Kaitsekulutused 3%ni SKT'st...

[Qtec]

Viimases EPL'i Riigikaitse lisalehese ilmus Hardo Aasmäe artikkel, kus mängitakse mõttega tõsta oluliselt juba kriisiaja tingimustes kaitsekulutusi.
Tea, kas loeb ka siin meie foorumit, on ju esimestena neid positiivseid külgi välja toonud meil kaasfoorumlane Trumm ning Hummel (tervise arendamise programm jne).
Mis aga eriti tähelepanuväärne, tegemist on esimese ettevaatliku artikliga, mis ei maini kurikuulsa 2% saavutamist vaid räägib selle olulisest ületamisest. Numbriga 2 kuni 3% olen mina igatahes 100ga nõus.
http://www.epl.ee/artikkel/471571

[Kapten Trumm]

Küsimus on selles, kuidas teha selle numbri suurendamise vajadus selgeks Ilvesele-Ansipile-Raidmale-Mikserile ja teisele.

Nad vaatavad sulle üllatunud näoga otsa ja ütlevad, et miks, sõda ei tule ja NATO kaitseb. Ja oma liitlaskohuste täitmiseks piisab ka ühest koma millegagi protsendist.

Lähenemine on pragmaatilis-monetaarne - NATO on äriprojekt, mis annab võimaluse ise vähem kulutada. Täites ise teatud kohustusi, annab see meile moraalse õiguse nõuda sama teistelt. See on kahjuks Reformierakonnale nii omane riigikaitse mantra täna. Paraku paremliberalistlikus maailmapildis pole kohta rahvusriigile, ühiskondlikule kokkukuuluvusele ja muule taolisele, selle asendab kodumaata kapital, maailmakodanikuks enda pidamine ning kohustutsevaba, enese naudingutele keskendunud kodanik. Ja nö ülemkihtide huvi võimalikult vähe riigile maksta. Seepärast ei saadagi meil Toompeal, Stenbockis ega Kadriorus tänaseni aru, et OMA armee on üks liim, mis ühiskonda koos hoiab ja see peaks puudutama igaüht. Seal arvatakse, et tegemist on riikliku teenusega - nagu on teehooldus ja sotsiaalhoolekanne. Seda süvendab veel asjaolu, et asja otsustavad isikud ei ole üldreeglina päevagi OMA armees teeninud ega oma ettekujutust, mis asi see üldse on.

Kui meil ei figueeriks seda 2% kirjutamata kokkulepet silma ees, siis oleks täna riigikaitse kulud 1,1% ja oleks sada põhjust, miks rohkem ei saa. Kahjuks on riigikaitse kulud mittepopulistlikud (vähemalt Eesti ühiskonnas). Hoopis vägevam on ju lõigata läbi teatrimajade linte ja tõsta pensione. Oled sa kuulnud kunagi, millal mõni poliitik oleks RAHVAST üles kutsunud? Viimati juhtus see 1990 Toompea ründamisle internatside poolt.

Artikli lugemine oli tõeliselt ekstaatiline kogemus - üsna naelapea pihta pandud.

[hummel]

No ei tea, kas uue relvastuse hankimisest saaks tulla poliitikutele positiivset promo? Neid kaitseprojekte ja hankeid ikka poputatakse omajagu meedias ja tähelepanu oleks garanteeritud. Suurem osa poliitikutest teab reaalsest sõjandusest (raamatuid lugeda või artikleid kirjutada pole nii keeruline, kui ise asja taustal suu lahti teha) muidugi ülivähe ja vb ei oska sellises situatsioonis lihtsalt olla.

Iseasi, et kui meie kaitseeelarve peaks suurenema miljardi võrra, mida selle rahaga osataks peale hakata... Ilmselt kulutataks seda rohkem välismissioonidele vms ja kuulutataks aga edasi, et normaalne merevägi või õhuvägi on meile liiga kallis.

[A4]

Minul isiklikult poleks midagi selle vastu, kui kaitsekulutused moodustaksid mitte ca 1,85% SKP-st nagu praegu, vaid 2,5 või isegi 3%. Sellise raha eest saaks tõepoolest ka mereväele ja õhuväele korralikult musklit kasvatada, ilma et maavägi kängu ei jääks. Aga olgem realistid – kaitsekulude sellise tõusu eelduseks oleks Eestit ümbritseva julgeolekuolukorra järsk halvenemine ning NATO kui tõsiseltvõetava julgeolekuorganisatsiooni lagunemine.

Eesti on juba täna kaitsekulude osakaalult üks suurimaid NATO liikmete seas (eriti võrreldes Läti ja Leeduga) ning 5-6% kanti kulutavad peamiselt kas Aasia totalitaarsed riigid või Gruusia ja Iisrael, kes ei kuulu NATO-sse, kuid on sisuliselt pidevas sõjaseisukorras oma naabri(te)ga. Selleks, et meie poliitikud sedavõrd järsult kaitsekulusid tõstaksid, peab olema kas rahva tungiv soov (aga seda ei ole ja praeguses julgeolekuolukorras ka ilmselt ei tule) või siis Eestit ähvardav VAHETU sõjaline oht (mida kah hetkel tegelikult ju ei ole ja loodetavasti ei tule ka).

Kui vaadata rahva seas läbi viidud avaliku arvamuse küsitlusi, siis ei tule sealt praegu üheselt välja, et rahva enamus sooviks kaitsekulude tõstmist kahe protsendinigi. On kindel ja mitte ülemäära suur hulk inimesi, kes sooviksid kaitsekulude suurendamist, kuid lõviosa inimestest on rahul praeguse tasemega või hoopis vähendaks kaitsekulusid. Lisaks on veel hulk inimesi, kes selles küsimuses arvamust ei oma, st neid see teema lihtsalt ei koti, mis kokkuvõttes annab märku sellest, et rahva kollektiivne ohutunne ei ole just eriti kõrgel tasemel.

Arvestades seda, et 10 aastat tagasi moodustasid kaitsekulud vaevu 1% SKP-st, on edasiminek olnud tegelikult märgatav. Ning julgen väita, et see on tegelikult just terve rea „neetud“ parteide teene ja Kaitseministeeriumi „kahjurlusega tegelevate tippametnike“ lobi , kes rahva üsna ükskõiksest suhtumisest hoolimata on pidevalt suurenenud kaitsekulud läbi surunud. Aga loomulikult võiks alati rohkem olla.

Tõele ei vasta Trummi pealiskaudne väide, et 2% saavutamine pole kuskil kirjas. On küll, näiteks praeguse valitsusliidu 2007. aastal sõlmitud koalitsioonileppes on üheselt kirjas, et 2010. aastaks tõusevad kaitsekulud 2%ni SKP-st. Kui masu poleks peale tulnud, oleks see eesmärk tõenäoliselt ka saavutatud, kuid majanduslanguse tõttu pole täna sellest koalitsioonileppest täidetav mitte ainult 2% punkt, vaid suurem osa lubadustest.

Eriti reaalsust mitte-arvestav on seejuures Reformierakonna süüdistamine madalatest kaitsekuludes. Soovitan läbi vaadata kõikide parlamendierakondade ametlikud programmid ning vaadata, kui paljudes üldse räägitakse kaitsekulude suurusest. Tulemus on päris põnev: IRL, sotsid ja Rahvaliit ei räägi suurusest sõnagi; Rohelised räägivad sellest, et kaitsekulude osakaal EI TOHI ületada 2%-nti SKP-st, sest militariseerimine on paljude globaalprobleemide põhjuseks; Keskerakond ütleb otse, et kaitsekulud tuleks tõsta 2%ni. Reformierakond on ainukene parlamendipartei Eestis, kes oma ametlikus programmis ütleb, et kaitsekulud peavad moodustama VÄHEMALT 2% SKP-st. „Kaitseminister Jürgen Ligi on valimiste-eelsel aastal suutnud kindlameelselt seista kaitsekulutuste tõusu eest 1,84 protsendini SKPst,“ – nii ütles tollane KVJ Tarmo Kõuts 2006. aasta suvel peetud Võidupüha kõnes, kui kahe mehe suhted olid tegelikult juba väga halvad.

Mina ei ole Reformierakonna valija ega nende poliitika toetaja ning Ansipit ja Ligit võib õigustatult süüdistada palgaarmee ja õhukese riigi propageerimises, kuid minu hinnangul on Reformierakond küll viimane partei Eestis, keda võiks süüdistada madalates kaitsekuludes.

Muide, kahaneva majanduskasvu tingimustes pole meil väga suurt kasu ka sellest 2%-st. SKP ise on lihtsalt nii kiiresti kahanenud, et see 2% ei lubaks mingeid uusi sisulisi projekte alustada, vaid elus hoida olemasolevat süsteemi ja seda vähehaaval putitada. Hetkel on oluline selle kahe protsendi saavutamine ning HOIDMINE, et majanduskasvu taastudes tõelised rahavood ja võimearendusprojektid jooksma saada.

[LeBon]

Muide, kahaneva majanduskasvu tingimustes pole meil väga suurt kasu ka sellest 2%-st. SKP ise on lihtsalt nii kiiresti kahanenud, et see 2% ei lubaks mingeid uusi sisulisi projekte alustada, vaid elus hoida olemasolevat süsteemi ja seda vähehaaval putitada. Hetkel on oluline selle kahe protsendi saavutamine ning HOIDMINE, et majanduskasvu taastudes tõelised rahavood ja võimearendusprojektid jooksma saada.

Ilmselt on see kõik õige ja kindlasti on õige ka siit ja sealt lõputult läbikäinud seisukoht, et kasarmukohtade puudus takistab rohkemaarvulist ajateenijate teenistuse kutsumist aga mul tekib oma isiklike kogemuste põhjal lihtne küsimus: kas neid miljoneid ikkagi rakendatakse kõige õigemal viisil?
Mina teenisin enamuse ajast väeosas, kus üks kasarm oli värskelt euroremonditud, teine aga mitte. Sisuliselt polnud muidu aga mingit vahet kui, et ühes kompaniis oli pisut shefim viibida kui teises - talvisel ajal oli nii mõistlik temperatuur kui ka pesemisvõimalused olemas mõlemas kasarmus. Samuti olen viibinud väeosas, kus ajateenija võis küll kümne sammuga voodist liikuda pooleldi marmorist pesuruumi aga jällegi-kas see peaks nüüd olema prioriteet?
Lisaks meenub, et minu noorteajal oli mitu tuba kasarmus tühi sest meie lennus oli miskipärast vähem noori kui oli järgmiste uute noorte seas. <Ja seejärelgi eraldati terve tuba, kuhu oleks mahtunud paarkümmend meest, piigale kes oli otsustanud ajateenistuse läbida ja kellele tuli muidugi eraldada eraldi magamis-ja pesemisvõimaused (ei olnud midagi ta vastu aga kas see on ikkagi ratsionaalne käitumine).
Või võtkem praegune Kaitsejõudude Peastaap. Peale Vene sõjaväe lahkumist lagastati ja lõhuti see täelikult ära, kuna Eesti riigil oli sellest savi. Mõne aasta eest ehitati sadade miljoite eest uuesti üesse. Sama asi ka teiste venelaste poolt maha jäetud hoonete kohta. Ja mitte ainult venelaste polt mahajäetud hooned. Kalevi patiga vist ju üsna sama lugu?
Ehk siis, miljoneid ja miljoneid loobitakse lihtsalt, samas kui saaks neid summasid hoopis otstarbekamalt kasutada.

[Kapten Trumm]

Tõele ei vasta Trummi pealiskaudne väide, et 2% saavutamine pole kuskil kirjas. On küll, näiteks praeguse valitsusliidu 2007. aastal sõlmitud koalitsioonileppes on üheselt kirjas, et 2010. aastaks tõusevad kaitsekulud 2%ni SKP-st. .

2% SKP-st on nimelt NATO sisene "dzentelmenide kokkulepe". Kui seda kokkulepet ei oleks, siis siis oleks meie koalitsioonileppes sees näiteks 1,3% - küll poliitikud leiaks populistlikumaidki kulutusi kui villaseid sokke osta või kasarmuid remontida.

Ehk koalitsioonileppes sees olev 2% on tingitud välisest survest, mitte meie endi (ja eelkõige poliitikute) suurest kaitsetahtest. Protsent on kasvanud eelkõige NATO survest tulenevalt, sisemaine surve, ohutaju või kaitsetahe suuremateks kaitsekuludeks on isegi tänase päeva seisuga täiesti teisejärgulised põhjused. Kahjuks.

A4, räägime asjadest ikka õigete nimedega.

Iisrael on lihtsalt tavalisest tegusam demokraatlik rahvusriik. Ka seal lendavad poliitikute pead ja langevad valitsused. Iisraeli kui sõjajõu tekkes ei ole kõige olulisem põhjus praegune % SKP-st või USA abi nagu ekslikult arvatakse. Need on üsna hiljutised nähtused. Põhiline alustala on seal tugev tahe oma riiki kaitsta, mitte mammonakraanid, mida Eesti lapspoliitikud arvavad. Kui nende armee ajalugu vaatad, siis nende algus oli kordades keerulisem kui Eestil.

