Tegelikult on pealkiri veidi vale. Peaks vast siiski olema "kutselised sõdurid"
http://www.postimees.ee/?id=394017
Merle Parmak: millistest inimestest saavad sõdurid?
Merle Parmak: millistest inimestest saavad sõdurid?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Well, - ja mis oleks selle ajudegümnastika praktiline väärtus 
See tähedab, et kui me nüüd (lõpuks!) teame, et sõjaväkke minnakse kas a) korra ja korrapära pärast või b) hoopis elamusi saama - nüüd, kus me selle lihtsa tõe teada saime - mida pekki me selle sügava teadmisega peale hakkame
See tähedab, et kui me nüüd (lõpuks!) teame, et sõjaväkke minnakse kas a) korra ja korrapära pärast või b) hoopis elamusi saama - nüüd, kus me selle lihtsa tõe teada saime - mida pekki me selle sügava teadmisega peale hakkame
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Praktiline väärtus...eks ilmselt ikka kirjaneitsi doktorikraad...kusjuures minu kunagine naabripoiss tahtis minna VDV-sse selleks, et saada väljaõpet naabrivanamehe karistamiseks, kes lapsepõlves tema kassireo maha lõi. Pikk viha... See siis kolmandaks teenistusse astumise võimalikuks põhjuseks. (naabritaat oli oma 2 meetrit kõrge ja 100 kilo raske, kassiomanikku aga õnneks tema 1.60 kasvuga ei võetud mitte ainult et VDV-sse, vaid üleüldse sõjaväkke. Taadi õnneks...)
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Üks harilik, ütleme keskmine noor kutt-ajateenija, läheb selle mõlema pärast ehk siis enamik inimesi on ikka veel tänini terviklikud isiksused. Muidugi on ka äärmusi - korrahulle või adrenaliinisõltlasi - aga kas nendest oli siis see uurimus tehtud?Borja kirjutas:Well, - ja mis oleks selle ajudegümnastika praktiline väärtus
See tähedab, et kui me nüüd (lõpuks!) teame, et sõjaväkke minnakse kas a) korra ja korrapära pärast või b) hoopis elamusi saama - nüüd, kus me selle lihtsa tõe teada saime - mida pekki me selle sügava teadmisega peale hakkame
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
HmmmPraktiline kasu võiks olla nt see, et hakataks ühel ilusal päeval arenenud maailma eeskujul isiksuseteste kasutama selektsioonil, mitte mingit hookuspookust nagu praegu?
Mulle näib, et "hookuspookus nagu praegu" on tekitatud kunagi kah "arenenud maailma eeskujul"
Vähemalt niigipalju...Praktiline väärtus...eks ilmselt ikka kirjaneitsi doktorikraad...
terv
o
See arenenud maailm, mida Mahena endale eeskujuks on võtnud, on natuke liiga arenendu meie praktilise loomuse jaoks, ma kardanoleeg kirjutas:Mulle näib, et "hookuspookus nagu praegu" on tekitatud kunagi kah "arenenud maailma eeskujul"
Ja kes on tegelenud KV psühholoogiliste testidega varustamisega? Või keegi tõsimeeli arvab, et see test näiteks, millega valitakse, kes teenib 8, kes 11 kuud, on päriselt ka (psühholoogia)teaduslikult pädev? Parmak on PÄRISELT ka militaarpsühholoog, mitte isehakanud bakakraadiga asjapulk, kes tahab tark välja näha ja "KV arengut suunata", võttes kriitikameeleta üle asju, mille pädevust pole veel tõestatudki või on see lausa ümber lükatud.
Mina võin kirjaneitsi olla, Parmak on tõsiseltvõetav asjatundja.
First Cavalry Sniper Regiment of Theatre Critics
Ise psühholoogiaga veidi kursis oleva inimesena tahaksin paar oma tähelepanekut juurde lisada:
1. Üle maailma on tavaks sõjaväe värbamisprotsessis just vähegi vastutavama koha täitmisel kasutada vaimse võimekuse teste. Inimese vaimne võimekuse tase on suurel määral meile kaasa sündinud ning hilisemas elus seda väga enam tõsta võimalik ei ole. Seega arvestades seda, et lahinguväli on dünaamiline ja muutumises olev keskkond, siis vaevalt seal pähe taotud samm-sammulised algtõed alati töötavad ning enamustel kordadel on vaja ka ise mõelda. Minu väite kinnituseks on Vietnami sõda, kus kõik kutsealused, kes selles konfliktis teenisid läbisid ka vaimse võimekuse testide patarei. Hilisemad uuringud on näidanud, et kõrgema IQga sõduril oli tunduvalt väiksem risk sõjaväljal surma saada ning eriti suur oli ellujäämises vahe sõltuvalt sellest kui suur oli vaimne võimekus su enda otsesel ülemusel. Kahjuks on ka eesti personaliotsingu firmades kasutatavad vaimse võimekuse testid väga „kummalised“ ja metoodiliselt mitte väga hästi põhjendatud. Seega tuleks sisse osta mõni korralikult valideeritud test.
2. Nüüd jõuame järgmise mõistetepaarini: tüüpiline sooritus ja maksimaalne sooritus. Nimelt enamik IQ teste kipub mõõtma maksimaalset sooritust, samas teenistuse ja töö jaoks on relevantsem inimese tüüpiline sooritus. Selle probleemi lahendamiseks saab aga alles nüüd täiendavalt kasutusele võtta korralikud ja jällegi valideeritud isiksusetestid, et hinnata, kuivõrd täiel määral kandidaat oma võimeid igapäevastes ülesannetes on valmis rakendama.
3. Sellise lahenemise positiivseks pooleks on see, et tegelikkuses just isiksusetestide ennustav jõud tuleb välja alles suuremate valimite ja populatsiooni keskmiste tasemel aga mitte väga üksiktasemel. Samal ajal vaimse võimekuse testide ennustav jõud on juba ühe testi korral tunduvalt suurem kui isiksusetesti puhul. Viimast kinnitab kaudselt ka näiteks see, et vaimne võimekus on tunduvalt suuremal määral päritav kui meie isiksusejooned. Seega soovitav oleks minu hinnangul nõrgemat mõõtmisinstrumenti pigem täiendava hindmaisvahendina IQ testidele kasutada kui risti vastupidi seda põhiliseks otsuse langetamise aluseks võtta.
4. IQ testides petta on meeletult raskem, samas vähegi mõtlev kandidaat suudab isiksusetestidest kiirelt välja lugeda, mida tema kohta teada tahetakse ning vastavalt sellele siis sotsiaalselt soovitatavaid vastuseid jagada ning nii selle isiksusetesti võime eristada sobivaid ja sobimatuid kandidaate kaob.
5. Nende kahe mõõtevahendi kooskasutamise poolt räägib ka asjaolu, et IQ tetside ega ühegi isiksusedimensiooni skoorid omavahel ei korreleeru ehk nad on teineteisest suhteliselt sõltumatud. Seega on vägagi põhjendatud nende koos kasutamine üksteist täiendama, sest kuna nad mõõdavad täiesti sõltumatuid tahke kandidaadis siis nende koos kasutamine annab täielikuma pildi tulevasest ametikohale pürgijast.
1. Üle maailma on tavaks sõjaväe värbamisprotsessis just vähegi vastutavama koha täitmisel kasutada vaimse võimekuse teste. Inimese vaimne võimekuse tase on suurel määral meile kaasa sündinud ning hilisemas elus seda väga enam tõsta võimalik ei ole. Seega arvestades seda, et lahinguväli on dünaamiline ja muutumises olev keskkond, siis vaevalt seal pähe taotud samm-sammulised algtõed alati töötavad ning enamustel kordadel on vaja ka ise mõelda. Minu väite kinnituseks on Vietnami sõda, kus kõik kutsealused, kes selles konfliktis teenisid läbisid ka vaimse võimekuse testide patarei. Hilisemad uuringud on näidanud, et kõrgema IQga sõduril oli tunduvalt väiksem risk sõjaväljal surma saada ning eriti suur oli ellujäämises vahe sõltuvalt sellest kui suur oli vaimne võimekus su enda otsesel ülemusel. Kahjuks on ka eesti personaliotsingu firmades kasutatavad vaimse võimekuse testid väga „kummalised“ ja metoodiliselt mitte väga hästi põhjendatud. Seega tuleks sisse osta mõni korralikult valideeritud test.
2. Nüüd jõuame järgmise mõistetepaarini: tüüpiline sooritus ja maksimaalne sooritus. Nimelt enamik IQ teste kipub mõõtma maksimaalset sooritust, samas teenistuse ja töö jaoks on relevantsem inimese tüüpiline sooritus. Selle probleemi lahendamiseks saab aga alles nüüd täiendavalt kasutusele võtta korralikud ja jällegi valideeritud isiksusetestid, et hinnata, kuivõrd täiel määral kandidaat oma võimeid igapäevastes ülesannetes on valmis rakendama.
3. Sellise lahenemise positiivseks pooleks on see, et tegelikkuses just isiksusetestide ennustav jõud tuleb välja alles suuremate valimite ja populatsiooni keskmiste tasemel aga mitte väga üksiktasemel. Samal ajal vaimse võimekuse testide ennustav jõud on juba ühe testi korral tunduvalt suurem kui isiksusetesti puhul. Viimast kinnitab kaudselt ka näiteks see, et vaimne võimekus on tunduvalt suuremal määral päritav kui meie isiksusejooned. Seega soovitav oleks minu hinnangul nõrgemat mõõtmisinstrumenti pigem täiendava hindmaisvahendina IQ testidele kasutada kui risti vastupidi seda põhiliseks otsuse langetamise aluseks võtta.
4. IQ testides petta on meeletult raskem, samas vähegi mõtlev kandidaat suudab isiksusetestidest kiirelt välja lugeda, mida tema kohta teada tahetakse ning vastavalt sellele siis sotsiaalselt soovitatavaid vastuseid jagada ning nii selle isiksusetesti võime eristada sobivaid ja sobimatuid kandidaate kaob.
5. Nende kahe mõõtevahendi kooskasutamise poolt räägib ka asjaolu, et IQ tetside ega ühegi isiksusedimensiooni skoorid omavahel ei korreleeru ehk nad on teineteisest suhteliselt sõltumatud. Seega on vägagi põhjendatud nende koos kasutamine üksteist täiendama, sest kuna nad mõõdavad täiesti sõltumatuid tahke kandidaadis siis nende koos kasutamine annab täielikuma pildi tulevasest ametikohale pürgijast.
Jah, vabandust, see, et vaimse võimekuse teste peaks kasutama on mulle nii iseenesestmõistetav, et unustasin isegi mainida. Isiksusetest peaks selle kõrval olema. Minu teada on Parmak ka sellel seisukohal.
Isiksuseomaduste pärandumisest - kas viimase aja uurimused mitte ei ole viinud järelduseni, et väga suures osas, kui nüüd õigesti mõletan, siis protsentuaalselt oli vist üle 70 protsendi, on suure viisiku omadused just päritavad? Vaimne võimekus seevastu on arendatav ja see korreleerus pärilikkusega tunduvalt vähem, protsentuaalselt oli ehk neljakümnega midagi... Pean allika üles otsima ja kontrollima, aga midagi sellist ma aasta lõpus lugesin.
Isiksuseomaduste pärandumisest - kas viimase aja uurimused mitte ei ole viinud järelduseni, et väga suures osas, kui nüüd õigesti mõletan, siis protsentuaalselt oli vist üle 70 protsendi, on suure viisiku omadused just päritavad? Vaimne võimekus seevastu on arendatav ja see korreleerus pärilikkusega tunduvalt vähem, protsentuaalselt oli ehk neljakümnega midagi... Pean allika üles otsima ja kontrollima, aga midagi sellist ma aasta lõpus lugesin.
First Cavalry Sniper Regiment of Theatre Critics
70% pole ma küll kusagil väga näinud, pigem nii 30-40% päritavust suurel viisikul. Vaimsel võimekusel aga ca 60%. Vaimne võimekus ei ole treenitav, vähemalt seni nende sadade või tuhandete proovimiste jooksul pole seda kellelgi õnnestunud empiiriliselt näidata. See oli üks esimesi tõdesid, mida meile psühholoogia kohta ülikoolis pähe taoti. Ma loodan, et selle IQ treenitavuse ja väikse päritavuse idee ei ole ametlik EKVs testimise aluseks olev suhtumine. Kui nii, siis on see 100% vastuolus senistes teaduslikes uuringutes leituga.
Asi on selles, et need iseloomujooned on raskelt objektiivselt mõõdetavad olukorras, kui katsealusel on kasulik end paremas valguses näidata. St petta on äärmiselt lihtne. IQ testis aga mitte. USA suured uuringud sh ka sõjavägi näitavad, et isiksusetestide ennustusvõime tulevasele töösooritusele on kordades väiksem kui see on vaimse võimekuse testide kasutamisega saavutatu.
Kolmandaks see isiksusejoonte ennustav jõud ilmneb pikema perioodi ja/või valimite korral- asi lihtsalt selles, et siin mängib väga suurt rolli ka keskkond. Keskkonna segavat rolli isiksusejoonte ennustavale jõule iseloomustab minu hinnangul kõige paremini üks USA bioloogi suhteliselt kuulsa kaladega tehtud katse. Ta võttis 50 kala ning hakkas neid paarikaupa kokku pannes hindama nende dominantsust. Nii kõik võimalikud paarid läbi käies ilmnes selgelt kõige dominantsemate kalade kildkond ja nö rahumeelsemate kalade kildkond. Kui aga nüüd need kalad ühte suurde 50 kalalisse gruppi kokku pandi, siis selle paari kaupa mõõdetud dominantsuse skaala ennustusvõime tegeliku tekkiva rühma võimustruktuuri suhtes oli 0. Ja naerda ei tasu- seda näidet on toonud oma loengutes mitmed USA tippülikoolide (Stanford, Yale) õppejõud oma loengutes- tänu YT ja Internetile on need viimase paari aasta jooksul ka provintsielanike jaoks kättesaadavaks muutunud.
Ning väga kõik akadeemilised ringkonnad ei ole väga veendunud, et Big5 oleks see kõige õigem ja põhjapanevaim suurus isiksuse juures- ta annab kuidagi liiga stereotüüpse hinnangu isiksusele. Just paar nädalat tagasi üks välisülikoolis vahetuses olev sõber ütles, et seal öeldi neile suhteliselt üheselt, et Big5 on uurija usu küsimus. Need uuringud, mida ma näinud olen, siis kutsevaliku puhul toimib Big5 paremini see Eysencki PEN süsteem (Psühhootilisus- neurootilisus ja ekstravertsus). See PEN süsteem on ennast valiidsemana näidanud ka psühhiaatrias.
Seega I ja põhiline sammas olgu IQ test ja siis alles II sambana mingid isiksuse testid või minu soovitus vestlus ja hinnang psühhiaatrilt.
Asi on selles, et need iseloomujooned on raskelt objektiivselt mõõdetavad olukorras, kui katsealusel on kasulik end paremas valguses näidata. St petta on äärmiselt lihtne. IQ testis aga mitte. USA suured uuringud sh ka sõjavägi näitavad, et isiksusetestide ennustusvõime tulevasele töösooritusele on kordades väiksem kui see on vaimse võimekuse testide kasutamisega saavutatu.
Kolmandaks see isiksusejoonte ennustav jõud ilmneb pikema perioodi ja/või valimite korral- asi lihtsalt selles, et siin mängib väga suurt rolli ka keskkond. Keskkonna segavat rolli isiksusejoonte ennustavale jõule iseloomustab minu hinnangul kõige paremini üks USA bioloogi suhteliselt kuulsa kaladega tehtud katse. Ta võttis 50 kala ning hakkas neid paarikaupa kokku pannes hindama nende dominantsust. Nii kõik võimalikud paarid läbi käies ilmnes selgelt kõige dominantsemate kalade kildkond ja nö rahumeelsemate kalade kildkond. Kui aga nüüd need kalad ühte suurde 50 kalalisse gruppi kokku pandi, siis selle paari kaupa mõõdetud dominantsuse skaala ennustusvõime tegeliku tekkiva rühma võimustruktuuri suhtes oli 0. Ja naerda ei tasu- seda näidet on toonud oma loengutes mitmed USA tippülikoolide (Stanford, Yale) õppejõud oma loengutes- tänu YT ja Internetile on need viimase paari aasta jooksul ka provintsielanike jaoks kättesaadavaks muutunud.
Ning väga kõik akadeemilised ringkonnad ei ole väga veendunud, et Big5 oleks see kõige õigem ja põhjapanevaim suurus isiksuse juures- ta annab kuidagi liiga stereotüüpse hinnangu isiksusele. Just paar nädalat tagasi üks välisülikoolis vahetuses olev sõber ütles, et seal öeldi neile suhteliselt üheselt, et Big5 on uurija usu küsimus. Need uuringud, mida ma näinud olen, siis kutsevaliku puhul toimib Big5 paremini see Eysencki PEN süsteem (Psühhootilisus- neurootilisus ja ekstravertsus). See PEN süsteem on ennast valiidsemana näidanud ka psühhiaatrias.
Seega I ja põhiline sammas olgu IQ test ja siis alles II sambana mingid isiksuse testid või minu soovitus vestlus ja hinnang psühhiaatrilt.
Aa- mul tekkis üks küsimus artikli kirjutanud Parmaku hariduse kohta. Nagu B-2 Spirtit ütles, et tal on militaarpsühholoogi haridus, siis mul tekib küsimus kus ta selle omandas. Sellise suunitlusega haridust ükski ülikool Eestis ei anna. Eeldan, et see on seega omandatud kusagil välismaal või on tegemist lihtsalt väga korraliku Eesti PhD psühholoogia haridusega inimesega, kes töötab sõjaväes.
Ei viitsi hetkel vaielda, aga sel aastal TÜs psühholoogias õpetatav erineb Tiami seisukohtadest üpris kõvasti. Eks selles teadusharus toimuvad paradigmanihked pidevalt.
Parmaku militaarpsühholoogia haridus, nagu ka arutluse all olevas artiklis mainitud, on väljaspool Eestit omandatud. Samas saab militaarpsühholoogiale TÜs täiesti spetsialiseeruda juba mõnda aega ja seda on ka tehtud BA ja MA tasemel.
Parmaku militaarpsühholoogia haridus, nagu ka arutluse all olevas artiklis mainitud, on väljaspool Eestit omandatud. Samas saab militaarpsühholoogiale TÜs täiesti spetsialiseeruda juba mõnda aega ja seda on ka tehtud BA ja MA tasemel.
First Cavalry Sniper Regiment of Theatre Critics
Palun ütle, et sa teed nalja. Ei saa MA ega BA tasemel mingit militaarpsühholoogia erialaga kraadi omandada TÜs. BA tasemel Psühholoogia Instituudis ei toimu MINGIT militaarpsühholoogia spetsialiseerumist. Usu ma tean. See "spetsialiseerumine" äärmisel juhul kuskil Kaitseväes tööle asumise järel täiendkoolituse jooksul aga mitte TÜ BA ja MA kraadi omandamise jooksul. Või siis kuidagi kõrgema sõjandusliku hariduse omandamise kõrvalt TÜs vabaineid võttes?B2 Spirit kirjutas: Samas saab militaarpsühholoogiale TÜs täiesti spetsialiseeruda juba mõnda aega ja seda on ka tehtud BA ja MA tasemel.
Tean mitmeid selle aasta MA TÜ psühholoogia õpilasi ning keegi sellest militaarsuunast küll midagi kuulnud ei ole.
Palun viita oma andmetele. Viitad ehk ainele ja õppejõule? Seni on näidatud ainult suure viiskiu faktorstruktuuri korratavust ning teatavat pärilkkust. Sinu väide lükkab ümber enamiku akadeemilises kirjanduses avaldatud andmetest. Lisa siia juurde minu eelmises postis avatud BIG-5 olematu ennustusvõime psühhiaatrias ja ametialase edukuse ennustamisel.B2 Spirit kirjutas: Ei viitsi hetkel vaielda, aga sel aastal TÜs psühholoogias õpetatav erineb Tiami seisukohtadest üpris kõvasti. Eks selles teadusharus toimuvad paradigmanihked pidevalt.
Vaimsete võimete pärilikkusest metaanalüüsi artikkel: http://www.pnas.org/content/108/7/2693.full.pdf+html
Siit näha, et vaimsete võimete päritavus r=0.75 täiskasvanu eas.
SAMAS MAX mis on keskmiselt BIG-5 kohta näidatud täiskavanute osas 5 isiksusejoone keskmisena on alla r=0.5
Ühest korralikumast ühemunaraku- ja kahemunarakukaksikuid analüüsinud teadustöö põhjal saadud tulemused:
Samas suurusjärgus tulemused ikka ja jälle välja koorunud senistes töödes. Ning viimase aja trend on pigem selles suunas, et küsitakse- kas see BIG5 küsimustiku päritavus on küsimustikule vastamise stiili päritavus või tegelike isiksusejoonte päritavus.A recent heritability analysis of the Big Five dimensions as measured by
the Revised NEO Personality Inventory of Costa and McCrae (1992) used
a total of 660 monozygotic (MZ) pairs and 380 dizygotic (DZ) pairs from
pooled Canadian and German twin samples (Jang, McCrae, Angleitner, Riemann,
& Livesley, 1998). For all five traits a simple model involving only
additive genes and nonshared environment fit the data. Estimates for the
heritabilities of factor scales for E, A, C, N, and O were .50, .48, .49, .49,
and .48, respectively. These estimates are obviously very similar—in particular,
the heritability of Agreeableness is quite in line with the rest.
Loe: http://digitalcommons.unl.edu/cgi/viewc ... t=sramdiss
Palun kontrolli ennem fakte kui midagi nii korralikult teaduses empiiriliselt ära tõestatut ümber lükkama tuled. Ning veelkord palve- viita!
-
Standartenführer
- Liige
- Postitusi: 156
- Liitunud: 09 Juul, 2006 14:43
- Kontakt:
Sellega ei saa nõus olla. Kodanik "Tiam"´i siinsed (selle teema) postitused, nende sisu ja analüüs, väidete laad ja selle esitamine on süsteemne, täpne, kaalutletud ja kindel.B2 Spirit kirjutas:Ei viitsi hetkel vaielda, aga sel aastal TÜs psühholoogias õpetatav erineb Tiami seisukohtadest üpris kõvasti. Eks selles teadusharus toimuvad paradigmanihked pidevalt...
Inimene kes nii räägib, on huvitav inimene.
Üldiselt profileerija mõtteid jagades võiks ma arvata, mitte kellega on tegu, vaid umbes kellega on tegu. Kui seda käekirjas veel näeks....
edit: ehk siis teema üldises vaidluses Mina jääks neutraalseks, küll aga mitte subjektiivseks.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist