www.militaar.net

Tulin siis just kinost selle lääneriikides paljukiidetud filmi esilinastuselt. No ausalt öeldes ei olnud küll mingi suurem asi sedööver. Filmi keskel läks lausa igavaks,päris algus (Aafrika lahingusteen) ja lõpp (Riigipöörajate "Finale Ultimo") oli aga hästi tehtud. Igaljuhul, missest , et minu arust ei olnud tegu just sellise filmiga mis tagasi kutsub, soovitan siiski vaatama minna. Täna siis (08.02), veel enne kui ta pikemaks ajaks ekraanile jõuab (kinos alates 13.02) on õhtul Tallinnas Coca-Cola Plazas veel üks esilinastus. Tõtake ja muljetage!

väga hea film oli Tom Cruise on tasemel aga siis film Stauffenberg on parem

Ise sai filmi muide nähtud eelmine neljapäev

Väga muljetavaldav ja tõsine film. Ise ei oska küll kommenteerida, kas kõik detailid olid korrektsed, aga Axis History Forumil paistavad asjatundjad selles osas üldiselt rahul olevat. Tempo oli pidevalt hea ja igavaks küll ei kiskunud; näitlejad mängisid hästi, pinge oli õhus. Filmi ei ole ka ära lörtsitud mingisuguste läheb-massile-peale-stseenide rohkusega. Pateetika ei olnud ülepingutatud. Hinne "5".

Igati hea tulemus. Kui arvestada, et eelkõige on film mõeldud USA publikule, kes atentaadist Hitlerile kindlasti vähem on kuulnud, kui eurooplased, siis neile väike ekskurss ajalukku.
Paraku on tavafilmivaatajal kindlasti keeruline aru saada paarikümne saksa sõjaväelase nimedest, auastmetest, ametikohast ja vastastikusest alluvusest.
Võibolla oli see taotluslik, aga minu arust jäi puudu stseenist, kus oleks näidatud ruumi peale plahvatust ja ellujäänud Hitlerit.
Teisest küljest jälle tundub uskumatu, et keegi ei koputanud ja Riigi Julgeoleku Peaamet vandenõulasi eelnevalt rajalt maha ei võtnud.
Tom Cruise Stauffenbergina oli väga hea, ilma tema energiata tundus kogu ülejäänud seltskond nagu uimerdajate kamp.

Päris hea retsensioon filmile Jan Kausilt "Sirbis".
http://www.sirp.ee/index.php?option=com ... issue=3241

Vaatasin samuti ära "Valküüri", kuid minulegi meeldib "Stauffenberg".
Kuid "Valküür" on siiski täitsa vaadatav teos.

Meeldiv teos, aga osad näitlejad andsid küll soovida..

_________________
Veel merivood on vabad ja võimsalt kohavad. Veel kodupinnal metsad meil armsalt mühavad.

Üks 1964. aasta artikkel:

==

Eesti saatus ja 20. juuli 1944

Illustreeritud saksa ajakiri QUICK avaldas pikema ja rikkalike piltidega varustatud seeria-kirjutuse pealkirja all "Inimene, kelle nimi oli Adolf Hitler". Kirjutuse tõepärasuse eest ajaloolises osas vastutavad kaks ajaloolast.

Hiljuti ilmus selles seerias 20. juuli 1944. a. Hitlerile toimunud pommiatentaadi kirjeldus. Nagu selgub, pidas kindral Heusinger (hilisem Saksa liiduarmee ja NATO juhte) sel ajal parajasti ettekannet sõjaliselt olukorrast idas, kui portfellis tiksus aegsütik. Kindral Heusingeri hilisema seletuse järgi oli Hitteri ja tema vahel olnud järgmine kahekõne:

Heusinger: "Seda ohtlikum on asjade areng Ida-Preisimaa vastas. Venelane läheneb sellele provintsile."

Hitler: "Ta ei pane seal jalgu maha! Selle eest vastutavad minu ees Model (feldmarssal) ja Koch (gauleiter)!"

Heusinger: ",Nad (venelased) teevad aga kõikvõimaliku. Võimalik, et Ida-Preisi polegi vaenlase siht. Võibolla tahab ta kõigepealt hävitada meie põhja vägedegrupi (Heeresgruppe Nord). Oht sellele grupile suureneb üha."

Hitler: "See on ta enda süü. Ta ei võtnud midagi ette, et kallaletungidega lõuna suunas kaitsta oma paremat tiiba."

(QUICK kommenteerib: "Jälle tüüpiline Hitler, otsida süüd teiste juurest. Põhja vägedegruppi Balti riikides ähvardab sissepiiraminc, kuna Hitler oli talle ära keelanud tõmmata tagasi kaugele ettenihutatud jõud Peipsi järve äärest.")

Heusinger: "Venelane pöörab suurte jõududega läänepoolt Düünat põhja poole. Tema eelväed seisavad juba edelapool Dünaburgi (Daugavpils). Kui nüüd ei tõmmata ometi kord kogu vägede grupp Peipsi äärest välja, siis elame üle ühe katastroofi..."

Hitler ja Heusinger on kõhuli suurel operatsioonikaardil ja raske tammepuust laud on neile kaitseks, sest pärast Heusingeri ülaltoodud sõnu detoneerib kolonel krahv Stauffenbergi poolt ruumi toodud pomm.

Sellest võib järeldada, et eestlaste saatus võinuks kujuneda teissuguseks, kui atentaat Hitlerile oleks õnnestunud: saksa väed lahkunuksid umbes kuu aega varem Eestist. Sellast järelduste otsimine jäägu igale vaba fantaasia asjaks.

kas tegemist on nüüd kokkusattumusega aga just praegu näitas kuskilt(discovery vist) atendaati hitlerile ja sattusin just vaatama momendil kui kilo lõhkeainet laua alt lajatas

_________________
paraadil näeme, raisk

Kuna ise panin Defiance'le väga suuri lootusi, kuid jätsin selle vaatamata peale seda, kui olin mõnd üsna jaburat katkendit näinud, siis Valküür mõjus selle kõrval üsna meeldiva üllatusena - tehnika ja vormid paistsid üsna autentsed, alguskaadrites olevad Saksa tankid olid ka Saksa tankide moodi, mitte nagu Defiance'i tagaveorattaga veidrad imeelukad.

Pateetilisusega ei olnud samuti üle pingutatud kuigi kohustuslik natsisarjamine ja juudiohvrite mainimine tehti ikka ära. Eriti meeldiv oli, tuntud nägude, nagu Himmler, Hitler jt. vilksamisi, või üsna halvasti vaadeldava nurga alt näitamine, mis välistas paljuski emotsiooni: "No see tüüp ei ole ju absoluutselt selle venna nägu!"

Kuigi Valküüris mänginud David Bamberi Hitler ei andnud kaugeltki Bruno Ganz'i näideldut välja, häiris rohkem tema hääl, mitte Hitlerist erinev väljanägemine. Samuti hakkas negatiivsena kõrva kasutatud keel - kui Gibson sai oma näitlejad Heebrea keelt rääkima, siis oleks Saksa keelt kõnelevad sakslased Valküüris oluliselt paremini mõjunud - see miinus oli vist ka Sirbi retsensioonis välja toodud. Cruise mõjus samas positiivselt ja tegi Stauffenbergi rolliga üsnagi meeldiva üllatuse.

Kuigi süšeeline lõpptulem on ju teada kruvis pinget hoopis see, kui kaua riigipöörajate pettusskeem töötab, kaugele nad jõuavad, enne kui asi lõplikult paljastatakse - ja nõnda ei muutunud kulminatsioonini jõudmine kordagi igavaks heietamiseks.

Kokkuvõttes jääb minu hinnangul Valküür siiski Sakslaste endi vändatud II Maailmasõja-teemalistele filmidele (Der Untergang, Das Boot) nii teostuselt, kui ka filmikunstilise poole pealt üsna tugevalt alla, kuid Hollywoodi hariliku toodanguga võrreldes on tegu siiski üsna silmapaistva filmiga.

Kohustuslik natsisarjamise ja juudiohvrite mainimise sarjamine tehti kah nüüd ära.

Eks ta rikub ikka filmi natuke ära küll, kui natside-vastasest vandenõust pajatavas filmis vandenõulased natse sarjavad ja juudiohvreid mainivad.

Kui usaldusväärne Wikipedia just on, ei tea, aga sedasi seal vandenõulaste motiivide osas väidetakse:



http://en.wikipedia.org/wiki/20_July_plot

Sai siis täna ka Kanal 2 vahendusel vaadatud.
Muljed on nii ja naa. Olen nõus, et Der Untergangi või Das Booti mõõtu välja ei anna. Samas, mõne muu Hollika sõjafilmiga võrreldes oli siiski filmi moodi. Propagandat filmi alguses mõnevõrra oli aga mitte hiljem: kohustuslik poliitkorrektsus tehti ilmselt kohe alguses ära, et hiljem ei peaks sellega pead vaevama.

_________________
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.

Ei tea kas päris elus ka Stauffenberg selline ohvitser oli kes õhurünnaku ajal autole hüppas ja väeosa juurest oma alluvaid maha jättes jalga lasta püüdis ?

ta üritas haavatud adjutanti ohutusse kohta transportida

_________________
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee