid suvel 3 korda nädalas tantsulkad,no kuidas sa lähed sinna kainelt.Tuli siis vapral võitlejal kamraadid jälle välja aidata,sest teisi tädi voodi ei lasknud.Noormes oli päris tige meie peale,ikkagi 3 korda nädalas ja vanamutt.Meil elu nagu hernes kuni,võitleja jäi haigeks.Kaks nädalat pidime piskuga läbi ajama.Aasta oli siis 81.Sügiseks olid laost otsas nii tõrvapapp,oksool,värvid jne.ühesõnaga kõik mis pudelisse mahtus.Sügisel tulime tulema ja sellajal poldud mutti veel kinni pandud.NB.vapral võitlejal oli linnas ikka noor pruut ka,nimeks vist Tomka.Tädi nimi vist Pinja.

[OveT.]

Võru ja Tartu on eriti silma paistnud:)

[mongol]

Päevakäsu välja andnud polkovnikul on muidugi tore temaatiline nimi

[just plain mean]

Viina ja peeti toodi meil väeosas 70-date lõpus linnast poest, tavaliselt sekretšiku pitseeritud portfellis, mida tohtisid kontrollida üksnes väeosa ülem, staabiülem ja kaheksanda osakonna ülem (aga neil oli oma kabinetis palju tööd teha ning jefreitorist sekretšiku tegemised neid ei huvitanud). Puskarit toodi kodunt puhkuselt kaasa - paaril korral oli võimalus seda öistel sala-dineedel proovida koos peki, sibula ja musta leivaga. Kõige eksootilisem joovastusvahend oli santšastist sissevehitud bromidool (loodetavasti on nimi õigesti meeles). See oli haavatutele mõeldud rahusti-valuvaigisti, mida süstiti veeni. Üks staabiseeru (joonestaja), kes asja tundis, oskas süstida nagu parim arst. Tema seltsis proovisin ära - tekkis imelik rahulolutunne, segaseks ei ajanud. Seega võis keset tööpäeva staabis rahumeeli kaifuitada. Aga selle ühe korraga asi piirduski. Hiljem pole enam keemiliste mõnuainetega tegemist teinud, eelistan kääritatud-destilleeritud vedelikke

[polzunov]

Siseväed.Arhangelski oblast 85-87. Lähim viinapood 120 km ehk 5 tundi rongisõitu mööda kinnist raudteed.Gorbi kuiv seadus.Üks läbitulnud pakk Vana Tallinnaga ja vanemate külaskäik oli poeviinade osas köik.Stodnevkaks varastasin santshastist 20-l klaaspudeli.Pesime sealt Vishnevski salvi välja ,korjasime vaarikaid täis,suhkur ja pärm otsa ning igatahes-käima.Tänu sellele,et söja ajal olid soomlaste luure- ja diversioonigrupid sealkandis köva märulit teinud oli tsoonide iga nurga peal muldvarjendid.Seal ta valmis tiksuski. Muude ainete pruukimises olid seltsimehed lõunast ületamatud virtuoosid.Ega päris selge ei olnudki kas nad olid hullemad kaifi all vöi laksunäljas.Nende varustuskanalid igatahes töötasid.Mul oli juhus lahti muukida politruki sheif.Paberite asemel,mida lootsin sealt leida oli igat masti pulbrit.Küllap see oli tshurkade pakkidest vöetud kümnis,mille vana puhkusele minnes rahaks lootis teha. Muuseas,nagu Tsikkelröövel mainis,oli probleem pidev toidupuudus,aga mitte niivörd kaifi püüdmine.Huvitav ,kas see oli sisevägedes üldine jama?

