Sõjalise tunnis keskoolis ja muu kino

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Sõjalise tunnis keskoolis ja muu kino

Postitus Postitas kalleb »

no keskoolis olid omal ajal sõjalise tullid ja seal tehti igasugu kino

enamus kontrolltöid seisnes raamatute üksühele mahakirjutamises

ja kui ei osanud tahvli ees vastasta

siis ütles majorist sõjalise õpetaja

--VJEGA HALVASTI,JAAB NELI---

lasti ka automaati rappida ja gaasimaski proovida aja peale

asi lõppes mingi mega laagriga kuskil sõjalennuväljal kus pidime 2 päeva passima,mingid puuautomaadid kaasas
Viimati muutis kalleb, 23 Aug, 2007 23:59, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Luuraja
Liige
Postitusi: 350
Liitunud: 15 Apr, 2005 11:12
Asukoht: Paide
Kontakt:

Postitus Postitas Luuraja »

Keskkooliaja sõjalise õpetusest on meelde jäänud õpetaja - suur, lai ja pilusilmne marilane (või oli mordvalane?) Batõr Adõlov. Auastmelt major. Hästi muhe ja heasüdamlik inimene. Koomiline ka, ammendamatu imiteerimisallikas :)
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

jah meil oli ka Batõr

:D

alles ükspäev nägin teda linnavahel -on teine vanaks jäänud muidu ikka sama nagu vanasti paarikümne aasta eest
Kasutaja avatar
Heiks
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 23 Dets, 2003 20:47
Asukoht: Reval
Kontakt:

Postitus Postitas Heiks »

Meil oli sõjalise õpetajaks major Puksand, ilmselt "välis"-eestlane :-). Inimesena polnud ta paha mees, aga õpetaja autoriteet oli olematu.
Tema tunnis tehti igasugu kino. Vahel puhuti ta Belomorid tubakast tühjaks, kord pandi püssirohtu lauasahtlis põlema, padruneid näpati lasketiirust jne Ta pidi peaaegu rabanduse saama kui "straaju želaaju..." asemel "salam aleikum" karjusime.
Kord tulid me kooli suured ülemused ja major pidi nende ees näidis-rivitunni teha. Küll ta oli mures me pärast, jalg sõna otseses mõttes tudises all. Kiskus pakkide kaupa belomori, nii et näost roheline. Aga seekord käitusime hästi, komisjon jäi rahule ja vana säras nagu päike pärast.
37 kk sõber rääkis jälle kuidas neil õhupüssist lastes ei tahtnud keegi märklauda lasta, vaid sihtis "vana" pintsaku pihta, mis toolileenil oli poole laskeraja peal. Kui siis vana võttis pärast pintsaku, rabises sealt peoga kuule välja. Siis oli tal hea võimalus seletada "rikošetist".
:-)
Kasutaja avatar
gnadenlose
Liige
Postitusi: 2160
Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
Kontakt:

Postitus Postitas gnadenlose »

Kuna mina käisin keskkoolis juba värskes Vabariigis, siis sõjalise õpetusega puutusin kokku üsna vähe. Ei käinud me isegi õhuluuast pauku tegemas! Mingi arvutisimulaatoriga "tulistasime" küll (asi töötas nii, et peos oli ikka õigele tukile sarnanev vigur; suure ruumi tagaseinas oli vist arvutiekraanil märklaud, kuhu sihtides ilmus punane täpp) :lol: Paar korda vist tutvustati meile teiste Euroopa riikide militaarstruktuure ja EKV auastmeid, mõned korrad tõmbasime lõiga ja maadlesime. Kogu nali lõppes sellega, et järgmiseks tunniks kästi puust AK täägid endile valmistada, pidavat valjuks võitluskunstiks minema :lol: Meiepoolse leiguse tõttu jäeti see tsirkus edaspidi tunniplaanist välja. Ahjaa- ainet õpetas endine tubli nõukogude luureohvitser.
Гив Ми Мани
stilett
Liige
Postitusi: 1510
Liitunud: 02 Veebr, 2006 11:39
Asukoht: Läänemaa
Kontakt:

....

