Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

Ja rahuaegsed tsiviilkaitse ettevalmistused sätestab riigikaitseseadus kuidas....?
Näiteks kes vastutab selle räägitud varjendite ehitamise eest? Kelle asi on varuda isikukaitsevahendeid?
Kes väljastab rakendusaktid nt maa-aluste ehitiste tugevuse, oluliste objektide reservtoiteallikate nõude jne jne kohta?
Mina sellele küsimusele endiselt vastust ei saanud.....

[mx77]

Minu teada on oluliste objektide reservtoiteallikate küsimus sätestatud Ehitusseaduses ja vastavate ehitusnormidega.

[Kapten Trumm]

Viide?

[mx77]

Viide?

Ausalt, ei viitsi otsida, eriti arvestades et standardid on tasulised, aga ma olen neid back-up generaatoreid tarninud ikka päris mitmeid nimetet asutustele.

[Kapten Trumm]

Meil on üksikuid fragmente kogu süsteemist ja päris palju on neid, kes lihtsalt küllusliku euroraha tingimustes on mõelnud võimalusele kindlustada end Eesti Energia poolsete üllatuste vastu, ilma et seda keegi nõudnud oleks. Generaatorid on jällegi vajaliku infrastuktuuri üks pisike-pisike osa.

[Martin Herem]

Kunagi Eesti Energia väitis mulle, et ka neil on seadusega / määrusega / lepinguga pandud teatud kohustused.
See tähendavat neile hunniku genekate ostmist.

[Kapten Trumm]

EE ehitas mõni aeg tagasi Tallinna lähedale Kiisale diiselmootoritel varuelektrijaama.
Selle kontseptsiooni nõrkus on selles, et meil on tuhandeid kilomeetreid elektiliine, mis on kergesti saboteeritavad ja mille valvamiseks poleks meil võimalusi.
Näiteks praegu kasutatavates nn postialajaamades on kohe käeulatuses vastav kang, mida tõmmates saab liini välja lülitada.
See tähendab, et teatud elutähtsa teenuse hulk peab ikkagi olema tagatud otse objektil asuvate diiselgenekatega (nt haiglates on sedasi).
Ise mõtestasin lahti sedasi, et kõige prioriteetsem grupp peaks olema nii öelda inimkere funktsioneerimist tagavad teenused (ellujäämise alused).
-vesi
-soojus
-arstiabi
-toit

Kui need kõigest 4 asja sellest täna tohutu pikast nimekirjast mõtestada lahti objektide arvu, julgestuse jne kontekstis, siis.....tuleb päris suur arv.
Kui võtta lähteülesandeks olukord, et meil on igas külakeskuses tagatud vesi+soojus ning vallakeskuses/linnas kõik 4, siis ühe valla kohta tuleb objekte suurusjärgus 20-50.
Üks varutoite sõlm ehitada kõigi vilede ja tuledega, suurt alla 10 tuhande euro tükist eriti ei tule.

Tegelikult taoliste "turvapunktide" tegemisel pole suuremat rahaprobleemi, sest käib vilgas ühiskondlike objektide ehitamine eurorahade eest (igasugu energiasäästu, sotsiaalse sidususe jne projektid), mille käigus tehitavad kulutused, eeldusel, et nende tegemist nõuavad õigusaktid, on abikõlbulikud. Mingeid kohustusi sellised asju teha tegelikult täna pole ja tegelikult pole KOV tasemel ka laiemat arusaama nende vajalikkusest (tüüpiline mõtteviis, et "küll hädas Kaitseliit tagab").

[Martin Peeter]

Paneme paanikasektorisse hagu juurde...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=70827485

[Poti soldat]

Paneme paanikasektorisse hagu juurde...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=70827485

Minu meelest on igati tervitatav et meie liitlased aitavad katta Eesti puudujääke paanikasektori mehitamisel.

[Mercurius]

EE ehitas mõni aeg tagasi Tallinna lähedale Kiisale diiselmootoritel varuelektrijaama.

Tegemist vist siiski Eleringi avariireservelektrijaamaga, mis töötab nii maagaasil kui ka diiselkütusel.

Jaama juurde kuuluvates kütusemahutites on võimalik hoida kuni 14 000 m³ diiselkütust, millega on võimalik jaama maksimaalsel võimsusel töös hoida vähemalt 120 tundi.

http://elering.ee/public/Elektrisusteem ... _fakte.pdf

Kas EE on ka mingi varuelektrijaama ehitanud?

[Martin Peeter]

Paneme paanikasektorisse hagu juurde...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=70827485

Minu meelest on igati tervitatav et meie liitlased aitavad katta Eesti puudujääke paanikasektori mehitamisel.

Aga meie ei lase ennast häirida. Me paneme "Kindlalt edasi!"

[Kapten Trumm]

Kas EE on ka mingi varuelektrijaama ehitanud?

Jutt on samast jaamast, ei hakanud seda EE kontsernis kuskile jagama.
Tõsi - selle ehitamise eesmärk oli elektrivõrgu stabiliseerimine juhul, kui kuskilt mingi asi ära langeb.
Sõjalisest seisukohast ei hindaks selle väärtust teab mis suureks - esmese õhurünnakuni. Skandinaaviamaades on taolised asjad...ei hakka ütlema, kui sügaval.
Mis tähendab, et teatud prioriteetsusastmega objektid (see tuleks meil veel kokku leppida) tuleb ikkagi autonoomse varutoitega varustada.
Haiglate puhul on seda üldiselt tehtud - mõnel juhul tekitab küsimärke teostus (taoline rajatis peaks olema üks paremini kaitstud kohti, mitte kuskil läbikäidavas hoovis sümboolse võrkaia taga.

Olen seda usku, et vähegi tõsisemas sõjalises olukorras pole meil ressursse üsna mahuka elektrivõrgu julgeoleku tagamiseks, seega peaks arvestama, et see võib rivist välja minna tükiks ajaks. Isegi kui elektrijaamad piirist kiviviske kaugusel poleks - meil on tont teab kui palju kilomeetreid elektrivõrkusid, enamasti lihtsalt saboteeritavad õhuliinid.

[Lemet]

Paneme paanikasektorisse hagu juurde...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=70827485

Kuidas nüüd selle lubamisega, et konflikti korral ei jää Rootsi erapooletuks, oligi. Eriti, kui parlamendis koalitsiooni teine osapool rohelised on „kõige sellise vastu“...

Soome ja Rootsi sõjalisest koostööst tekkiv suurim oht Venemaa seisukohalt on nende riikide astumine NATO-sse, leiab Vene ekspert. Rootsis arvestatakse, et Ahvenamaa ja Läänemere kaitse tugevneb.

Soome ja Rootsi NATO liikmeks saamine on Venemaa seisukohalt luupainajalik võimalus, kommenteeris Peterburi Euroopa ülikooli professor Nikita Lomagin Soome ja Rootsi kaitsekoostööd.

Rootsi ja Soome kaitseministrite Peter Hultqvisti ja Carl Haglundi teisipäeval Stockholmis esitletud raportis leitakse, et Rootsi ja Soome võiksid sõjaliste kriiside korral koos tegutseda, vahendab Ilta-Sanomat.

Reklaam

Lomagin peab riikidevahelist koostööd normaalseks asjaks ja ütleb, et Venemaa juhtkond austab Soome positsiooni iseseisva riigina. Siiski jälgib Venemaa välisministeerium Lomagini sõnul koostöö süvenemist.

„Mis juhtub kolme aasta pärast, mis juhtub viie aasta pärast?“ küsib Lomagin.

Rootsi riigikaitsekõrgkooli lektori Tomas Riesi sõnul on Rootsi ja Soome koostööl eriti suur tähtsus Ahvenamaa asjus. Rahvusvaheliste lepingute järgi on Ahvenamaa demilitariseeritud tsoon, kuid Soome on võtnud omale kohustuse seda kaitsta.

„Kui Venemaa hõivaks Ahvenamaa oleks see Rootsi jaoks katastroofiline samuti nagu Soome jaokski. Ahvanamaa kaitse on tugevam, kui Soome ja Rootsi kaitsevad seda koos. See on ilmselge. See on üks asi, millega Rootsis arvestatakse,“ ütleb Ries.

Rootsi kaitseminister Hultqvist ütles Ilta-Sanomatele, et Rootsi ei luba Soomele abi rünnaku tõrjumisel.

„See tähendab, et kokkulepe on üsna nõrk. Aga minu tõlgenduse järgi peab ta nii ütlema poliitilistel põhjustel,“ ütleb Ries.

Hultqvisti esindatavad sotsiaaldemokraadid on riigikaitseküsimustes jagunenud ning koalitsiooni teine osapool rohelised on „kõige sellise vastu“.

„Aga praktikas on Rootsil kriisiolukorras keeruline erapooletuks jääda, sest on Rootsi huvides, et Soome püsiks iseseisvana,“ märgib Ries. „Mõlemad osapooled võidavad. Kui Balti riikides puhkeb – üsna tõenäoline – tõsine kriis Venemaa ja Läti või Eesti vahel, ei suuda Rootsi Läänemerel asju ajada. Soome ja Rootsi võivad teha koos veidi rohkem kui üksi.“

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=70829209

[Lemet]

Valveoptimistide lemmikkinnitus on ka siinsel foorumil olnud, et midagi ei tule ootamatult, olukorda monitooritakse ja abinõud võetakse varakult kasutusele. Mõtisklen siin tänase artikli http://maailm.postimees.ee/3098187/brit ... lt-valesti valguses, kus tõdetskse, et EU ja London magasid asja maha, et kuidagi palju tuleb sedasorti asju, vähemalt meie seisukohast. NL lagunemine oli täielikuks ootamatuseks, Gruusia sõda tuli ootamatult, nüüd Ukraina...tundub, et Lääne analüütikute võimekus Venemaal ja -ga toimuva mõistmiseks jääb ebapiisavaks.

[mx77]

Valveoptimistide lemmikkinnitus on ka siinsel foorumil olnud, et midagi ei tule ootamatult, olukorda monitooritakse ja abinõud võetakse varakult kasutusele. Mõtisklen siin tänase artikli http://maailm.postimees.ee/3098187/brit ... lt-valesti valguses, kus tõdetskse, et EU ja London magasid asja maha, et kuidagi palju tuleb sedasorti asju, vähemalt meie seisukohast. NL lagunemine oli täielikuks ootamatuseks, Gruusia sõda tuli ootamatult, nüüd Ukraina...tundub, et Lääne analüütikute võimekus Venemaal ja -ga toimuva mõistmiseks jääb ebapiisavaks.

Mille järgi sa võtad, et N Liidu lagunemine tuli ootamatult ja Gruusia sõda tuli ootamatult? Mõni tõestus sellele väitele.