Kirdekonn ja jalaväepataljoni koostööõpe
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Selliste suurte huntide vastu aitab mõnikord see, kui nad ise vastava eriala rolli rakendada. Kummalisel kombel suurtükimehed räägivad sama, et jalavägi ei tunne eriti huvi võimaluste vastu nende tegevust ja võimalusi tundma õppida - tuleks niiviiisi ju vähem mõttetuid ja arusaamatuid tuleülesandeid.
Oleks üks ettepanek - korraldada iga aasta kaadri väeliigipõhised seminarid kestusega nii nädal. Osalemine kohustuslik, mitteosalemine=blokk järgmise tärni saamisel. Kuhu vastav ettepanek saata?
Oleks üks ettepanek - korraldada iga aasta kaadri väeliigipõhised seminarid kestusega nii nädal. Osalemine kohustuslik, mitteosalemine=blokk järgmise tärni saamisel. Kuhu vastav ettepanek saata?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Miskite "suurseminaride" korraldamiseks teenistuses aega ei ole, sest igapäevast tööd peab ka tegema. Ja seda jagub.
Teisest küljest polegi mõtet mingeid lauataga-istumisi niipalju teha. Pigem ikka praktikale rõhku panna. Isikliku subjektiivse arusaama järgi on just rivilise juhtimispraktika puudus meie (eriti ohvitserikoosseisu, aga ka vanemallohvitserid) suuremaid muresid. Nooremohvitserid saavad vähe rühma-kompanii juhtimiskogemust, sest allüksusi on kaitseväes vähe, staape aga vastupidi palju. Hiljem vanemohvitseriks saades aga annab varasema nooremohvitseripraktika ebapiisavus (alluvatele) tunda. Normaalne oleks, et nooremohvitser teenib kompaniis konkreetselt 5-6, vanemallohvitser 6-8 a jutti. Ei saa RÜ/RV-na hakkama - täpselt senikaua lükkab, kuni hakkama saama hakkab, mitte ei "paigutata kuhugi ära" ja sealt edasi juba äkki soojale kohale jne. Lisaks minimeerida kompaniides igasuguseid ohvitser-vanemallohvitser-instruktorite lebokohti. Kaitsevägi vajab ohvitser-juhte-õpetajaid, mitte ohvitser-õpetajaid. Sama vanemallohvitseride kohta.
Laua taga istudes või kaardilaua ümber seistes võib ju kõik ilus olla, aga reaalselt maastikule minnes on asjalood ikka nagu nad on. Klassitoas kastikesi, noolekesi ja pabereid teha on tiba lihtsam, kui metsas reaalselt miski 800-pealise korraliku pataljoni tegevust juhtida, koordineerida, tagada ja adminnida. Tekib kümneid pisikesi arusaamatusi ja üllatusi, mis kokku moodustavad äkki ühe suure bardaki.
Pataljoni (eriti jalaväepataljoni, aga ka muud) enda juhtimiskogemust pole kaitseväes kahjuks praktiliselt kellelgi peale Scoutsi juhtkonna, sest meil pole mitte ühtegi normaalset komplektset tegevpataljoni peale Scoutsi (sealt ka 1/3 puudu, aga siiski).
Paar nädalat Kevadtormil punnitamist ja aretamist on nagu linnupete.
Seepärast peaksingi just pataljoniõppust ülimalt kasulikuks ja just seepärast loevad paljud inimesed kv reaalseks hästi töötavaks tasemeks kompaniid.
Teisest küljest polegi mõtet mingeid lauataga-istumisi niipalju teha. Pigem ikka praktikale rõhku panna. Isikliku subjektiivse arusaama järgi on just rivilise juhtimispraktika puudus meie (eriti ohvitserikoosseisu, aga ka vanemallohvitserid) suuremaid muresid. Nooremohvitserid saavad vähe rühma-kompanii juhtimiskogemust, sest allüksusi on kaitseväes vähe, staape aga vastupidi palju. Hiljem vanemohvitseriks saades aga annab varasema nooremohvitseripraktika ebapiisavus (alluvatele) tunda. Normaalne oleks, et nooremohvitser teenib kompaniis konkreetselt 5-6, vanemallohvitser 6-8 a jutti. Ei saa RÜ/RV-na hakkama - täpselt senikaua lükkab, kuni hakkama saama hakkab, mitte ei "paigutata kuhugi ära" ja sealt edasi juba äkki soojale kohale jne. Lisaks minimeerida kompaniides igasuguseid ohvitser-vanemallohvitser-instruktorite lebokohti. Kaitsevägi vajab ohvitser-juhte-õpetajaid, mitte ohvitser-õpetajaid. Sama vanemallohvitseride kohta.