Postitus Postitas stilett »

Haapsalu I Keskkool. 70-te lõpp. Õpetaja lipnik (hilisem leitnant) Vilta. Polnud viga. Oli päris asjalik ja midagi jäi külge ka. Õpetaja samuti tore ja rahulik eesti mees. Pole midagi kritiseerida.
Martti
Liige
Postitusi: 311
Liitunud: 21 Nov, 2004 21:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Martti »

Tallinna Ehituskoolis e. "Kellus" on ka kolmandal kursusesl sõjalise tund, ühel tunnil lasime õhupüssist klassi seinal olevat kasti, millel oli kinnitatud märklaud. Kasti sees oli kivivill, mis haavlid enne seina kinni püüdis. Väga eredaid mälestusi sellest tunnist ei ole. Asukoha määrmist sai teha ja üldisemat infot sõjaväe kohta.
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Kasutaja avatar
Sollmann
Liige
Postitusi: 1378
Liitunud: 31 Jaan, 2005 19:45
Asukoht: Planeet Maa
Kontakt:

Postitus Postitas Sollmann »

80-ndate esimene pool.
Rakvere 3. Keskkool.
Õpetaja - major Gontšarov.
Samuti muhe ja lahke inimene.
Samuti koomiline ning nii nagu major Adõlovgi ammendamatu imiteerimisallikas.
Õpilaste suureks õnneks üsna kergesti manipuleeritav. :roll:
Alatasa, kui mingi kontrolltöö pidi just-just algama, käisid plikad mulle, kui klassi parimale vene keele oskajale peale, et ma mingi kavala küs-e leiutaksin ning selle õpetajale serveeriksin, et too siis tunnikontrolli ära unustaks.
'Tov. major, raskazhite pzhlsta pro Grenadu, ne stoit li nam bojatsja 3. mirovoi voinõ?' - ja sm major jutustab pikalt ja laialt kuidas asjalood Grenadal parajasti on ning et partei ja valitsus teevad kõik et koledat sõda ära hoida.
Samal ajal teevad klassis kõik juba koduseid töid, märkamatult möödub aeg ja sm majorile ootamatult heliseb järsku vahetunnikell ning kontrolltöö jääbki tegemata.
Ja nii tunnist tundi, üha uuesti ja uuesti ning rusikareeglina ka õnnestunult. :roll:

Megalaager kooli lõpus, puuautomaatide ja -granaatidega, gaasimaskide jmt-ga, oli aga selline koomuskikoht, kus nalja sai mitme aasta peale ette :P
TÕDEONAJATÜTAR
Sporrenberg
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
Kontakt:

Postitus Postitas Sporrenberg »

Tallinna 44. Keskkool. Sõjalise õpetaja Stanislav Novosjolov. Vist oli "Kapitan tretjego ranga"...ega-tahes paar akadeemiat lõpetanud mees, teenistuskoht kunagi sellesama n. vene allveelaeva peal mis esimesena tiiru veeall maakerale peale tegi...Stassikust võiks palju kirjutada...
Aga üks on kindel, kui meie abiturientide keskel tehti küsitlus kes oli teie meelest parim õpetaja, oli arvamus üks - Stassik...
Tõeliselt tore, südamlik ja muhe mees. Mäletan kuidas ta noomis meid nurga taga kui meil õppeedukusega veidi muresid oli: "Poisid, miks te vene keelt ei õpi....vaenlase keelt tuleb osata!" ja pilgutas silma...
See mees andis meile aimu milline on lihtne vene inimene, lihtne vene hing...
Aastaid hiljemgi käisime Stassikul külas...külaskäigud kujunesid alati tõsisteks konjakijoomisteks...teist marki vana ei tunnistanud...
Aga miks ta koolis õpetas rind ordeneid täis...ei tea, sosistati et meelsuse pärast...Vististi küll.
Mäletan kuidas ta mokaotsast poetas, et NL ei peaks eriti Lähis-Idas esinema....et kui sõjaks läheb võime Iisraeli käest tappa saada... :D
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Postitus Postitas vanahalb »

Ma olen püüdnud perekonnanimede mainimist vältida - las siis olla. Keskkooli sõjalise õpetaja kohta halba sõna öelda pole. Kodumaa kaitsmisel oli ta minuteada kaptenipaguniteni jõudnud, koolis oli peale sõjalise kõva käpp füüsikas, keemias, vene keeles, astronoomias ja see polnud veel kõik. Asendustunde võis anda pea igas aines, ainult algklassidest hoidis ennast eemale.

Sõjalise tundi võeti üsna tõsiselt, see algas rivistusega koridoris, raporteeriti puudujatest ja õpetajale raporteerija andis lõpuks käskluse "Vabalt". Vanas heas vene keeles ikka ja et minul sellele asjale kõrva ei olnud, edastasin õpetaja käskluse "Volna" esimesel korral "Smolna". See kutsus esile pika manitsuse kus märgiti ära Smolnõid, Leninit, Petrogradi revolutsioonilisi madruseid ja kahtluseuss tõstis pead, et kas ma mitte püha ürituse üle ei irvita?

Õpetaja üle irvitada suurt ei saanudki, pidi vaatama, et ennast kotti ei aetaks. Näitlejaandi ja viitsimist vanal ikka oli. Sõjalise tundides olid õppeotstarbelised eksponaadid au sees. Ükskord oli teemaks tankitõrjemiin ja selleks puhuks oli elusuuruses peategelane klassi ette tiritud. Õpetaja seletas nagu ikka vene keeles. Kui sai järjekordselt ilmselgeks, et mitte keegi aru ei saa, tehti väike emakeelne kokkuvõte ja vastavalt õppeplaanile läks vene tekstiga edasi. Siis vaatas kella ja ütles, et oh sa raisk, ma pidin korraks õppealajuhataja juures käima. Hea et meelde tuli. Ja pühkis klassist minema. Esialgu oli klassis kära, aga see sumbus järk-järgult, sest ilmselgelt oli kuulda, et klassi ette, õpetajalauale, jäänud miin tiksub.
Klassist välja joosta oleks piinlik olnud. Keegi polnud õieti aru ka saanud, mis selle miini kohta räägiti ja kas ta peabki tiksuma. Päris kindlasti tiksusid igasugused pommid ja miinid, mis Nõukogude kinematograafide poolt filmilindile olid võetud ja mis mõni hetk enne plahvatust vaprate partisanide poolt kahjutuks tehti.

Seekord oli demineerija rollis sõjalise õpetaja kes mõne minuti pärast tagasi tuli ja küsis, et noh, lõi põhja alt ära või? Ei see miin tiksuma ei pea ja õppemiin ei plahvata isegi tanki all. Et ma tegin füüsikaklassi metronoomist väikese tillika.

Teine kord jutustas ründemürkidest, ampullid näidistega olid ka käepärast. Võttis mingi ipriidi või sariini ja ja jutustas nii värvikalt, et endalgi tõusid kuklakarvad turri. Ainult üks tilk seda õhukese klaasi taga olevat vedelikku ja terves rajoonis ei liiguta ennast enam isegi mitte prussakad. Aga prussakad elavad teatavasti tuumaplahvatuse üle, seda on Semipalatinskis (Nõukogude tuumapolügoon) juba uuritud. Vehkis ampulliga ja sattus nii hoogu, et pillas selle sõrmede vahelt ja püüdis viimasel hetkel mingi akrobaatilise liigutusega kuskilt põlvede kõrguselt kinni. Siis küsis valgeks tõmbunud nägusid vaadates laia irvega, et kas te arvasite, et siin tõesti mürk on??? Sobivat värvi kahjutu vedelik on, sest võib-olla pillabki mõni nisanäpp selle klassi ees maha. Sellest ei kuuleks hiljem mujalt kui ainult Ameerika Häälest, sest ajaleheruumi ei raiskaks kodumaal teie peale keegi.

Mõne asjaga läks küll piiride kompamiseks ja tribunal oleks kohe-kohe laua taga istet võtnud. Koolil oli lasketiir väiksekaliibriliste püssidega, siis olid veel õppeautomaadid ja muu kraam mida seifis hoiti ja mida kõrge komisjon käis kontrollimas.
Sellest rääkis ükskord õpetaja ise, aga teda teades võis täiesti tõsilugu olla. Seifis hoiti koos relvadega keemilist lõksu. See oli umbes samasugune asi nagu tänapäeval kaupluses kallimatel ülikondadel turvaelemendiks on. Aga sel ajal olid need üsna tavapärased asjad inkassaatorikottides, seifides ja muudes sellistes kohtades. Kui jublakas lahti teha, viskas see korraliku lahmaka punast värvi välja mida ühegi üldtuntud ainega maha pesta ei saanud. Kohalik piirkonnavolinik tegi lihtsad järeldused. Eile rööviti postkontorit, Voltsil on käed ja nägu punased nagu seatapjal - järelikult tahaks ta sel teemal millestki rääkida.

Meie õpetaja oli lõksule andnud sellise välimuse, mida asjassepühendatud isikud ei teadnud või ei osanud oodata - suitsupakiks maskeerinud. Komisjon, koosseisus a'la alampolkovnik ja major tuulas puudusi otsides mööda ruume ringi. Kõrgem ohvitser kui haritum proovis dokumentide ja zurnaalidega vahele võtta, teine vend pühendus materjaalosale. Major otsinguid kroonis peagi edu. Suitsupakk relvaseifis! Päris ülbeks läinud! Võib-olla hakkavad varsti siin veel hapukurke ja õllepudeleid hoidma.

Major oli suitsupaki lahti teinud ja tuliuus mundrikuub tuli pärast seda minema visata. Nägu ja käed said korda. Ei tea, kas värv kulus ajapikku ise maha või oli kompetentsetel organitel vastav keemia, mida allkirja vastu välja anti.
Kuigi major vandus hirmsat kättemaksu, leidis teine ohvitser, et lõks on oma eesmärgi suurepäraselt täitnud ning ühe lolli kinni püüdnud. Muidu ta ei olekski lõks ja õpetaja initsiatiiv peab saama ära märgitud. Auastmelt vanema ohvitseri sõna jäi peale - muud variandid polekski Nõukogude Liidus võimalikud olnud.

Sõjalise algõpetuse teema lõppes viimasel kevadel kolmepäevaste praktiliste harjutustega. Hakatuseks sonkisime kooli ümbruses maad. Sõjalise õpetaja arvates oleks võinud kooliaias kaevata, aga seal oli juba midagi maha istutatud ja tööõpetuse õpetajad seisid vikatite ja hangudega vastas. Läksime siis metsa ja kaevasime sinna täisprofiilis kaeviku. Mu pinginaabri arvates Jürkale (sõjalise õpetaja) haua. See kommentaar kuuldi ära ja premeeriti paari ringi metsajooksuga.

Teisel päeval tulid mingist sõjaväeosast prappor ja seersant kes väga umbkeelsed olid. Üks enamvähem õnnestunud harjutus oli orienteerumine. Praportshik pani paika umbes sellise marsruudi - asimuut 270, kolmsada sammu, 190, kakssada sammu jne. Hiljem selgus, et see oli tal üsna mugavalt tehtud - oleks pidanud minema mööda teed, metsasihti, kõrgepingeliini trassi algpunkti tagasi. Sel rühmal kus mina olin, läks vist juba esimene kurss valesti ja sammulugemine sassi ja üritus lõppes soises võsas ragistamisega kust seersant meid lootusetu näoga välja käsutas.
Muud ettevõtmised tahtsid vägisi keelebarjääri taha kinni jääda.

Kolmandal päeval käidi Kloogal automaadist laskmas. Kui nüüd õieti mäletan, oli 9 padrunit, mis kolmelasuliste valangutega märklaudadesse tuli põrutada. Märklaudadeks olid siluetid , mis pihtasaamisel maha kukkusid. Mul oli hädasti head hinnet vaja, et tunnistuse keskmist üles ajada, aga lahingurelv oli esimest korda pihus.
Mõistusega ei usu, aga vististi on seal üleval keegi kes neid asju juhendab ja suunab. Viskasin ennast joone taha pikali ja vaatasin, mis teha annab. Märklaud kerkis üles ja enne kui ma veel sihtidagi jõudsin kukkus alla tagasi.
Hoidsin püssitoru selles suunas ja nii kui siluett kerkis põletasin sinna valangu. Ja niimoodi veel kaks korda. Viimase valanguga kündsin lausa nina eest maad, aga kuju kukkus sellegipoolest.

Pärast minu laskmist oli pikem vahe, midagi nokitseti selle kaadervärgi kallal. Padrunid olid muidugi loetud ja mingit korduslaskmist teha ei saanud. Sõjalise õpetaja hindas sooritust "väga hea, ääremärkusega kahtlane". Aga sellest juba piisas.
polzunov
Liige
Postitusi: 89
Liitunud: 11 Juul, 2009 15:09
Kontakt:

Postitus Postitas polzunov »

Meil oli koolis oma lasketiir.Seal sai nii öhupüssist kui Toz-ist omajägu kärtsutatud.Kui söjalise öpetaja märklehti vahetama läks,kostis tavaliselt kommentaar,et nüüd algab laskeharjutus-jooksev Sullu.Eks vana kuulis selle ära,aga erilist järsku reaktsiooni tavaliselt ei järgnenud.
Ühes tunnis jähi terve klassi tabamistäpsus kesiseks ja Sullu hurjutas meid tükk aega-tema ei saanud aru,kuidas tulevaste kommunismiehitajate südametunnistus nii kehvalt kapitaliste tabada lubab.Üks klassivend arvas siis,et kui märklaua asemel möni riigijuhi pilt oleks,no küll ta tabaks.Sullu kohkus otse keeletuks ja vajus näost nii ära,et isegi irvitavate keskkoolipoiste kamp sai aru,et nüüd läks asi veidi üle piiri.Püüdsime veel asja parandada,et möeldud sai Reagani pilti,aga kus sa enam.Info liikus mööda vääramatuid kanaleid ja teravkeelest klassivend sai kohvetada nii koolidirektori kui ka "pruuni maja" kövade meeste kabinettides.
Vandersell
Liige
Postitusi: 74
Liitunud: 08 Veebr, 2010 0:11
Asukoht: Internetis.
Kontakt:

Postitus Postitas Vandersell »

Lõpetasin 1976. aastal kellukooli, õppeasutuse, mida nimetatakse praegu Tallinna Ehituskooliks. Meie peamiseks sõjalise õpetajaks oli Kristovald. Vist Voldemar. Ta oli leedu rahvusest. Kui keegi teab tema isiku või nime kohta midagi, siis oleksin info eest tänulik. Internetist pole leidnud. Ta oli pikka kasvu, turske ja omamoodi kooli hirm. Tal olid ka muidugi omad lemmikud; eriti need, kes tema ainet tõsiselt võtsid. Tema jutu järgi oli sõjaline algõpetus kooli kõige tähtsam aine. Kui keegi ei tulnud kooli sõjaväeaagrisse, oli see eriti suur patt. Tal oli juuste mahalõikaja kuulsus. Kui hommikul toimus kooli hommikune ülevaatus, hüüdis ta peale koosolekut kõva häälega näiteks: "Grupp nr. 14!". See tähendas, et nimetatud grupp pidi marssima sõjanduse kabinetti. Ja siis võttis kapten Kristovald käärid ja vaatas iga poisi üle.
Kui kellelgil olid juuksed üle krae või kõrva, lõikas ta üleulatuvad juuksekarvad kähku ära.
Kord ütles ta , et kui keegi ütleb talle näiteks:"Mine metsa!" on tal õigus teda kiilakaks lõigata. Üteldi hullematki, aga sellest ehk järgmisiel korral, kui huvi on.

Andres
Andres
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Heiks kirjutas:Meil oli sõjalise õpetajaks major Puksand, ilmselt "välis"-eestlane :-). Inimesena polnud ta paha mees, aga õpetaja autoriteet oli olematu.
Tema tunnis tehti igasugu kino. Vahel puhuti ta Belomorid tubakast tühjaks, kord pandi püssirohtu lauasahtlis põlema, padruneid näpati lasketiirust jne Ta pidi peaaegu rabanduse saama kui "straaju želaaju..." asemel "salam aleikum" karjusime.
Kord tulid me kooli suured ülemused ja major pidi nende ees näidis-rivitunni teha. Küll ta oli mures me pärast, jalg sõna otseses mõttes tudises all. Kiskus pakkide kaupa belomori, nii et näost roheline. Aga seekord käitusime hästi, komisjon jäi rahule ja vana säras nagu päike pärast.
37 kk sõber rääkis jälle kuidas neil õhupüssist lastes ei tahtnud keegi märklauda lasta, vaid sihtis "vana" pintsaku pihta, mis toolileenil oli poole laskeraja peal. Kui siis vana võttis pärast pintsaku, rabises sealt peoga kuule välja. Siis oli tal hea võimalus seletada "rikošetist".
:-)
Et siis praegune Kristiine gümna/ 4. keskkool? Mis aastatel?

Ise Leonhard Puksandi all olnud 1981-1984. Hiljem nägin teist Eesti Raadio valvelauas, töötas seal praeguses mõistes turvana. Kuna Vene pensionist ei tahtnud ilma jääda, siis EW väega ei liitunud. Aga olla vist pakutud.

Pärit oli ta muide Vastseliinast. Seega meile, põhja-eestlastele, pakkus palju lõbu, kui Puksand mingi võru- vms keelendiga silma paistis - a la "ropsige nüüd kõik oma ülikonnad puhtaks". Võrukate ees muidugi suured vabandused...

Aga autoriteedi- ja inimesejutu kohta olen praegu 100% nõus...
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Oot-oot, pidage nüüd hoogu, veel 79. aastal oli 4.Keskkoolis sõjalise õpetajaks kolmanda järgu kapten Zlatopolski, Rem Markovitš.Ja kuuldavasti oli ka hiljem seal olnud? Millal see Puksand sinna tekkis?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Vabandust, enda puhul aastad 1982-84. Aga siin paistab justkui vanemat lendu olevat?

Reomar "Roimar" Zlatopolski oli vist kuni 1980, sest 1980-81 oli mäletamist mööda Harri Reial. Noh, võrreldes Zlatopolski diktatuuriga laskus ikka täielik revolutsiooniline anarhia kooli peale...Siis olin ise aastakese "neljandast" ära, ja uuesti 1982. aasta sügisest oligi vist Leonhard Puksand? Noh, üha süvenev Alzheimeri tõbi teeb oma töö, seega palun mind lahkesti parandada...

Zlatopolski oli vähemalt 1982. aastast alates ERKI-s ametis - mis üksuses, ei tea, sest sõjalist kateedrit seal ju polnud...

Takkajärgi, et eks venestunud poolaka kibe ja kodumaatu saatus ehk sundiski kuri olema...Või kui nüüd just nägu mõtteis vaadata, siis samas midagi poolapärast küll ei meenu...ehk on kellelgi mingit teavet jagada, milline tolle kummalise tegelase taust võis olla?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist