Finantsreserv Eesti riigikaitse arendamiseks

[rbl]

Kontingendi suurus peaks olema suurusjärgus u. 160 nägu, 160 miljonit e. siis 10 mln. eurot aastas. See 3% aastasest kaitseeelarvest tundub küll väikene protsent aga samas see ei anna kõigist kulutustest täit ülevaadet, need on siis eelkõige personali- ja tegevuskulud.

Toome siis välja ka mõned konkreetsed numbrid viimaste aastate kulutustest Iraagi ja Afganistani missioonidele.

IRAAK (miljonit krooni)
2003 – 11,8
2004 – 24,6
2005 – 27,7
2006 – 24
2007 – 33
2008 – 37,6
2009 – 2,4
2010 – 2,4

AFGANISTAN
2003 – 3,2
2004 – 5,0
2005 – 19,2
2006 – 82,3
2007 – 100
2008 – 114,1
2009 – 139 + 30*
2010 – 156

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=32983819

Milleks maksta palka arstidele, õpetajatele ja politseinikele kui võib osaleda templirüütlite ekspeditsioonidel...

[tommy]

Oletame, et se on nii.
Meil käib aastas väljas (väga laias laastus) 150 nägu.
Mitte aga 250.

Nüüd näitasid end küll väga rumalast küljest. Jumala eest, seda poleks küll oodanud.

Ei taibanud loogikat või??
Ekstra sinule.
Jah, konkreetselt inimesi käib väljas muidugi rohkem.
Kuna vahetus kestab mitte aasta, vaid pool.
Kuid jutt käis ühe koha aastamaksumusest.

[Kapten Trumm]

Oletame, et se on nii. Meil käib aastas väljas (väga laias laastus) 150 nägu. Mitte aga 250. Erandiks oli Afganistani valimiste aeg, kus tõesti oli väljas 2 kompaniid. See aga jäigi erandiks. Seega siis, oli pressiesindajal tõesti õigus ??

Sa kas ei saa aru või ei taha saada.
Pressiesindaja räägib protsendi pealt maaväe missioonidem "töökoha" otse kuludest. Mis pole missioonitegevuse kogukulud. Kui vaadata missioonispetsiifilise relvastuse ja tehnika hankeid, siis võib isegi mõni aasta teine pool juba sealt tulla.
Kui on 150 nägu, on see 3%, oli 250 nägu, oli 5%.
Sellise asja nimetus on kirjanduslikult "valge vale" - väidetakse midagi, tausta täpsustamata ja välja visatud number kinnistub ning muutub oma elu elavaks faktiks.

Kas sõduri palgarahad, varustus, toit, padrunid jne on ikka tema "kogukulu"?
Aga näiteks mereväe palgad, laevade kulud - või keegi väidab tõsimeeli, et meie laevastik on "sisemaine kaitsevõime"?
Alahindad nende "kaasnevate pudinate maksumust".

[Lemet]

Aastal 2007...

Iraagis ja Afganistanis teenijate palk ulatub keskmiselt 30 000 krooni kanti. Edaspidi kuulub tasustamisele vaid missioonil viibimise aeg. Määruse järgi lisandub kaitseväelase tavalisele teenistustasule ainult üks komponent – kalendripäevapõhine välislähetustasu, mille suurus sõltub auastmest. Sõduritele ja nooremallohvitseridele on ette nähtud 560-kroonine, noorem-ohvitseridele 680-kroonine, vanemallohvitseridele 630-kroonine ning vanem- ja kõrgematele ohvitseridele 730-kroonine täi-endav päevatasu.

http://www.epl.ee/news/eesti/missioonis ... d=51070188

Täiendav päevatasu peaks palgale lisanduma. Kokku siis väga jämedalt 50 000 kuus. Koos maksudega- 21% tulu ja 33% sotsmaks. Päevaraha peaks maksuvaba olema. Koos päevarahaga keskmiselt palgafond mehele 70 000 eeku kuus. 12 kuud jookseb paljalt palgakuludega ju pea mill välja. Lisame varustuse, relvastuse, laskemoona, toidu, kütusetranspordi jne jmt teenistuskohta, transportöörid(huvitav, kas neid kõrbes kasutusel olnud masinaid on üldse mõtet tagasi tuua)- kahtlane, kas selle milliga per nase üldse otseseid kulusidki ära katab...?

[tommy]

Pressiesindaja räägib protsendi pealt maaväe missioonidem "töökoha" otse kuludest. Mis pole missioonitegevuse kogukulud. Kui vaadata missioonispetsiifilise relvastuse ja tehnika hankeid, siis võib isegi mõni aasta teine pool juba sealt tulla.

Ja läkski klounaadiks.
Põhimõtteliselt on kogu meie relvastus/varustus missioonidel kasutatav.
Nii lõdva loogikaga võime kõik meie kulud missioonikulude hulka arvata.
Suvaliselt.

[Kapten Trumm]

Ja pärast saab need äratrööbatud Pasid ja loperguseks kulunud raudadaga miinipildujaid tassida Eestisse ja nimetada nende kunagiseks soetamiseks tehtud kulutusi "investeeringuks iseseisvasse kaitsevõimesse"

Taolist äratrööbatud kola on Eestile kingiks enam kui kord pakutud, saanuks juba varemgi "iseseisvasse kaitsevõimesse investeerida".
Mingid vaevalt koos seisvad Poola tankid, prantsuse vanad soomukid jne jne jne...mis nende kvalitatiivne vahe oleks?

Põhimõtteliselt on kogu meie relvastus/varustus missioonidel kasutatav.

Kõik see staff, mis püsivalt asub välismaal 5000 km taga pole mingi "iseseisev kaitsevõime", see on vaid ja ainult missioonide kulu.
Täpselt samamoodi pole iseseisev kaitsevõime (vähemalt mitte suurem osa) kogu Eesti merevägi - mille laevaprogrammi peale on tänaseks sujuvalt üle miljardi krooni juba läinud.

[Viiskümmend]

...ei maksa unustada ka poliitikute, ametnike, ajakirjanike, meelelahutajate jne tihedaid PR maigulisi toetusvisiite

[rbl]

Rahakulust- mingil ajal öeldi ühe missioonisõdalase aastane kulu olevat üks miljon eeku.

See miljon ongi arvatavasti sõduri elementaarsed palga, riietuse ja toitlustuse kulud. Põhikulud nagu relvastuse, laskemoona ja logistikakulud on ära peidetud erinevatesse relvastuse ,laskemoona hangetesse ja transpordilennukite osakute ostudesse. Üks raskekuulipilduja padrun maksab juba ise 100 krooni, CG lask 20000 jne. jne. Kogukulud on tõenäoliselt nii ulmelised, et neid ei julgegi keegi eales välja tuua, praktiliselt kogu meie aastane kaitseeelarve lähebki kaudselt Scoutsile ajateenijate näol tulevase kaadri ettevalmistamiseks e. kaudselt ekspeditsioonide toetuseks meie kaitsevägi üleüldse eksisteeribki. Seega aastane templirüütlite ekspeditsioonikulu Eesti maksumaksjale on suurusjärgus 360 miljonit eurot.

[Kapten Trumm]

Küsimus on ka selles, mida millega võrrelda?
Kui rääkida mingist anonüümsest protsendist (isegi 10%, mida ma peaks usutavaks), mis välismissioonidele ja -koostööüritustele kulub, siis tundub see sellise kahjutu summana. Võrrelda seda riigieelarvega - lausa peenraha.

Kui aga vaadata, et mõnisada miljonit krooni või 10% eelarvest (mina peaks seda usutavaks arvuks) aastas on 2/3 relva- ja varustushangete summast, omandab asi sootuks teise valguse. See tähendaks, et me oleks täna seal, kus plaanime olla 2023 ehk siis kokkuvõtlikult on liitlaste sõjalise abi kindlustamise lootuses tehtud kulutused tinginud meie iseseisva kaitsevõime (vähemalt materiaal-tehnilise osa) 10-aastase mahajäämuse. Arusaadavasse keelde pannes on üksainus brigaad, raskerelvastuse põud, puudulik õhutõrje jne rahvusvahelise sõjalise koostöö "kõrvalkahjud". See on tavainimesele hoomamatu, kui mitmeid arv kordi on ühe sõdiva sõduri pidamine kallim reservi mittesõdivast, kuid väljaõpet saavast sõdurist ja see tõsisasi on ilmselt ka selle taga, miks nt Soome missioonipanus on olnud 10 korda vaesema Eestiga võrreldav.

Täpselt samasugune näiliselt ohutu teema on see ajateenijate toetus. Näiliselt väike summa, kuid kui see paigutada tavainimesele arusaadavasse skaalasse tähendab, et see taskuraha on aastas võrreldav 1 pataljonikomplekti kasutatud, umbes BTR tasemel ratassoomukite hinnaga. Kui me oleme harjunud iroonitsema "tendipataljonide" üle, siis mis võiks olla ülevam, kui iga pataljon, mis meil aastas "toodetakse" saab varustatud oma soomusega ja mitte mingi "külakorda käivaga", vaid sellisega, mis läheb peale neid platsile konserveerimisele ja mis sõja puhul neid seal ootamas on. Ja neid pataljone oleks täna minu arvutuste järgi juba 4 tk...ja sellised remonditud mersu veoautosid saaks iga aasta osta terve brigaadi jagu...

Nagu näha oli, asja värving sõltub, millega võrrelda.
Rikas riik oleme, suur reserv rootsi püssadega mehi ja raha põleb niiet vähe pole.
Ja peale rootsi püssade muud pole, kuna muu jaoks vajaminev raha põletatakse igasugu huvitavates projektides, peetakse üleval ülemõistuse suuri adminkoosseise jne jne. Siinkohal ei ole ju jutt mingist luksusest nagu reaktiivhävituslennukid või sõjalaevad, vaid elementaarsetest asjadest nagu ratastel soomustransportöörid, kantavad õhutõrjeraketid, järelveetavad haubitsad jne jne, mis sellest paberil kümnete tuhandete suurusest meestekarjast peavad tegema võitlusvõimelise väe.

[hillart]

[kaur3]

Numbrid on suured ja koledad, kuid mis on õiglane hind liitlaste hulgas usaldusväärsuse kasvatamise eest? Usaldus on aga vahend, mille saab teoreetiliselt ühel päeval (kui vaja peaks minema) nende samade partnerite juures nende tegude vastu vahetada. Mis on tolle päeva vahetuskurss? Seda ei tea keegi. Sõjaväelaste asi on sõdida ning poliitikute ülesanne on vahetuskurssi kergitada. Kas õige on panustada rühmaga Iraagi ussipesas Sunni kolmnurgas, kompaniiga Helmandi ussipesas või miinijahtijatega kusagil ilmamerel, seda ma ei oska öelda. Loodetavasti tommy-sugused töötavad börsianalüüsiprogrammidega, et konvertida meie panus nende SEAD missioonideks, B-52 ülelendudeks, Tomahawkide tulelöökideks. Nüüd tekib loomulikult küsimus, et kas meil endal oleks sellist abi vaja, kui kogu usalduse tekitamiseks vajaliku papi eest saaks soomusbrigaadi.

[Kapten Trumm]

Meie probleem on selles, et seda vahetuskursi järgi saadavat käsitletakse kui absoluutset (st igasuguse vastase tegevusega toime tulevat igasugustel asjaoludel), igal ajal toimivat ja igasugu küsimustest kõrgemal seisvat (tabuteema).

Küll aga tahtsin oma viimase postiga tähelepanu juhtida asjaolule, et missioonide kuludes esitlemine kui mingit pisikest peenraha pole pehmelt öelda tõsi. Selleks kulub täiesti märkimisväärne summa ja kuna rahakott on ettemääratud suurusega, veerevad päris paljud asjad muudkui edasi tulevikku.

Ei saa ütelda, et peale poliitilise kasu ja sõjalisi kasusid asjas sees pole. Või kasvõi see, et mõnegi kaadrisõjaväelase jätab Soome ehitusele minemise asemel teenistusse võimalus aeg-ajalt korralikult teenida.

Poola on nähtavasti neist tabuteemadest üle saanud, meil on see protsess veel ees.
Ka Soome meedias on näha, et teatud poliitmissioonide mõttele ei järgne kummitempli hääletust (meenutame sõnavõtte soomlaste osalemisest Islandi õhuturbes, kus üks lennuväe vana ütles päris otse, et see petrooli põletamine kaugel maal maksab arvestatava raha, kuid väljaõppeliselt on olematu lisaväärtusega.)

[tommy]

Numbrid on suured ja koledad, kuid mis on õiglane hind liitlaste hulgas usaldusväärsuse kasvatamise eest? Usaldus on aga vahend, mille saab teoreetiliselt ühel päeval (kui vaja peaks minema) nende samade partnerite juures nende tegude vastu vahetada. Mis on tolle päeva vahetuskurss? Seda ei tea keegi. Sõjaväelaste asi on sõdida ning poliitikute ülesanne on vahetuskurssi kergitada. Kas õige on panustada rühmaga Iraagi ussipesas Sunni kolmnurgas, kompaniiga Helmandi ussipesas või miinijahtijatega kusagil ilmamerel, seda ma ei oska öelda.

See on tegelt hästi öeldud, Kaur.

Nüüd tekib loomulikult küsimus, et kas meil endal oleks sellist abi vaja, kui kogu usalduse tekitamiseks vajaliku papi eest saaks soomusbrigaadi.

Paraku ei saaks kogu selle papi eest isegi mitte poolt soomusbrigaadi.

[kaur3]

Trumm, kui palju on Soome lükanud pappi oma lipu lehvitamisele ÜRO missioonidel? Miks ta seda on teinud? Heast tahtest? Miks nad valisid ÜRO, mitte NATO formaadi?

http://kms2.isn.ethz.ch/serviceengine/F ... eeping.pdf

http://www.operationspaix.net/DATA/DOCU ... eping_.pdf

[Kapten Trumm]

Soome välispoliitiline seisund nõuab ju laveerimist, "liiga NATO" võib karule tunduda kui emase karu aroom jooksuajal
Teiseks NATO teema tekitab seal avalikkuses endiselt kõvasti paksu verd, eriti kui selle hinnaks on senise küllalt arvukate relvajõudude transformeerimine mõneks missioonipataljoniks (millest Soome kaitsel suuremat tolku poleks).

Siiski, inimestega rääkides on nagu kõrva jäänud, et Soome missioonipoliitika taga on ka tubli annus kodumaist pragmatismi, ehk siis iseseisvat kaitsevõimet mingi sõjalise virtuaalkaitse vastu naljalt ei vahetata.