Läti ja Leedu kaitsejõud

[LupusII]

Ja meile muidugi mitte midagi ...rsk

[tommy]

Leedulased on tasemel kõlavate avalduste tegemises.
(Nende planeerijad kardan, hoiavad aga peast kinni.)
Küll ostavad uusi moodsaid soomukeid, liikurkahureid jms. ...küll taastavad Näljamängude stiilis ajateenistust.
Mitte et ideed iseenesest halvad oleks.
Kuidas aga saab olema nende elluviimisega.
Kõigeks selleks heaks vahendite leidmisega.
Siin tuleb jällegi pöörduda(kuhu siis mujale ) rahakoti poole.
Paraku pole siin neil siiani nii hästi läinud.
Meist 3 korda suurem riik, aga pappi panid siiani tunduvalt vähem. Lõpuks on leedukad jalad istumise alt siiski välja tõmmanud ja 2015 aastal on Leedu ja Eesti kaitseeelarved enam vähem võrreldavad.
Arengu mõttes aga tuleb muidugi võrrelda ka eelarve jaotust. Kui palju suudetakse sellest üldsummast pigistada hangetele/investeeringutele ja kui palju söövad ära palgad/pensionid ja ülalpidamiskulud.

2014 aastal suutis Eesti riik 384 mln. EUR-ise eelarve juures hankida 111 mln. ja investeerida 43 mln. eest.
Leedulaste panus oli ca. 321 mln. EUR-ise eelarve juures hangetele ca. 23 mln. ja investeeringutele ca. 35 mln.
Vahe on, nagu näha, tuntav.
Kõlavate avalduste tegemist see aga muidugi ei takista.
Igal juhul, edu leedukatele.

[LupusII]

Leedukad teevad oma hanked ära nn" eelarveväliste vahenditega" ehk laenurahadega . Tundub mõistlik.

[ruger]

Leedu president ütleb, et oma riigkaitsesse tuleb panustada ka ilma NATO-t appi ootamata

Lithuania and the Baltic countries should be prepared for defense, and not expect that NATO or other countries come to protect them.

This was said Lithuanian President Dalia Grybauskaite in Kaunas at the ceremony of taking the oath of cadets, said Delfi.

"Today the issue of preserving freedom again becomes a real problem, and only strengthens our sense of unity and desire to serve Lithuania", - she said.

According to her, the Baltic States should be prepared to defend themselves without waiting for help NATO partners.

"Given the geopolitical situation and the situation on our borders, the Baltic States should be prepared to defend yourself, and then ask for help and wait for the arrival of other NATO partners," - said the president of Lithuania.

"If we, the Baltic States, will not be ready to defend yourself, no one will come, because we can not ask the Germans to come defend Lithuania or Latvia if our people are not prepared and do not go to defend their country. So, first of all we need perform "homework" that we ourselves were ready and only wait partners "- said Dalia Grybauskaite.

Recall that in Lithuania this year increased by one third defense budget. In addition, the Lithuanian Seimas voted for the return of conscription. Earlier Dalia Grybauskaite said that the threat to the Baltic States from Russia and real information war is already underway.

Originaalartikkel ukraina keeles-tõlgitud inglise keelde.
http://www.theinsider.ua/politics/55154d0c27d5e/

[kaugeltuuriv]

Sattusin netis lugema ülevaadet Kaliningradis viimasel ajal toimunud sõjalise võimekuse tõstmisest.Vabandan,et ei ole seda linki käepärast aga meelde jäid kom põhilist teesi.
Venemaa on toonud Kaliningradi Iskanderid,tegevusulatusega 400km.,mis paberil peaks olema ilusasti selles kesktegevuskauguse lepingu raames aga mingite Soome spetside hinnangul venelased bluffivad ja tegevusulatus on üle 500km.,mis rikub lepinguid.Hetkel suudaks Venemaa efektiivselt,kui ta kasutaks taktikalisi lõhkepäid, ellimineerida nii Poola,kui ka osa Saksamaast.Jutt oli siis spekulatsioonist,kui näiteks Venemaa võttes ettekäändeks Leedu poolt kehtestatud blokaadi transiidile,mis hoiab eluliini Venemaa ja Kaliningradi vahel,tungib Leetu ning otsustab ellimineerida nn.Kirdekorpuse võimekuse,mis oleks tulemas Baltikumile appi.
Venemaa on toonud Kaliningradi moderniseeritud S-400 õhutõrjekompleksid,mis oluliselt esimesel,kõige kriitilisemal etapil piirab nii Poolas,kui Baltikumis asuvate Nato lennukite tegevust.See omaks väiksemat ohtu,kui USA-l oleks läheduses ja alalises valmisolekus lennukikandjate grupid,mis hetkel nii ei ole.
Venemaa on toonud ja suurendab oluliselt soomustehnika kogust Kaliningradis.
Silma jäi number 2300 ühikut,mis peaks olema Kaliningradis aastaks 2018.
Kogus sisaldab nii tanke,jalaväe lahingumasinaid,kui ka soomukeid.
Number tundub mulle meeletult suurena,sellist kogust vist Kaliningrad puht füüsiliselt välja ei kannata.Küll aga olen nõus väitega,et tuuakse Kaliningradi kõige uuemat tehnikat,otse riigihankest.See meenutab olukorda kunagise Ida-Saksaga,kus samuti oli kõige uuem tehnika väeosades.
Märkimatta ei jäänud ka fakt,et Venemaa proovib parandada lennuväe suurust ja helikopterite parki seal.
Tundub mulle,et Venemaa moodustab lõõgirusikat,eelkõige Leedu ja Poola vahelise kiilu jaoks.
Selle tõttu tahaks rohkem sõjandusspetside arvamust,millised on Leedu minimaalsed võimekused näiteks esimeste päevade jooksul,koos Poolaga(üksinda nad jäävad kindlasti suurde hätta).
Tsenaarium oleks,et Venemaa ajab selle transiidiasja kuumaks,kui Leedu avastab näiteks,et nn.transiitreise kasutatakse vaenuliku elemendi filtreerimiseks Leetu ning Leedu peatab varustusrongid Kaliningradi.
Kas nn.Kirdekorpuse jõud suudavad väljuda baasidest enne,kui Venemaa kasutab Iskandereid ning kas USA luureandmetele tuginedes eelnevalt toob lennukikandjate gruppe lähemale ,et kompeseerida ja kasutada neid nn.S-400 vastu loodud tapjarakette(vabandan aga ei ole seda nimetust meeles,küll aga on hakanud youtubis liikuma infot vasturakettide kohta,mis on saabunud USA mereväe käsutusse,selle Venemaa õhutõrjesüsteemi likvideerimiseks).
Vaadates sõjategevust Ukrainas,siis venelased on meeletult kaotanud mehi just suurtükitulele,mida ukrainlastel jagub.Pole kuulnud midagi leedukate suurtükiväe kohta,lätlastel vist ainult need eestlaste kingitud torud.Ei te kas ka leedukatel on minimaalne õhutõrjevõimekus,mis meil nende Mistralitega peaks katma natukenegi brigaadide õhuruumi?

[LupusII]

Poolal on Augustovis ehk siis suht piiri lähedal päris suur sõjaväeosa . Loodame ,et nad on kiired.

[Lemet]

See meenutab olukorda kunagise Ida-Saksaga,kus samuti oli kõige uuem tehnika väeosades.

Julge küll pead panti panna, aga mälu järgi on näiteks Viktor Suvorov kinnitanud, et uusim tehnika jõudis piiri taha märkimisväärse hilinemisega, intervalliga ligi kümme aastat.

Mis aga Poolasse puutub, siis on selle aasta algusest olnud mitmel korral juhust öistel Poola teedel liikuda ja pole vist korda olnud, mil sõjaväekolonni poleks kohanud. Miks ja milleks, ,aga mingit majandust panid seal igal juhul harrastavad. Ja veel üks asi, mis piiriäärsetes asulates mõjusa mulje jättis-siltidega maasturid, vormis mehed, relvastatud(paraku ei jäänud äriühingu täpne nimetus meelde, aga mingi "straza" ta oli)peavad su kinni, paluvad dokumente, veenduvad, kas ja mida autos on, vabandavad viisakalt ja soovivad head teed. Ja tegu pole ühekordse õppusega, masinad on pidevalt väljas, öösel ja päeval, kontrollitakse enamasti piiri poolt tulevaid sõidukeid ja kaubikuid, kohad kontrolliks on valitud oskuslikult(näiteks koge peale järsku ja pimedat teekäänakut vms, ühesõnaga kohtades, kus nende vältimine on välistatud) liiklusreeglid ja nende täitmine (kiirus etc) neid väga ei huvita, pigem päritolu, sõitjad ja auto sisu.