[Närakas]

Siseväed 10.12.1985 - 28.05.1986 Leningraad ja sealt edasi kuni 30.10.1987.a. Tseljabinsk. Alkoholiga probleeme ei olnud, kui joodi siis joodi korrlike napsusid - see kehtis valgete inimeste kohta. Mustpersed tarbisid igasuguseid aineid ja torkisid veene (ca. 80% olid meil polgus mustad ja vahest 10% neist ei olnud lõplikult narkarid) Sai nähtud neid narkarite "kriise" ja seega kindlalt selge EI NARKOOTIKUMIDELE (v.a. harvad sigaretid kanepitoodangut)
Kui rongiga Piiterist Tseljabinskisse viidi, siis poisid keerasid tuubi hambapastat veega pudelisse. Mina loll tulin kupeesse tagasi ja vaatan, et oh õnne kust piima saite ja panin punnsuutäie -vastik raisk.
Söögiga Leningradis probleeme ei olnud. Tseljabenskis oli väike söögiprobleem. Lahendati see aga lihtsalt - lasti grazdanka kokad lahti ja peale seda oli väeosa söögiprobleem lahendatud ja linnas söögiprobleem tekitatud. Sellest tulenevalt jäi mulje, et kus grazdanka kokkasid ei ole seal ka probleeme söögiga ei ole.

[gvardimatros]

meil oli joomisega kehvasti, kuna korba ajas alkoholi vastast poliitikat. vanasõna ütleb targaste, et küll siga pori leiab, nii ka meil. brigaadi kõrval oli pilpaküla kus elasid prapporid koos ämmadega ja ilma. minul oli koos relvavennaga üüritud toakene kus sai siis hoitud riideid, hääd sööki ja kuhu ka daamed tallinnast külas käisid. see korteri peremees vana mitsu ajas samakat, kuid nii kaua kui mina téma üüriline olin, siis praska ajamisest asi kaugemale ei jõudnudki. kord oli isegi nii, et gvardimatross ei suutnud üle 3 meetrise aia ronida. kebisin siis kivi taha varju, sai emakeselt maalt paar tundi jõudu juurde kogutud ja lendasin nagu vana volga hirv üle aia

kunagi hiljem pajatan loo sünnipäeva joomistest, kui huvi on

[AddressUnknown]

Põhiline ikka pakivariant- postipoiss võttis paki alt lahti, pudeli välja ja andis siis staabi lattu kontrollimiseks.Eks läks käiku ka kõige lihtsam variant- kubriku mehed korjasid nädala suhkru kokku, postiljon tõi pärmi, siis paari päeva must leib, kõik pange kokku ja pööningule käima. Ca 6-7 päeva ja kolmas kruusitäis oli juba liiast. Veel sai arbuusid puruks pekstud, tünni, pärm järgi ja müdisema ja läks käima. Siis läks elu ilusaks kui tuli üks kutt kelle ema Liviko tehnoloog, sai kodust juhtnööre ja katlamajas hakkas samakaajamine pihta.

[Mathias Lutz]

Mäletan,et vennad tegid PVA liimist mingit jooki.Liim plastikkotti ja siis seda kotti loksutama.Ja ennäe imet,nagu vanasti võitegu.Liim hakkas mingit pallikest moodustama ja sellest eraldus mingi hall vedelik(piirituse lahus ilmselt).See siis lõpuks nahavahele keeratigi.Keegi otsi ei andnud,kuid mingi jook see vist ikka ei olnud küll.
Mingi tinutusvedelikuga oli sama lugu.Nii,et kuhu on piiritust lisatud,siis on võimalik see sealt ka kätte saada.

[AddressUnknown]

ühte varianti olen veel näinud- võeti raudvoodi raam, õue külma kätte ja siis valati vinklisse odekolonn jms. Piki raudvinklit voolates mingi osa külmus raua külge, see mis lõppu jõudis joodi ära. Ise igaks juhuks ei proovinud. Veel sai näha, kuidas hambapastat paar tuubi vette pigistati, siis vahtu löödi ja ära joodi-öööööööök kui jube pilt

[donnervetter]

Raha oli, linnnaluba oli (iga päev), alkohol ei olnud mingi probleem , müüsime ka ise.

[gvardimatros]

mõned tshurkad panid end narkist üle, hakkasid märatsema. juhul kui omad neid ära ei peitnud siis tuli neil tunda kristlaste õiglast rusikat