Soome kaitsevõime

[Leo]

28.2. Helsingin Sanomate online ja järgmise päeva paberleht kirjutasid, et Soome ostis Prantsusmaalt Nexter Munitionsilt oma maaväele 16 miljoni € eest kuni 300 tk uusi Bonus MK II isesihituvaid soomustläbistavaid 155 mm haubitsa mürske. Mürsud tuuakse Soome järgeva 3 aasta jooksul ja lisaks lahingmürskudele ostetakse veel 60 tk harjutusmürske ja väljaõpet. Mürskude laskekaugus on kuni 35 km ja kaal 47 kg ning iga mürsk sisaldab 2 tk 6 kg kaaluga kumulatiivset laengut, mis 200 m kõrgusel eralduvad ja hakkavad sihtmärki otsides maha langema. Mürsk suudab eristada näiteks põlevad tankid töökorras masinatest. Laskemoona ostmine oli osa Soome armee tulejõu parandamise projektist, mille teised 2 tähtsamat osa olid Hornetidele õhk-maa pommide hange ja raskete raketiheitjate ost Hollandist.

http://www.hs.fi/kotimaa/Armeija+osti+% ... 3562170376
Uudis originaalis soome keeles:

Maavoimat on ostanut Suomessa täysin uudenlaisia tykistön ammuksia. 155 millimetrin kenttätykeissä käytettävä ampumatarvike osaa täysin itsenäisesti hakeutua panssaroituihin ajoneuvoihin.
Älyammuskaupan veroton hinta on lähes 16 miljoonaa euroa. Älykkyys maksaa, mikä näkyy poikkeuksellisen kovana yksikköhintana. Suomi saa miljoonillaan alle 300 kovaa ammusta, 60 harjoitusammusta ja koulutustarvikkeita. Älykkäiden ammusten maaleja ovat erityisesti komento-, esikunta-, taistelu-, rynnäkkö- ja kuljetuspanssarivaunut sekä panssarihaupitsit.

Ammus toimii siten, että siihen syötetään ennen laukaisua lentoaika. Kun ammus on lentänyt etukäteen annetun ajan maalin yläpuolelle, se jakautuu kahdeksi itsenäisesti toimivaksi taistelulataukseksi, joissa on onteloammus. Tämä tapahtuu noin 200 metrin korkeudessa.Molemmissa taistelulatauksissa on pienet ohjaussiivet, joiden ansiosta ne alkavat kiertää kohteen yläpuolella halkaisijaltaan parinsadan metrin kokoista suppenevaa kehää. Ammus tunnistaa kohteen laseretäisyysmittarin ja lämpökameran avulla. Sen muistiin on ohjelmoitu tiedot mahdollisista kohteista, kuten niiden koosta ja lämpötilasta. Ammus tunnistaa esimerkiksi palavat panssariajoneuvot eikä hakeudu niihin. Kun älyammus on tunnistanut panssaroidun ajoneuvon, se tunkeutuu siihen läpi katon, joka on heikoimmin panssaroitu kohta. Ammuksessa on myös itsetuhomekanismi siltä varalta, ettei se löydä kohdetta. Ammuksen kokonaispaino on 47 kiloa. Taistelulataukset painavat 6 kiloa kumpikin. Ampumaetäisyys on jopa 35 kilometriä. Bonus MK II -nimiset ammukset valmistaa ranskalainen Nexter Munitions. Suomeen ne tulevat vuosina 2014–2016.

Puolustusvoimat teki viime vuosikymmenellä laajan tutkimuksen siitä, mikä on tehokkain ja halvin tapa parantaa iskukykyä. Tykistön erikoisammusten hankinta on osa tätä hanketta. Kaksi muuta iskukykytutkimuksesta poikinutta hankintaa ovat Hornet-hävittäjien päivittäminen ilmasta maahan -kyvyllä ja raskaiden raketinheitinten osto Hollannista.

Lisaks siia oma kommentaari. Ma ei ole suurtükiväelane. Soome maaväel ei ole hetkel 155 mm iseliikuvaid haubitsaid ja selliste ostmistest ei ole ka avalikult juttu olnud, ideaalis peaksid sellised uued udupeened mürsud olema iseliikuvatel, sest nende liikuvus ja laskekiirus ja kaitse vastutule eest on parem kui järelveetavatel. Ega ka nende mürskude ostmisest enne ei räägitud, kui esimesed mürsud olid soomlaste relvalaos olemas. Siis tehti nupuke, sest Soomes on kombeks maksumaksjale teatada olulistest investeeringutest kaitsevõimesse ja et vastane oskaks karta, kui pole muidu veel teadlik.

Soome soomusbrigaadide iseliikuvad on 122 mm. Lahingkomplektis tavaliselt 35 tk kildmiine ja 5 tk kumulatiive soomusmärkide laskmiseks otsesihtimisega. Järelveetavaid 155 mm haubitsaid on Soomes 164 tk, 2 erinevat mudelit, 155 K 83 ja 155 K 98. 9 pataljoni, a 18 toru. Sellisele torude massile on kuni 300 mürsku nagu tilk meres. 155 mm haubitsa lahingkomplekt relva juures on 40 mürsku, lisaks peaks 1-2 lahingkomplekti kogu aeg läheduses olema. Et siis igale haubitsale 2 lasku isesihitavat moona? Või anda lõviosa uusi mürske 1-2 järelveetava pataljoni kätte 8-16 mürsku relva kohta? Ebareaalne, sest milline juhtimiskeskus suudab ennetada, kuhu on just seda 300 tk isesihituvat kumulatiivi vaja ja mida peavad need 2 Bonus II pataljoni tegema, kui kästakse jalastunud vastast kildudega üle külvata? Lasevad 53000 € pauk kumulatiivset erimoona, ilmselt mitte. Ilmselt ei jää see ost viimaseks. 60 õppemürsuga lastakse ja proovitakse ja tõdetakse, et kõikidele selle kaliibriga relvadele on vaja Bonust oosta ja ideaalis osta 155 mm iseliikuvad soomusbrigaadidele või vähemalt osta Bonust 122 mm kaliibriga, kui selline kunagi peaks tekkima. Ehk siis sõjaaja varudesse tekitatakse minimaalselt 5+5+5 lasku Bonust iga toru kohta, kusagil 2500-3000 lasku 155 mm. 300 tk on juba ostetud ja siis ostetaksegi järgmised 10 aastat 300 lasku juurde, hind ka langeb, sest masstoodang on ikka odavam kui väikesed partiid ja koolitusmaterjale pole ka vaja kogu aeg uusi osta. Nii saab iga toru juurde panna 5 lasku ja laskemoonatäienduseks veel 2x sama palju järele loksuma. Aastane Bonuse kulu on 1 lask õppemoona ja 1 lask teravat igast kasutatavast torust, et ajateenijad ja reservväelased saaksid oma silmaga näha ja veenduda, et toimib. See on siis 100 lasku testimiseks ja väljaõppeks aastas. Iga vene tankist peab meeles, et igast Soome kahurist võib Bonust saada ja Soome juhtimiskeskus võib igalt pataljonilt Bonust tellida. Äkki ostavad 155 mm iseliikuvaid ka paar pataljoni?

[Kapten Trumm]

Lisaks siia oma kommentaari. Ma ei ole suurtükiväelane. Soome maaväel ei ole hetkel 155 mm iseliikuvaid haubitsaid ja selliste ostmistest ei ole ka avalikult juttu olnud, ideaalis peaksid sellised uued udupeened mürsud olema iseliikuvatel, sest nende liikuvus ja laskekiirus ja kaitse vastutule eest on parem kui järelveetavatel. Ega ka nende mürskude ostmisest enne ei räägitud, kui esimesed mürsud olid soomlaste relvalaos olemas. Siis tehti nupuke, sest Soomes on kombeks maksumaksjale teatada olulistest investeeringutest kaitsevõimesse ja et vastane oskaks karta, kui pole muidu veel teadlik.

Arvan, et 155 mm liikurhaubitsate puudumine (tegelikult pole neil ka täisväärtuslikke vene 152 mm liikureid, üks divisjon (18 tk) vene Giatsint-S liikureid on tegelikult omadustelt liikuri ja veetava vahepealne asi) ja lähitulevikus ja ostuplaanide puudumine viitab paarile tõsiasjale, millele sai teemas "Uued relvasüsteemid EKV-le" vihjatud ja mille eest sain kõva sitarahe kaela).

[Kilo Tango]

...Järelveetavaid 155 mm haubitsaid on Soomes 164 tk, 2 erinevat mudelit, 155 K 83 ja 155 K 98. 9 pataljoni, a 18 toru. Sellisele torude massile on kuni 300 mürsku nagu tilk meres. ...

See oleks tõsi kui see mürsk oleks kasutusel põhilise tankitõrjerelvana. Pigem tundub mulle, et sellisel moel on tollel mürsul oma niširoll taktikaliselt ning see seletab väga ilusasti nende tulevat jaotust. Lisaks on võimalik, et neid mürske plaanitakse hiljem juurde hankida.

Trummile veelkord - Soomes täidavad iseliikuvate rolli M270-d.

[denis23]

Ma arvan, et see mürsk vaatamata kõigele võib töötada väga konkreetsetel tingimustel, väga konkreetsel maastikul. Suure tõenäolisusega, mingi konkreetsete kohtade katmiseks see mürsk on neil mõeldud. (tunnelisuudmed, jne)

[Kilo Tango]

Ma arvan, et see mürsk vaatamata kõigele võib töötada väga konkreetsetel tingimustel, väga konkreetsel maastikul. Suure tõenäolisusega, mingi konkreetsete kohtade katmiseks see mürsk on neil mõeldud. (tunnelisuudmed, jne)

Pigem on see mürsk mõeldud väiksemate jalaväerühmade abistamiseks distantsilt ootamatute läbimurrete vastu ilma selleks otsetule rasketehnikat liigutamata. Vaatamata hinnale tuleb selle kasutamine odavam kui lennukite lennutamine. Lisaks on ilmselt tegu ka suurtükiväe üksuste enesekaitsega ootamatuste vastu.

[TTA]

Antud mürsu ameerikamaa ekvivalenti kasutati 2003 aastal iraagis väga edukalt soomustehnika koondumisalade vastu. Sealjuures saavutati efektiivsus 2 mürsku 1 soomuk. Üks MRSI võimekusega iseliikuvate patarei võib selle mürsuga terve pataljoni soomukitel rivist välja viia minutiga.

[manjabes]

Soome ei osta ikkagi ATACMSi, sest väidetavalt on siiski liiga kallis.

Koski kinnitas, et Soome on jätkuvalt huvitatud kaugmaa raketisüsteemist. «Pöördume selle teema juurde tagasi lähiaastatel. Loodame, et leidub kaasaegsemaid ja hinnalt odavamaid lahendusi. Meil on andmeid alternatiivsest variandist, mis vastaks samasuguse tehnoloogia vajadusele.»

Misasjad on need odavamad ja paremad lahendused? Mingi fancy JSMi kasutav sisteem-balalaika?

[rbl]

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/s ... d=68338355

Soome loobub samuti ka õhk-maa-tüüpi tiibrakettidest AGM-158 JASSM. Samas neid saab igal ajal Lockheed Martinilt tellida, keegi eest ära ei osta. Nähtavasti on Soomel tekkinud uusi kiireloomulisemaid hankeprioriteete ja on vaja raha millegi muu jaoks säästa. Võimalik, et Soome läheb järgmisena, tühistatud USA hangete arvelt Hollandi jalaväe lahingumasinate CV9035 ja liikursuurtükkide Pzh-2000 kallale.

[denis23]

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/s ... d=68338355

Räägitakse eelarvelistest kaalutlustest, mis võib olla kindlasti ka osa tõest.

Aga meenutades mõne vene militaarajakirjaniku ülinärvilist reaktsiooni (mis ilmselt tekkis peale mõnda allikaga suhtlemist), tundub minule, et eelarve ei ole ainus põhjus.

[Avatar]

AGM-158 JASSM ei tekitanud nois Vene militaarajakirjanikes ülinärvilist reaktsiooni?

[HotelVictor]

Teema pealkiri on ka mööda - Fortes on täiendatud. Tühistati 70'ne MGM-140 ATACMS raketti ost, JASSM'i tehinguga minnakse edasi, aga vähendatud mahus.

[denis23]

AGM-158 kohta ei ole kuulnud midagi.

[Kapten Trumm]

Need kaks raketihanke ärajäämist on seotud valitsuse värske kärpekavaga.
Mingi Hollandi raua ostmisega seostamine on soovmõtlemine.

tühistatud USA hangete arvelt Hollandi jalaväe lahingumasinate CV9035 ja liikursuurtükkide Pzh-2000 kallale.

Ei lähe. Eelarve muutub lihtsalt väiksemaks (ära jäävaid asju on veel).

[Kapten Trumm]

Soome lennuväest 80ndatel.
Sisaldab ka eriti sürre kaadresid Soome "võsalennuväe" tegemistest.
http://www.youtube.com/watch?v=WiwLxnUaeY8

[wudu]

Martti Ahtisaari: Suomen paikka on Natossa

http://www.verkkouutiset.fi/politiikka/ ... aina-18882