[Kapten Trumm]

2014 aastal suutis Eesti riik 384 mln. EUR-ise eelarve juures hankida 111 mln. ja investeerida 43 mln. eest.
Leedulaste panus oli ca. 321 mln. EUR-ise eelarve juures hangetele ca. 23 mln. ja investeeringutele ca. 35 mln.
Vahe on, nagu näha, tuntav.
Kõlavate avalduste tegemist see aga muidugi ei takista.
Igal juhul, edu leedukatele.

See ei ole nii triviaalselt võrreldav. Leedukate valmisolek on meist tibake kõrgemal - see aga maksabki kõvasti raha. Kui meie armee proportsioonid oleks samasugused, vaevalt siis ka meil väga varustusele midagi jaguks. See hangete summa võrdlemine ei näita üksi midagi, kui suurem osa sellest läheb aeglaselt mobiliseeritava reservarmee kastide täitmiseks ja mis võib kiire asjade arengu juures platsil rahulikult lõpuni põleda ja lahingusse see kunagi ei jõua.

Kui meil on ära peetud Siil 2017 15 tuhande osalejaga, millest teatati osalejatele ette 48 tundi ning õppus õnnestus (formeerunud üksused tunnistati lahinguvõimeliseks), siis ma võtan paljusõnaliste vabandustega oma sõnad tagasi. Siis oleme valmiduselt Leeduga samal pulgal.

Seni aga - kui 15 000 õppust valmistatakse ette 2 aastat ning varustust hangitakse selleks aasta aega ette - on see investeeringunumbritelt mingite järelduste tegemine puhas sharlataanlus....

Selle investeeringute (kinnisvara) kohta ütles üks KV major kord ilusti, et kui Eestis pannakse kasarmule automaatsed Tormaxi klaasuksed, siis Leedus pannakse Browning iga Hummeri katusele. Niiet kahe otsaga värk.

[A4]

See ei ole nii triviaalselt võrreldav. Leedukate valmisolek on meist tibake kõrgemal - see aga maksabki kõvasti raha. Kui meie armee proportsioonid oleks samasugused, vaevalt siis ka meil väga varustusele midagi jaguks. See hangete summa võrdlemine ei näita üksi midagi, kui suurem osa sellest läheb aeglaselt mobiliseeritava reservarmee kastide täitmiseks ja mis võib kiire asjade arengu juures platsil rahulikult lõpuni põleda ja lahingusse see kunagi ei jõua.

Kui meil on ära peetud Siil 2017 15 tuhande osalejaga, millest teatati osalejatele ette 48 tundi ning õppus õnnestus (formeerunud üksused tunnistati lahinguvõimeliseks), siis ma võtan paljusõnaliste vabandustega oma sõnad tagasi. Siis oleme valmiduselt Leeduga samal pulgal.

Seni aga - kui 15 000 õppust valmistatakse ette 2 aastat ning varustust hangitakse selleks aasta aega ette - on see investeeringunumbritelt mingite järelduste tegemine puhas sharlataanlus....

Selle investeeringute (kinnisvara) kohta ütles üks KV major kord ilusti, et kui Eestis pannakse kasarmule automaatsed Tormaxi klaasuksed, siis Leedus pannakse Browning iga Hummeri katusele. Niiet kahe otsaga värk.[/quote]

Eesti ja Leedu kaitsevägede SA-operatiivstruktuur on täna suuresti samasugune – kaks brigaadi + keskalluvusega toetusüksused + Kaitseliit + suhteliselt miniatuursed mere- ja õhuvägi. Vahe on selles, et kui meil on lõviosa SA-üksusi (ka reaalselt) ära mehitatud ajateenistuse käigus väljaõpetatud reservväelastega, siis leedulastel on pea kõik elukutselised, mis praktikas tähendabki tunduvalt suuremaid personalikulusid ja teisalt seda, et pea kõik nende üksused on vaid osaliselt mehitatud. Selle tõttu taastavad nad nüüd ka ajateenistuse – kuuldavasti mitte niivõrd täiendavate reservüksuste juurdetootmiseks, vaid aukude lappimiseks oma õõnsas struktuuris.

Valmiduse osas võib tõepoolest nõus olla – reaalselt rahu ajal eksisteerivad kaitseväelased (st. nii palju, kui neid sinna struktuuri on suudetud värvata) ongi kõrgema ja kiirema lahinguvalmidusega, kui reservvägi, ainult et mobilisatsiooni korral pole leedukatel täna neid auke enam eriti millegagi täita – vähemalt üksusepõhiselt mitte. St. kui meil tõstetakse maikuus (tõsi, pikalt ette planeeritud) Siili käigus ülesse terve 1. brigaad täies mahus, siis leedukad saaksid ilmselt sama harjutuse korral oma elukutselistest kokku ühe jalaväepataljoni ekvivalendi ja jupikesi kõikidest lahingutoetus- ja teenindusüksustest.

Kui vaadata raha ja varustust, siis minu teada läks Eesti oma hangete mahu osas Leedust julgelt ette juba kümmekond aastat tagasi. St. pole füüsiliselt võimalik, et nt selsamal 2014. aastal oleksid leedukad suutnud oma kahele brigaadile hankida 23 miljoni euro eest sama palju samaväärset kraami, kui meie 4,5 korda suurema 111 miljoni eest.

Investeeringukuludena mõistetakse antud juhul kulusid infrastruktuuri, mis iseenesest üldjuhul mingit otsest sõjalist võimet juurde, st. need ongi üldjuhul need klaasuksed, rahuagsed laod, kasarmud, staabid jne. Selles mõttes on veel eriti groteskne, et leedukad kulutad niigi madalate hankekulude juures (naeruväärsed 23 miljonit) veel kolmandiku rohkem (35 miljonit) betooni peale. Ka meil on ehituskulud mõnes mõttes liiga suured, kuid siiski mitte kolmandiku võrra suuremad, vaid hoopis kolm korda väiksemad hankekuludest. Ehk piltlikult öeldes on asi tegelikult niimoodi, et klaasuksi ostavad leedukad pea sama palju, kui meie, aga browninguid Hummeri katusele ostame meie klaasustega võrreldes kolm korda rohkem ja leedulaste browningutega võrreldes 4,5 korda rohkem.

Leedulaste hädad saavad alguse mitte niivõrd senisest elukutselisest kaitseväest, vaid lihtsalt selles, et riik ja kodanikud ei ole tahtnud riigikaitse peale panustada. Selsamal 2014. aastal olid leedulaste kaitsekulud vist 0,8% SKT-st. Kui nad kulutaksid 2% nagu meie, siis oleks nende kaitseeelarve tõenäoliselt 700-800 miljoni euro juures ning nad suudaksid olenemata armee mehitamise mudelist igal aastal hangete peale kulutada samas suhtarvus meiega ehk absoluutnumbrites umbes 250-300 miljonit eurot. Mille eest oleks võimalik ka see struktuur juba varustada paremini, kui meie oma, mitte vastupidi, nagu praegu on.

[mb]

Leedu loob riigi lääneossa teise brigaadi http://ru.delfi.lt/news/live/novaya-bri ... d=67623834

[pagan]

Täna toimus Leedus liitlaste Abrams tankide lahinglaskmine:
https://www.youtube.com/watch?v=QJh8YoV ... e=youtu.be
Leedu ajalehest saab pilte juurde vaadata: http://www.lrytas.lt/lietuvos-diena/akt ... ligone.htm

Tolmu ja rohuprügi pilv olla nähtavasti vägev olnud.
Ja pidavat suure sihtimis ja laskekiirusega olema. Et jutu järgi võtab, tead, hulka vastase tanke korraga ette.
Ja tankid olevat vaiksemad ka olnud kui need veoautod. Et ei mingit maa müdisemist.
Leedu kõrgem juhtkond olla peale paugutamist päris laialt naeratanud.

[vk1]

abrams pidi olema väga vaikne tanki kohta, vist selle gaasiturbiini eripära võrreldes diisliga

[Kilo Tango]

abrams pidi olema väga vaikne tanki kohta, vist selle gaasiturbiini eripära võrreldes diisliga

Tea, millal neilt see saepurukamo maha võetakse.

[vk1]

juba esimesest lahesõjast saadik on ameeriklased harjunud vaatama paljuski läbi soojuskaamera, sellel on värvist savi, äkki ei pea seda kamo enam selliste masinate puhul piisavalt oluliseks?

[Kapten Trumm]

On see kamo ikka küll oluline. Mitte asjata pole hallis vormis ameeriklased öeldud meiemaa sõjameeste kohta metsas austusega "rohelised viirastused".
Ameeriklaste hall vorm ja kollane tehnika peegeldab lihtsalt nende tänaseid prioriteete (Lähis- ja Kesk Ida).
Kui ameeriklaste prioriteet oli veel Lääne-Euroopa kaitse, siis olid need Abramsid ikka vägagi rohelist värvi (pakun, et neist enamus värvitigi alguses tehases roheliseks).