Põhiline vahe Eesti ja Iisraeli vahel on selles, et siin oiatakse ja leiutatakse põhjuseid, miks ei saa teha, Iisraelis tehakse kõik selle nimel, et saaks teha. Ja nad on saanud hakkama võimatuga. Meie pole isegi võimalikuga hakkama saanud.

Mis puudutab teisi NATO riike, siis % võrdluses unustad ühe asja - neil on sõjaline infrastruktuur ja suur osa sõjatehnikast soetatud Külma sõja ajal, kui eelarved olid palju suuremad. See tagab selle, et nad suudavad 2% tasemel pidada palju kaalukamat armeed kui meie, kes ehitame alles stardiradasid ja kasarmuid ning ei julge tankidest veel unistadagi. Praegused uue tehnika hanked on kordi väiksemad.

Väike näide: Valgevene ja Leedu kaitse-eelarved on avalikel andmetel umbes samasuured. Leedu armee on hale nali Valgevene oma kõrval. Ja isegi kui VV sõjatehnikast ja armeest oleks 80% võitlusvõimetu, annaks ülejäänu ikkagi Leedule suure kaarega pasunasse.

Ka on väär rääkida mingist 1% kui mingist maavälisest jõust. See on alates 1992. aastast olnud ikka meie endi teha, kas protsent on 1, 2 või 20.

[Qtec]

Eesti on juba täna kaitsekulude osakaalult üks suurimaid NATO liikmete seas (eriti võrreldes Läti ja Leeduga) ning 5-6% kanti kulutavad peamiselt kas Aasia totalitaarsed riigid või Gruusia ja Iisrael, kes ei kuulu NATO-sse, kuid on sisuliselt pidevas sõjaseisukorras oma naabri(te)ga. Selleks, et meie poliitikud sedavõrd järsult kaitsekulusid tõstaksid, peab olema kas rahva tungiv soov (aga seda ei ole ja praeguses julgeolekuolukorras ka ilmselt ei tule) või siis Eestit ähvardav VAHETU sõjaline oht (mida kah hetkel tegelikult ju ei ole ja loodetavasti ei tule ka).

Kui selline olukord peaks kunagi tekkima (vahetu sõjaline oht), siis peaksime juba oma ajaloo kogemustest, saati siis tervest mõistusest teadma, et sellisel juhul on juba kaugelt liiga hilja hakata sõjalisi võimekusi tekitama ning parandama...

[Jaanus2]

Üks asi veel, mis sellest 2 protsendist rääkides pidevalt ära unustatakse. 2% suuremast SKP-st on suurem summa raha kui väiksemast SKP-st, ehkki mõlemad on ühtemoodi 2%. Aga relvi müüakse ikka sama hinnaga kõigile. Sellepärast peaks vaesema riigi % olema pigem suurem, et üldse kuidagi sammu pidada. Eesti tahab olla eriti kokkuhoidlik - ehitada kõike üles sisuliselt nullist ja siis on kahju veel ka seda 2 % kulutada. Ise imestame veel, et miks asi ei edene.

[Kapten Trumm]

Kui selline olukord peaks kunagi tekkima (vahetu sõjaline oht), siis peaksime juba oma ajaloo kogemustest, saati siis tervest mõistusest teadma, et sellisel juhul on juba kaugelt liiga hilja hakata sõjalisi võimekusi tekitama ning parandama...

Poliitikute teemal on minu lemmiknäiteks üks uuema aja koloriitsemaid Iisraeli peaministreid - Ariel Sharon. Pane see nimi otsingusse sisse ja vaata tausta.

Siis pane sisse mõne Eesti peaministri nimi ja vaata tema tegusid ja tausta. Ja mõtle siis edasi, miks on arusaamad, nagu nad on. Kui Ansip, Laar, Pihl ja Savisaar oleks ka 20 aastat tagasi forseerinud ootamatult mõne suure jõe ja surunud vastase käpuli, siis täna räägiks me väga sootuks teistest summadest.

Seda laialivalguvat "rahva tahet" ei maksaks igal pool põhjusena tuua. Rahvas Eestis võimu eriti ei mõjuta ja kui tahetakse näiteks kuludada 5% SKP-st, siis piisab sellest ka võimukoridoride kokkuleppest. Nüüd tuleme tagasi eelmise lõigu juurde. Sealt koridorist leiame me kelle ja mis on tema taust?

[jackpuuk]

Kuule Kapten, sinu korduvalt korrutatud ja igas teises postituses esinev juutide kiitmine ajab juba öökima. Ma saan aru, et juudid hävitasid kivikirvestega vastaste tankid ja siis tuunisid kivikirved tankidelt võetud optiliste sihikutega jne. 20 aastat järjest, ise samal ajal majandust üles ehitades. Ja kes sinu dogmadega nõus pole, see on vandenõuteoorialane.
Tule vahelduseks omast mullist välja ja tee oma partei, ning põhiloosungiks võta "Totaalne Riigikaitse", ma annaks sel juhul isegi sinu poolt oma hääle. Pole vaja siin valitsusi kiruda, piisab ühest suuremahulisest küsitlusest Eestis, küsimus oleks:" Kas oleksite nõus loovutama 200 EEK. aastas Totaalse Riigikaitse nimel?" SKP on pooltele inimestele arusaamatu asi ja sellega on võimalik inimeste meeli mõjutada, kui aga jutt läheb konkreetseks, siis sellise loosungiga välja minnes looda parem, et sa nuga või tina ei saa. Ka majandusbuumi ajal oleks enamiku vastus eitav olnud, vast tina poleks sulle antud.
Oma kinnisideed võiksid kah üle vaadata, aga see on juba igaühe enda asi, ma olen usuküsimustes piisavalt tolerantne, et kellegile käsipidi külge mitte minna. Palun viisakalt ajusid mitte puuderdada ja uksele rohkem mitte koputada.

[LeBon]

Pole vaja siin valitsusi kiruda, piisab ühest suuremahulisest küsitlusest Eestis, küsimus oleks:" Kas oleksite nõus loovutama 200 EEK. aastas Totaalse Riigikaitse nimel?"

Mis näide see on? Kas selliseid küsitlusi ei annaks lõputult teha ka kõikidel teistel teemadel? Näiteks: kas olete nõus loovutama X-summa aastas, et vanglas istuvad kurjategijad saaksid... mida iganes.[/code]

[jackpuuk]

See on otsene näide, miks pole Eestis totaalset riigikaitset ja miks ei saa selline üksikisik või partei valitsusse, kes sellise loosungiga välja tuleb.

[Kapten Trumm]

Kuule Kapten, sinu korduvalt korrutatud ja igas teises postituses esinev juutide kiitmine ajab juba öökima. Ma saan aru, et juudid hävitasid kivikirvestega vastaste tankid ja siis tuunisid kivikirved tankidelt võetud optiliste sihikutega jne. 20 aastat järjest, ise samal ajal majandust üles ehitades. Ja kes sinu dogmadega nõus pole, see on vandenõuteoorialane.

Ma toon seda näiteks seepärast, et nii väikeses riigis 20 aastaga eimillestki alustades superriigi väärilise armee püstipanemise näiteid teisi maailmas kahjuks pole. Soome ju siin näiteks ei sobi - vastaspool kireb kohe Soome majandusest, 90-aastasest vabaduse ajaloost, suuremast rahva-arvust ja territooriumi sügavusest (ja veel sajast asjast). Seal vähemalt algusaastatel polnud ühtegi eelist, mis Soomel on.

Järelikult on see võimalik.

Ma saan aru, et kohalikele saksa-adolfi fännidele on see religioosselt vastuvõtmatu (noh nagu sionistlik propa või nii), kuid so the f::::ng what? Fakti see ju ei kõiguta. Mind see sionistlik-fashistlik bullsh*t ei huvita, ainult asja sõjaline, majanduslik ja sotsiaalne tagapõhi - mis seal saadakse, aga meil ikka ei saada - see küsimus vaevab mu pead

[USP]

Kerkib küsimus, kui soojad on Eesti kaitsealased suhted Iisraeliga? Miks pole meil paari-kolme IDFi sõjalist nõuandjat? Pärastine raport oleks kahtlemata huvitav materjal. Ilmselt ei soovi meie omad kõiketeadjad mingeid ebamugavaid IDF nõunikke oma ebamugavaid tõdesid kuulutama. Meil on ju olemas selge ja ideaalne kaitsestrateegia...

[Madis22]

Ma toon seda näiteks seepärast, et nii väikeses riigis 20 aastaga eimillestki alustades superriigi väärilise armee püstipanemise näiteid teisi maailmas kahjuks pole.

Rhodeesia. Nende sõda ei kestnud küll päris 20 aastat ja nad olid lõpuks sunnitud pideva relvaembargo tõttu alla vanduma, kuid senimaani oli tegemist ühe majanduslikult edukaima aafrika riigiga, kes sõdis korraga kahel rindel, kus üht ründajat toetas Nõukogude Liit ja teist punane Hiina.