Laua taga istudes või kaardilaua ümber seistes võib ju kõik ilus olla, aga reaalselt maastikule minnes on asjalood ikka nagu nad on. Klassitoas kastikesi, noolekesi ja pabereid teha on tiba lihtsam, kui metsas reaalselt miski 800-pealise korraliku pataljoni tegevust juhtida, koordineerida, tagada ja adminnida. Tekib kümneid pisikesi arusaamatusi ja üllatusi, mis kokku moodustavad äkki ühe suure bardaki.
Pataljoni (eriti jalaväepataljoni, aga ka muud) enda juhtimiskogemust pole kaitseväes kahjuks praktiliselt kellelgi peale Scoutsi juhtkonna, sest meil pole mitte ühtegi normaalset komplektset tegevpataljoni peale Scoutsi (sealt ka 1/3 puudu, aga siiski).
Paar nädalat Kevadtormil punnitamist ja aretamist on nagu linnupete.
Seepärast peaksingi just pataljoniõppust ülimalt kasulikuks ja just seepärast loevad paljud inimesed kv reaalseks hästi töötavaks tasemeks kompaniid.
Mõte on siiski, et kas sel aastal ei oleks asjakohane proovida kaasata Kirdekonna õppusele vähemasti Vahi jalaväekompaniid. Oma Pääsukest peaksid nad ju nagunii ilmselt KVKP-l tegema? Võrus olevad saavad kokku treenida miinipildurite ja luurajatega, jõhvikad tankitõrjega, aga Rahumäel/Põhja KRK-s ongi pataljoni asjadest vaid see 1 jalaväekompanii. Ma arvan, et juba selle 2 kompanii nädalasest kõrvuti töötamisest on hiljem ehk isegi rohkem abi, kui ühtainsat Viru jalaväekompaniid "ületoetavast" miskist x LT-pataljonist seal õppusel.http://www.mil.ee/?id=3002
Põhja kaitseringkonna Vahipataljoni kaitseväelased viivad sel nädalal Keskpolügoonil läbi õppuse Pääsuke.
Usun, et ka majandusproblemaatika (kust tuleb söök ja padrunid) on võimalik mõistlikult lahendada. Näiteks saab igaüks ise kaasa võtta.
Suurtükiväe enda seisukohast muidugi konkreetsemalt need suuremad koostööõppused väga palju juurde ei anna, sest positsioonialad antakse üldjuhul sellised, kus autodega palju liikuda ei saa, sest pole ruumi või maastik vilets. Samas eks on hea, kui jalaväelased õpivad suurtükiväega koostööd tegema... kuigi selle koostöö jaoks suurtükke otseselt vaja ei ole.
Aga kuna sa oled ise ka süsteemis sees, siis miks mitte võtta ühendust vastavate asjameestega PKRK/VP staabis?hummel kirjutas:Mõte on siiski, et kas sel aastal ei oleks asjakohane proovida kaasata Kirdekonna õppusele vähemasti Vahi jalaväekompaniid.
SP-l oleks ka rohkem tegevust, kui nad kaasatakse..
professional retard
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Kusjuures ajateenijate tagasiside on olnud mõnigi kord selline, et Kaitseväes on kõik asjad liiga palju ette planeeritud (ja ikkagi sageli ei taha hästi sujuda), mis tekitab ilmselt rutiini ja tüdimust. Samal ajal jääb neile mulje, et kui päris sõda pole pool aastat ette planeeritud, siis ilmselt lükatakse edasi järgmisse aastasse.julgen arvata, et 2012 kevadel võite kirdekonnaga arvestada.
Tänapäeva püsimatutele noorele istuksid vahepealsed asjalikud ootamatused (näit ootamatu metsaminek) rohkem. Adrenaliin möllab, silmad põlevad jne. Aga "kõrgem väejuhatus" ei ole suuteline midagi oma tohututes plaanides (kui loen ülipõhjalikke ja aastakäske, tuleb mul ahastus peale - mille peale küll staapides nappi aega kulutatakse) muutma.
Selle valguses võiks ju üritada VP kompanii tekitada konnale ka see aasta, sest mõlemal ju nagunii sellesse aega (nädal sinna-tänna tänu asjaolule, et kord bronnitud polükas ühele, kord teisele) koostööõppused planeeritud...
Minu "haare" oma üksuse/relvaliigi tasemelt nagu eriti edasi ei ulata ja sealgi on kasulikku arendus-parendustegevust koormatega hetkel. Ma saan ainult siia kirjutada või kuskil jutus mainida. Näen, et tegemist oleks riigikaitse seisukohast kasulise, aga samas mitte lisaressursse nõudva asjaga - kas väejuhtidel ka vastav huvi on, ei tea.Aga kuna sa oled ise ka süsteemis sees, siis miks mitte võtta ühendust vastavate asjameestega PKRK/VP staabis?
Kuna siin tekkis jutt VP-st, kas siis nemad ei tööta koos miinipilduritega? Neil peaks ju endal olemas olema 120mm üksus või eksin?
Ja selles osas olen kindlasti nõus, et väga palju on ajateenijatel ette teada, üllatusmomente ja põnevust seega vähem.
Teiseks on see, et mina oma ajateenistuse jooksul ei saanud aru, et miks nt. Tallinna väeosad ei võiks omavahel mingeid väiksemaid õppusi teha, üksteisele vastu töötada (linnalahingud jne). Kas see tõesti on mõttetu, ei mingite tavadega kokku või ei anna otseselt midagi? Arvan, et selline asi just õppuse huvitavaks teebki. Isiklikult meeldis linnalahinguõpe, mida ma ei saanud küll palju, kuid see meeldis väga.
Mõttetu oli asja juures vaid see, et kaader ( nooremallohvitserid) meile vastutegevust tegi oma lõpmata elude arvuga.
Asjale annaks ajateenija seisukohast vürtsi see, kui minu vastas seisab teine üksus, kes on teisest väeosast ja seega pole etteaimatav. Kui väljaõpe ja meetodid on sarnased, siis ikkagi on intruktoritel omad nipid ja tavad, mis muudavad erinevad väeosad tiba erinevaks.
Sellised mõtted siis...
Ja selles osas olen kindlasti nõus, et väga palju on ajateenijatel ette teada, üllatusmomente ja põnevust seega vähem.
Teiseks on see, et mina oma ajateenistuse jooksul ei saanud aru, et miks nt. Tallinna väeosad ei võiks omavahel mingeid väiksemaid õppusi teha, üksteisele vastu töötada (linnalahingud jne). Kas see tõesti on mõttetu, ei mingite tavadega kokku või ei anna otseselt midagi? Arvan, et selline asi just õppuse huvitavaks teebki. Isiklikult meeldis linnalahinguõpe, mida ma ei saanud küll palju, kuid see meeldis väga.
Mõttetu oli asja juures vaid see, et kaader ( nooremallohvitserid) meile vastutegevust tegi oma lõpmata elude arvuga.
Asjale annaks ajateenija seisukohast vürtsi see, kui minu vastas seisab teine üksus, kes on teisest väeosast ja seega pole etteaimatav. Kui väljaõpe ja meetodid on sarnased, siis ikkagi on intruktoritel omad nipid ja tavad, mis muudavad erinevad väeosad tiba erinevaks.
Sellised mõtted siis...
Jah, jätaks skaudid kõrvale - mitte täielikult, oleksid kohtunikud - ja paneks ühe väeosa teise vastu tegutsema. Võistlusmoment missugune... Kuid kardan, et ohved on vastu, sest kaotuse korral kaotavad nad oma näo ja positsiooni, mis ei ole õigustatult teenitud mitte juhtimisomadustega, vaid... Ja ärge palun hakake mind veenma, et EKJ pugejaid ei ole. Neid on igal pool ja alati olnud. See käib siiski kitsa inimgrupi kohta, kuid häirib igat väge.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Kuna õppus toimub paukpadrunitega siis ei saagi (vähemalt taktikaliselt) asja realistlikult kujutada. Vahekohtunik ei jõua ka igale poole. Ehk siis õppus kulgeb ikkagi ettenähtud raami pidi kontaktidrillide tasemel. Maastikul tervete üksuste manööverdamisega on muidugi teine lugu.
Nii nagu HeiniR ei ole ma ka aru saanud, et miks näiteks allüksuste siseselt ei mängita üksteise vastu. Ma mõtlen just linnalahingus. Korruste/majade puhastamist oleks effektsem kui seal ei oleks mitte 3-5 meest vaid hoopis teine rühm. Aitaks parandada üksuse vigade tajumist kui iga lohakalt sooritatud nurkade avamine/ruumide puhastamine lõppeb surnu/haavatuga. Kuna tegevus toimub ruumiliselt kitsal territooriumil siis oleks vahekohtunike töö ka täpsem.
Nii nagu HeiniR ei ole ma ka aru saanud, et miks näiteks allüksuste siseselt ei mängita üksteise vastu. Ma mõtlen just linnalahingus. Korruste/majade puhastamist oleks effektsem kui seal ei oleks mitte 3-5 meest vaid hoopis teine rühm. Aitaks parandada üksuse vigade tajumist kui iga lohakalt sooritatud nurkade avamine/ruumide puhastamine lõppeb surnu/haavatuga. Kuna tegevus toimub ruumiliselt kitsal territooriumil siis oleks vahekohtunike töö ka täpsem.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Vahipatil peaks olema linnalahingu õppeks mingi hunnik airsoft galileJohn kirjutas:Kuna õppus toimub paukpadrunitega siis ei saagi (vähemalt taktikaliselt) asja realistlikult kujutada. Vahekohtunik ei jõua ka igale poole. Ehk siis õppus kulgeb ikkagi ettenähtud raami pidi kontaktidrillide tasemel. Maastikul tervete üksuste manööverdamisega on muidugi teine lugu.
Nii nagu HeiniR ei ole ma ka aru saanud, et miks näiteks allüksuste siseselt ei mängita üksteise vastu. Ma mõtlen just linnalahingus. Korruste/majade puhastamist oleks effektsem kui seal ei oleks mitte 3-5 meest vaid hoopis teine rühm. Aitaks parandada üksuse vigade tajumist kui iga lohakalt sooritatud nurkade avamine/ruumide puhastamine lõppeb surnu/haavatuga. Kuna tegevus toimub ruumiliselt kitsal territooriumil siis oleks vahekohtunike töö ka täpsem.
Skautpataljon kasutab väljaõppel ka MILES simulaatoreid, millega saavutab väga tõetruu lahingusimulatsiooni.
http://en.wikipedia.org/wiki/Multiple_I ... ent_System
Kahtlen, kas simulaatorid on pidevas kasutuses, kui ei, siis võiks neid ka ajateenijatele laenata ning erinevaid väeosasid üksteise vastu väiksematel õppustel mängida.
Usun, et see annaks ikka märgatavalt kvaliteeti ja põnevust tegevusele juurde, rääkimata reaalsusest. Samuti ei tohiks erinevate väeüksuste väljaõppekavade ühtlustamine olla nt. Tallinnas, kus kolm ajateenijatega väeosa, ületamatu probleem.
http://en.wikipedia.org/wiki/Multiple_I ... ent_System
Kahtlen, kas simulaatorid on pidevas kasutuses, kui ei, siis võiks neid ka ajateenijatele laenata ning erinevaid väeosasid üksteise vastu väiksematel õppustel mängida.
Usun, et see annaks ikka märgatavalt kvaliteeti ja põnevust tegevusele juurde, rääkimata reaalsusest. Samuti ei tohiks erinevate väeüksuste väljaõppekavade ühtlustamine olla nt. Tallinnas, kus kolm ajateenijatega väeosa, ületamatu probleem.
Unforeseen consequences
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Kahepoolse õppuse korraldamine on oma mahult kordades keerulisem, kui lihtsalt õppuse korraldamine. Samuti jäävad vähemalt ühel osapoolel õppuse osad eesmärgid saavutamata. Kui üks pool peab kaitsma, teine ründama, siis üks pool ei saa oma eesmärki saavutada (kas kaitstav objekt hõivatakse ründajate poolt või mitte). Ajateenijate piiratud väljaõppetsükli tõttu seda ei rakendatagi.John kirjutas:Kuna õppus toimub paukpadrunitega siis ei saagi (vähemalt taktikaliselt) asja realistlikult kujutada. Vahekohtunik ei jõua ka igale poole. Ehk siis õppus kulgeb ikkagi ettenähtud raami pidi kontaktidrillide tasemel. Maastikul tervete üksuste manööverdamisega on muidugi teine lugu.
Nii nagu HeiniR ei ole ma ka aru saanud, et miks näiteks allüksuste siseselt ei mängita üksteise vastu. Ma mõtlen just linnalahingus. Korruste/majade puhastamist oleks effektsem kui seal ei oleks mitte 3-5 meest vaid hoopis teine rühm. Aitaks parandada üksuse vigade tajumist kui iga lohakalt sooritatud nurkade avamine/ruumide puhastamine lõppeb surnu/haavatuga. Kuna tegevus toimub ruumiliselt kitsal territooriumil siis oleks vahekohtunike töö ka täpsem.
Küll peab tunnistama, et alljuhtide otsustusvõime treenimiseks on "kaotaja poolel" osalemine äärmiselt efektiivne. Seda juhul, kui "kaotajad" ei tea "võitjate" ehk treenitava üksuse plaani ning peavad otsuseid tegema vastavalt kujunevale olukorrale.
Viimane kord sai NAK-is küll pandud rühmad üksteise vastu sõdima. Algul oli plaan, et paar instruktorit teevad "kino" nagu see asi tavaliselt käib, kuid lõpuks jäi kahepoolse lahingu pooldajate arvamus peale.
Ehk siis vastakuti oldi kaitse vs planeeritud rünnak ja liikuvkaitse vs rünnak käigult (vihkan "kiirrünnaku" sõna, mis ei ole üldse loogiline ega rahvustraditsiooniline). Mõlemad rühmad said kõik 4 teemat läbi teha. Vb need üritused ei täitnudki lõpuks päris 100% väljaõppe eesmärki, aga enamus sai kindlalt saavutatud ja ajateenijate motivatsioon ning reaalsus on minumeelest ka väga olulised. On ikka hoopis teine tunne, kui tead, et vastas pole mitte jälle 2-3 instrutorit, vaid ikka rühmajagu äksi täis rahvast, kes näiteks lihtsalt "ronivad peale" igalt poolt korraga. Vahepeal juba oldi valmis käsipidigi kokku minema, mida endastmõistetavalt ei lubatud, kuid see näitab, et ajateenijad elasid end olukorda suht sisse. Kui väljaõpe on huvitavam, jääb ka rohkem meelde.
Mis Kirdekonna puutub, siis pidasin silmas ikkagi seda, et Viru ja Vahi kompaniid sõdiksid samal poolel. Liidaksin sinna veel jalaväepataljoni pioneerirühma Tapalt ja jalaväepataljoni tt-rühma Jõhvist. Pataljoni staap ka ja kuskilt väike tagalaosa ning pool pärispatajoni juba maastikul olemas. Koostöökogemus. Pioneerikompanii võiks aga näiteks vastutegevust teha.
Ehk siis vastakuti oldi kaitse vs planeeritud rünnak ja liikuvkaitse vs rünnak käigult (vihkan "kiirrünnaku" sõna, mis ei ole üldse loogiline ega rahvustraditsiooniline). Mõlemad rühmad said kõik 4 teemat läbi teha. Vb need üritused ei täitnudki lõpuks päris 100% väljaõppe eesmärki, aga enamus sai kindlalt saavutatud ja ajateenijate motivatsioon ning reaalsus on minumeelest ka väga olulised. On ikka hoopis teine tunne, kui tead, et vastas pole mitte jälle 2-3 instrutorit, vaid ikka rühmajagu äksi täis rahvast, kes näiteks lihtsalt "ronivad peale" igalt poolt korraga. Vahepeal juba oldi valmis käsipidigi kokku minema, mida endastmõistetavalt ei lubatud, kuid see näitab, et ajateenijad elasid end olukorda suht sisse. Kui väljaõpe on huvitavam, jääb ka rohkem meelde.
Mis Kirdekonna puutub, siis pidasin silmas ikkagi seda, et Viru ja Vahi kompaniid sõdiksid samal poolel. Liidaksin sinna veel jalaväepataljoni pioneerirühma Tapalt ja jalaväepataljoni tt-rühma Jõhvist. Pataljoni staap ka ja kuskilt väike tagalaosa ning pool pärispatajoni juba maastikul olemas. Koostöökogemus. Pioneerikompanii võiks aga näiteks vastutegevust teha.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist